Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

HAGEJATE NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt on vastavalt Tartu Maakohtu 14.12.2010.a. määrusele tsiviilasjas nr 208-17731 hagejad maksnud kostjale 2876 eurot kohtu poolt määratud tähtaegadel 240 EUR igakuuliselt ajavahemikul 20.01.2011.a. - 20.12.2011.a., viimase kuu makse oli 236 eurot. Kostja liitis 14.12.2010.a. kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-08-17731 juurde kaks kiirmenetluse kohtumäärust 01.06.2011.a. (tsiviilasjas nr 2-11-12534/3) ja 05.10.2011.a. (tsiviilasjas nr 211- 27806/3) ning nõudis sisse täiendavalt kõikidele kohtuga määratud rahalistele summadele 2 116.3I EUR viivist. Oma toimingud kostja teostas kohtutäituri Taive Peedosaare abil. Viivis ulatuses 0, I% iga viivitatud päeva eest oli määratud kohtumäärusega 14.12.2010.a. tsiviilasjas nr 2 -08 –17731. Võlgnevus viie kuu eest oli hagejatel 06.06.2011.a. vabatahtlikult ära makstud kostjale summas 1200 EUR (240€ x 5) + 30.72EUR (viivis viie kuu eest) = I230.72 EUR ja edasi tasusid hagejad kohtu poolt määratud graafiku järgi 240 eurot igakuuliselt ja viimane makse oli 236 eurot. Kostja teostas viivise arvestused võlasummalt mitmekordselt, arvestades viivist viiviselt. 22.12.2011.a. panga laekumise teatisest, mis on esitatud hagejatele kohtutäituri poolt, ilmneb selgelt tema omakäeliselt tehtud arvutusest viivis 564.69EUR (238.08€ (viivis) + 246.23EUR (viivis) + 111.10 EUR (viivis) = 595.41 EUR(viivis), millest – hagejate poolt makstud viivis viie kuu eest 30.72 EUR = 564.69 EUR. Täitemenetlus oli alustatud, rikkudes TMS §25. Panga maksed kohtumääruste (tsiviilasi nr 2-11-12534/3) ja (tsiviilasi nr 2-11 27806/3) alusel olid teostatud vabatahtlikult 06.06.2011.a. kostja kasuks, aga täitemenetIus oli alustatud 07.06.2011.a. Kostja tegevuses esineb tõsiseid raamatupidamisarvestuse rikkumisi. Hagejate pangamaksed, mis olid tehtud 14.12.2010.a. kohtumääruse (tsiviilasjas nr 2-0817731) alusel ajavahemikul 20.01.2011.a.- 20.12.2011.a. 240 EUR igakuuliselt, ei vasta kostja raamatupidamisaruande rahasummadele: 20.08.2011-20.09.2011.a. 720 EUR (hageja pangamaksed) - 592.40 EUR (kostja finantsaruanne) = 107.60 EUR on kunstlikult loodud kostjal hagejate võlg. Samuti on ebaseaduslikult sisse nõutud kostja poolt viivised ajavahemikul 20.09.2011.a. - 20.12.2011.a. Kostja kavatses sisse nõuda korduvalt oma kasuks rahalist summat 520,27 EUR (tsiviilasi nr 2-11- 12534/5), mis oli hagejatel ära makstud kostjale 22.12.2011.a., 11.04.2012.a. 754.03 EUR on kostjal sisse nõutud 22.12.2011.a .ja 27.12.2011.a. kohtutäitur Taive Peedosaare abil ebaseaduslikult. Neil asjaoludel nõuavad hagejad kostjalt hagejate kasuks 564.69 EUR ja kohtukulud 115.04 EUR, s.o. kokku 679.73 EUR, mis välja mõista võrdselt hagejate E. V. kasuks 339.87 eurot ja A. V. kasuks 339.87 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja leiab, et hagi on tõendamata. Samuti ei saa kostja aru, kuidas saab asjas olla hagejaks ka A. V. , kui korteriühistu on seni esitanud nõuded ainult korteriomaniku E. V. vastu. Kostja oli sunnitud esitama hageja vastu avaldused täitemenetluse läbiviimiseks, kuna hageja ei täitnuid oma kohustusi (I kd, tl 86-88). Täiendavalt on kostja esitanud 25.05.2015 viiviste arvestuse, millega tunnistab et kostja on valesti arvestanud viivist 61,85 eurot (I kd, tl 196199).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja on menetluse käigus esitanud seisukoha, et käesolevas asjas ei saa hagejaks olla A. V. . Abielutunnistuse koopiaga (I kd, tl 191) on tõendatud, et hagejate abielu on registreeritud 26.oktoobril 1983.a. Kinnistusraamatu kandest nähtuvalt on Elviira Vaskina korteriomandi Kreutzwaldi 56b omanikuna kinnistusraamatusse kantud 2001.a. PKS § 28 lg 1 kohaselt abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 29 lg 1,4 kohaselt, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Käesoleva paragrahvi lg 1 alusel tehtud tehingust tekib abikaasade solidaarkohustus. Tehingu kohustatud poole suhtes on mõlemad abikaasad solidaarvõlausaldajad. Kuna käesolevas asjas on sisuliselt õigusvaidlus hagejate ühisesse valdusse kuulunud korteriomandi kasutamisega seotud kulude nõude tasumise üle, ei välista kohus, kui abikaasad ei ole teisiti kokku leppinud, mõlema abikaasa poolt hagi esitamist.

