Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud T.L. kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.K.L. ja A.L.(hagejad) esitasid 21.06.2018 Pärnu Maakohtule T.L. (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Hagejad esitasid 18.09.2018 Tartu Maakohtusse kostja vastu hagi, milles palusid kostjalt välja mõista elatusraha kehtivas miinimumsummas. Hagiavalduse kohaselt on vaja tagada laste igapäevane toimetulek, kõik vajalikud kulud on siiani kandnud laste ema. Hagejate esindaja täpsustas kohtuistungil, et hagejad soovivad kostjalt elatiseks vähemalt 125 eurot kuus kummalegi lapsele.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ta ei tööta, on osalise töövõimega ning tema sissetulekuks on vaid töövõimetuspension. Kostja õpib Eesti Merekooli päevases õppes siseveelaevajuhi erialal. Lastel on elukoht Tartu kesklinna vahetus läheduses, mille peab tagama laste ema kostjaga 25.05.2015 sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu alusel. Laste seaduslik esindaja on lepingut rikkudes hoopis ise rahaliste kohustustega kostja ees võlglane, kuna ei taga lepingu täitmist. Kostjale kuulub kinnistu Tartumaal Kambja vallas X külas, muud vara tal ei ole. Lisaks on kostjal kolmas alaealine laps K.L.. Seega on kostjal kolm ülalpeetavat. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta saab töövõimetoetust kuni maini 2019, puuet kostjale määratud ei ole. Kostja õpib Merekoolis päevases õppes kuni juulini 2019, mistõttu ta tööl käia ei saa. Eluasemekulusid kostjal sisuliselt ei ole, sest elab vahepeal vanematega ning vahepeal tuttava juures. Kulud on seotud peamiselt kooliskäimisega, nt ühiselamu kulud, samas söögiraha kannab kool. Hetkel suudaks kostja maksta elatist kummalegi lapsele 60 eurot kuus; 100 eurot kuus ei oleks mõnel kuul võimalik maksta. Kui kostja käiks tööl, suudaks ta teenida miinimumpalka.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt kummagi lapse kasuks välja elatise 100 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad ei ole vaidlustanud kostja väidet, et kostja ülalpidamisel on veel kolmas alaealine laps. Hagejad on kostja majanduslikku olukorda arvesse võttes vähendanud kohtuistungil oma nõuet ning palunud kummalegi lapsele elatisena välja mõista 125 eurot. Kohus leidis, et hagejate nõutud summa on põhjendatud osaliselt. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja sissetulekuks on õppetoetus 104 eurot, sotsiaaltoetus 34 eurot ja töövõimetoetus ca 200 eurot kuus. Kohus leidis, et kuna kostja töövõimet ei ole täielikult piiratud, saab järeldada, et kostja on siiski võimeline täiendavat tulu teenima. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et kui ta käiks tööl, suudaks ta teenida vähemalt miinimumpalka. Kohtu hinnangul on võimalik kostjal leida täiendav sissetulek, mis võimaldab tal teenida koos toetustega vähemalt miinimumpalka. Kuivõrd kostja töövõime on töötukassa tõenditest nähtuvalt osaline, ei saa eeldada, et ta suudaks teenida rohkem kui miinimumi. Asjaolu, et kostja õpib Merekoolis päevases õppes ja ei saa seetõttu tööl käia, on tema valik ning ei ole elatise vähendamise aluseks. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kostjal on veel üks alaealine laps, keda ta on kohustatud vähemalt samas ulatuses ülal pidama. Kui kostja teeniks miinimumpalka, peaks ta saadud 540 eurost ülal pidama ennast ning oma kolme alaealist last. Sellises olukorras on kummalegi hagejale 100 euro välja mõistmine põhjendatud ning ei ole laste ega lapsevanema huvidega vastuolus. Kostja omandis on kinnistu Kambja vallas Tartumaal, millel ei ole võimalik elada, ning mitmed sõidukid, millel puudub arvestatav turuväärtus. Seega ei ole kostjal vara, mille arvelt lastele elatist maksta. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista elatis 100 eurot kuus. Kui eeldada, et mõlemad vanemad panustavad hagejate ülalpidamiseks võrdses mahus ning lisandub riiklik lapsetoetus, siis on sellise elatise väljamõistmisel kummagi hageja vajadusteks kasutada vähemalt 260 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja ei vaidle vastu kohustusele pidada hagejaid üleval, kuid 100 eurot kummagi lapse kohta on kostja töövõimetuspensioni (224,76 eurot) arvestades ebamõistlikult kõrge. Kostja mõistab, et elatis on pool miinimumpalka, kuid samas on töövõimetoetus 224,76 eurot. Riik leiab, et sellisest summast piisab kostjale inimväärseks eluks. Kostja ei oska öelda, mis on õiglane elatise summa. Kohus ei tohiks määrata tagantjärele ja jooksvalt elatise suurust tulevase eeldatava sissetuleku järgi.