Poolte vahel ei ole vaidlust ja on tõendatud Tartu Maakohtu 14.detsembri 2010.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-08-17731 (I kd, tl 41-42, 169-171), et kohtu poolt on kinnitatud kompromiss, mille kohaselt E. V. tasub KÜ Kreutzwaldi 56b seisuga 01.12.2010 tekkinud jooksva võla katteks 2876 eurot ühe aasta jooksul, alates 20.01.2011 summas 240 eurot kuus ja viimase kuu makse 20.12.2011 summas 236 eurot; õigeaegselt tasumata summalt arvestatakse viivist määras 0,1% päevas; kui E. V. hilineb maksega rohkem kui üks kuu või kui võlgnevuse summa ületab ühe kuu makset, siis on hagejal õigus pöörduda sundtäitmise läbiviimiseks. Maksekäsust (tsiviilasi nr 2-11-12534/5) nähtub, et Pärnu Maakohtu 01.06.2011.a. maksekäsk-määrusega kohustati E. V. tasuma KÜ Kreutzwaldi 56b nõudeid kogusummas 520,27 eurot; Pärnu Maakohtu 05.10.2011.a. maksekäsk-määrusega kohustati Elviira Vaskinat tasuma KÜ Kreutzwaldi 56 b kasuks nõudeid kogusummas 506,94 eurot (I kd, tl 174-175).

Kohus ei nõustu hagejate väitega, et kostja on ebaseaduslikult pöördunud kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Tsiviilasjas nr 2-08-17731 kohtumäärusega kinnitatud poolte kompromissi p 4 kohaselt oli korteriühistul õigus pöörduda sundtäitmise läbiviimiseks, kui E. Vlaskina hilineb maksega rohkem kui kuu, esimene maksetähtaeg oli 20.01.2010, asja materjalidest nähtuvalt hageja ei asunud selleks ajaks kompromissi täitma; täitetoimikust

nähtuvalt esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse 21.02.2011 (I kd, tl 165-166); kohtutäitur on andnud täitmisteates võlgnikule tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks (I kd, tl 68-69). TsMS § 489 lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk koheselt täitmisele sõltumata võlgnikule kättetoimetamisest. Täitmisteadetest (I kd, tl 69-70, 123-124) nähtuvalt on kohtutäitur teinud võlgnikule ettepanekud maksekäskude vabatahtlikuks täitmiseks 10 päeva jooksul täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Seega on paljasõnalised hagejate väited käesolevas asjas TMS § 25 rikkumise kohta; hagejad ei ole ka vaidlustanud kohtutäituri toiminguid seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja oleks pidanud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtutäituri ja võlausaldaja vastu. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Asja materjalidest nähtuvalt lõpetati vaidlusalustes asjades täitemenetlused 2011.a. detsembri lõpul. Hagi on kohtusse esitatud 27.01.2012.a., mil hagejatel puudus enam võimalus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Maksekorralduste koopiatega (I kd, tl 56-61), KÜ Kreutzwaldi 56b laekumiste aruandega (I kd, tl 117) ja kohtutäitur Taive Peedosaare pearaamatu väljavõttega (I kd, tl 118) on tõendatud, et hagejad on kostjale tasunud 06.06.2011 1230,72 eurot; 20.06.2011 240 eurot; 20.10.2011 240 eurot ja 09.12.2011 236 eurot ning kohtutäituri vahendusel 20.07.2011 240 eurot; 19.08.2011 240 eurot; 20.09.2011 240 eurot; 13.12.2011 41,27 eurot; 22.12.2011 1362,26+642,93 eurot ja 27.12.2011 111,10 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on 22.12.2011 hagejad tasunud kohtutäituri tasu tsiviilasjas nr 2-08-17731 (tl 57), mis vastavalt kohtutäituri vastusele (I kd, tl 153) oli 642,93 eurot ja 1362,26 eurot maksekäskude võlad 520,27+506,94 eurot koos täitekuludega vastavalt 167,92+167,13 eurot (I kd, tl 69-71, 119,125). Summad 520,27 ja 506,94 eurot on kohtutäitur ka kostjale edasi kandnud, täitekuludena sissenõutud summasid kostjale edasi kantud ei ole. Ülejäänud summad on hagejad asja materjalidest nähtuvalt tasunud kohtutäiturile ja kohtutäitur edastanud kostjale Tartu Maakohtu 14.detsembri 2010.a. määrusega kinnitatud kompromissi täitmisena (täiteasi nr 119/2011/246). Kohus ei nõustu hagejatega, et kostja on võla sissenõudmisel arvestanud viiviselt viivist, mis on vastuolus VÕS § 113 lg 6. Kostja on viivise arvestamisel kohaldanud VÕS § 88 lg 8. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Asja materjalidest nähtub, et hageja on jäänud kogu võlgnevuse tasumise perioodil võlgnevusse. See on ilmselt tingitud asjaolust, et teostades 06.06.2011 esimese ülekande kostjale on hagejal kostja esitatud arvestuste kohaselt (I kd, tl 198) olnud viiviste võlg juba 91,20 eurot, mitte 30,72 eurot nagu hagejad on ise leidnud ja esialgu tasunud. Edaspidi tähtaegselt hageja poolt makseid teostades, arvestas kostja täitmisel vastavalt VÕS § 88 lg 8 maha kõigepealt viivised ja siis põhivõla, mille tulemusel jäi hageja igal maksetähtpäeval endiselt kostjale võlgu, millelt kuulus arvutamisele viivis. Seega jäi hageja 06.06.2011 veel võlgu 60,48 eurot; makstes 20.06.2011 240 eurot, arvestas kostja esmalt maha viivised 0,91 eurot ja võlg jäi 61,39 eurot. 20.juulil 2011 moodustasid viivised 1,84 eurot ja pärast võla 240 eurot tasumist jäi võlaks 63,23 eurot. 19.augusti 2011.a. seisuga olid viivised 1,90 eurot ja võla tasumisel 240 eurot jäi võlaks 65,13 eurot. 20.septembri 2011 seisuga olid viivised 2,08 eurot ja võla tasumisel 240 eurot

jäi võlaks 67,21 eurot. 20.oktoobril 2011 moodustasid viivised 2,02 eurot ja võla tasumisel 240 eurot jäi võlg 69,23 eurot. 19.novembril 2011 olid viivised 2,08 eurot ja võla tasumisel 240 eurot jäi võlg 71,31 eurot. 9.detsembril 2011 oli viivis 1,43 eurot ja võla tasumisel 236 eurot jäi võlg 72,74 eurot. 13.detsembril 2011 oli viivis 0,29 eurot ja laekumise 41,27 eurot järel jäi võlgnevus 31,76 eurot. 27.detsembri 2011 seisuga oli viivis 0,45 eurot ja laekus hagejatelt 111,10 eurot. Seega võlgnes hageja 27.detsembril 2011.a. kostjale 32,21 eurot, kuid kandis 27.detsembril kohtutäituri kaudu üle 111,10 eurot, s.o. 78,89 eurot rohkem kui tegelikult pidi. Paljasõnaline on hagejate viide väidetavalt kohtutäituri poolt tehtud kandele laekumise teatisel (I kd, tl 73), mis tõendab, et viiviste suurus on 564.69 EUR. Tegelikult on ainuke kanne viivise kohta teatisel ... viivis. Kostja e-kirjavahetusest Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnaga nähtub (I kd, tl 93-95), et maksekäsuosakonnal ei õnnestunud E. Vlaskinale tsiviilasjas nr 2-11-12534 01.06.2011 koostatud maksekäsku tähtkirjaga ja võlgniku tööandja kaudu edastada, mistõttu kohus saatis maksekäsu lihtkirjaga 10.04.2012 kostja aadressil ning luges dokumendid võlgnikule kättetoimetatuks. Seega ei ole kostja esitanud teistkordselt hageja vastu nõuet, vaid kohtul õnnestus alles järgmisel aastal, kui maksekäsk tegelikult juba täidetud oli, see hagejale nõuetekohaselt kätte toimetada. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohus leiab, et käesolevas asjas hagejate poolt kohtutäiturile võlgnevuse täitmine täitedokumendis ettenähtud tähtaegadel tuleb lugeda hageja poolt kohustuse kohaseks täitmiseks. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1030 lg 1 kohaselt, kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. Kostjal tuleb hagejatele tagastada alusetu rikastumise sätete alusel liigselt tasutud 78,89 eurot. Kostja on hagejatele üle kandnud asja menetluse käigus 13.08.2015 61,85 eurot (II kd, tl 32). Seega tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista hagejate kasuks 17,04 eurot. Neil asjaoludel tuleb hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt välja mõista täiendavalt hagejate kasuks 17,04 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse käesolevas asjas 14% ulatuses, on mõistlik jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o. 14% hagejate menetluskuludest jätta kostja kanda ja 86% kostja menetluskuludest jätta hagejate kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagejad taotlevad menetluskuluna kostjalt hagejate poolt tasutud riigilõivu 115,04 eurot väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 115,04 eurot (I kd, tl 56). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 115,04 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hagejate vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Kostja taotleb Advokaadibüroo LMP advokaadi poolt osutatud õigusabikulude hüvitamist 1207,91 euro ulatuses. Kostja ei ole käibemaksukohuslane. Advokaadibüroo LMP arvete järgi on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaga 75 eurot, millele lisandub käibemaks. Arve nr 150475 järgi (II kd, tl 25) tutvus esindaja kliendi edastatud materjalidega, analüüsis ja suhtles 15.05.2015 kliendiga telefoni teel kokku 30 minutit, tutvus 19.05.2015 e-toimiku materjalidega 54 min ja kohtus samal päeval kliendiga 47 min; 20.05.2015 toimus kliendi edastatud täiendavate e-kirjade ja materjalide ülevaatamine 1 tund ja 4 minutit, 24.05.2015 materjalide analüüs 1 tund ja 19 minutit, 25.05.2015 kostja seisukohtade ja täiendavate tõendite menetlusdokumendi koostamine ja edastamine 46 min ja samal päeval kohtuniku taandamise avalduse koostamine 45 minutit, 27.05.2015 kohtumäärusega tutvumine ja kliendile edastamine 9 min ning telefonivestlus kliendiga 8 min. Arve nr 150562 järgi (II kd, tl 26) analüüsis esindaja 05.06.2015 kohtumäärust, koostas kliendi päringule vastuse ja kohtule päringu ning edastas kohtule kokku ajakuluga 17 min. Arve nr 150603 järgi (II kd, tl 27) 02.07.2015 tutvus esindaja vastaspoole seisukohaga, koostas ja edastas kliendile informatiivse e-kirja 21 min ja 31.07.2015 analüüsis materjale ning koostas kohtule lõplikud seisukohad 3 tundi ja 9 minutit. Arve nr 150674 kohaselt (II kd, tl 36) valmistus esindaja 25.08.2015 30 min kohtuistungiks, 1 tunni sõitis Võrru, 30 minutit kohtus kliendiga, 1 tunni ja 5 minutit esines kohtuistungil; kütusekulu Tartu-Võru-Tartu oli 14,09 eurot+ käibemaks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on leidnud 6.mail 2015.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses

menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 564,69 eurot. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Pooled vaidlesid sisuliselt ühe küsimuse üle, kas kostja on hageja võlgnevuselt õigesti arvestanud viiviseid. Kohtu hinnangul oli tegemist tavapärase vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk tavapärasest suurem, esindaja osales menetluses ainult asja menetluse lõppjärgus (teatanud esindusõiguse olemasolust asjas kohtule 15.05.2015). Kostja esindaja on menetluse kestel koostanud ja esitanud kohtule 25.mail 2015 arvestused ja kostja seisukohad (I kd, tl 196198); samal päeval taotluse kohtuniku taandamiseks (II kd, tl 4-59), mis jäeti rahuldamata; 13.08.2015 kostja lõplikud seisukohad, mis suures osas kattuvad varemesitatutega, koos menetluskulude nimekirjaga (II kd, tl 23-24); esindaja osales 25.08.2015 1 tunni kohtuistungil Võru kohtumajas (II kd, tl 37-38). Kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaga 75 eurot, millele lisandub käibemaks, loeb kohus mõistlikuks tunnitasuks. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulu on 560 eurot. Kuna kohus jättis võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele 14% hagejate menetluskuludest kostja kanda ja 86% kostja menetluskuludest hagejate kanda, tuleks kostjalt välja mõista hagejate menetluskulust 14%X 115,04= 16,11 eurot ning hagejatelt kostja menetluskulust 86%X 560=481,60 eurot. Tasaarvestades menetluskulud tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista menetluskuluna kostja kasuks 481,60-16,11= 465,49 eurot. Kostja taotleb mõista hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista solidaarselt hagejatelt kostja kasuks viivis menetluskuludelt 465,49 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kohtupraktika kohaselt piirates seda viiviste kogusuurusega, s.o. mitte rohkem kui 465,49 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.