5.Hagejad (vastustajad) paluvad jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud paluvad hageja jätta kostja kanda. Hagejad ei nõustu kostjaga, et väljamõistetud elatis on ebamõistlikult kõrge. Kostja avaldas kohtuistungil, et suudaks teenida miinimumpalka ning maksta kummalegi lapsele 100 eurot kuus. Seega võttis kostja hagi osaliselt õigeks. Kostja väidab, et on osalise töövõimega, kuid samas on istungil kinnitanud, et füüsiliseks tööks kostjal tegelikult takistusi ei ole.
Kostjal on lisaks mitmeid sõiduautosid, mis on uunikumid ning nende realiseerimisel saaks kostja midagigi hagejate ülalpidamiseks anda. Lisaks on hagejate arvates kostjal lisasissetulekud sularahas, kuid hagejatel puuduvad selle tõendamiseks võimalused. Kostja elustandard on võimaldanud tal reisida 2018. aastal Itaaliasse, tema pangakonto väljavõttest ei nähtu kulusid, toidule, transpordile, bensiinile, riietele jm.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esiletoodu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Järgides maakohtu otsuse põhjendusi ei korda ringkonnakohus neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel oma käesolevas otsuses.
7.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus heita maakohtule ette menetlusõiguse normide rikkumist või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist käesolevas asjas otsuse tegemisel. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kehtestab eelduse, et igal alaealisel lapsel on üldreeglina õigus saada lahus elavalt vanemalt elatist vähemalt poole miinimumpalga ulatuses. PKS § 102 lõike 2 kohaselt on alaealise lapse vanemat võimalik sellest kohustusest osaliselt vabastada erandlikel juhtudel, s.o mõjuvate põhjuste esinemisel, mis ei võimalda vanemal last (lapsi) seaduses ettenähtud määral üleval pidada. Seega tuleb kohtul määrata elatise suurus kaalutlusõigusest lähtudes, arvestades kõiki olulisi asjaolusid. Esmajoones tuleb arvestada ülalpeetava vajadusi (PKS § 99). Ülalpidamist andma kohustatud vanema varalist seisundit jm mõjuvaid asjaolusid on põhjendatud arvestada PKS § 102 lõikes 2 sätestatud raamides.
8.Maakohus on praegusel juhul teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt ega ole ringkonnakohtu hinnangul ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Merekoolis õppimine (regulaarse töökoha leidmise asemel) on kostja enda valik ning see ei ole elatise vähendamise aluseks. Kostja tuleb teha pingutusi, leidmaks sissetulek, mis võimaldaks tal panustada oma alaealiste laste ülalpidamisse. Praegusel juhul on ka hagejad möönnud, et kostja võimekus neile ülalpidamist anda on ilmselt piiratud ja lähtuvalt maakohtu otsusest on hagejad nõustunud võrreldes PKS § 101 lõikes 1 sätestatuga oluliselt väiksema elatisrahaga (100 eurot kuus seadusest tuleneva 270 euro asemel).
9.Ringkonnakohtu arvates on maakohtus õigesti arvestanud elatise väljamõistmisel asjaoluga, et tööle asudes teeniks kostja eelduslikult vähemalt miinimumpalka. Maakohtu 31.01.2019. a istungil avaldas kostja, et nii töövõimetoetus kui puue on määratud maini 2019. a, ka õpingud lõppevad 2019 suvel. Samuti avaldas kostja kohtuistungil, et ta saaks tööl käia ning suudaks teenida miinimumpalka. Kuna esile toodud ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid kostjal täielikult töötamist ja sissetuleku teenimist, siis ongi kohtul võimalik aluseks võtta hüpoteetilise sissetuleku suurus, mida kostja suudaks eelduslikult teenida.
10.Maakohtu otsusega on kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõistetud alates 21.06.2018. a, s.o alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. PKS § 108 võimaldab õigustatud isikutel nõuda elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt, seda kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Praegusel juhul ei ole hagejad niisugust nõuet esitanud. Puudub alus heita maakohtule
ette eksimust elatise väljamõistmise algusaja määratlemisel ega selles osas, et kohus on lähtunud elatise suuruse üle otsustades kostja võimalikust hüpoteetilisest sissetulekust. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsiooniastme menetluskulud apellandi (kostja) kanda. Hagejad (vastustajad) on ringkonnakohtule teatanud, et hagejatel menetluskulusid ei ole. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.