Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

jooksva elatise 120 eurot kuus alates 01.02.2019. a kuni hageja õpingute lõppemiseni Tartu Kutsehariduskeskuses s.o 30.06.2019. a. Kohus märkis, et tulenevalt PKS § 97 p-st 2 on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama kuni õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kuni 21-aastaseks saamiseni. Hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras alates 01.10.2018. a. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale tasunud elatist oktoobrist 2018 kuni jaanuarini 2019 (k.a) 80 eurot kuus. Täisealiseks saanud isiku puhul eeldatakse, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (vt Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15). Seega tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda hageja vajadustest, tema tavalisest elulaadist, võimalusest ennast ise ülal pidada, arvestades sealjuures kostja alaealiste ülalpeetavate ja varalise seisundiga. Hageja ülalpidamises osaleb tema ema. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtete kohaselt on alates hagi esitamise ajast kulunud perel eluasemele (üür, kommunaalid, elekter) 313,35 eurot ning toidukauplustes (eeldatavasti toidule) umbes 295 eurot. Muid tõendeid (nt arveid, kviitungeid, maksekorraldusi) hageja oma kulutuste kohta esitanud ei ole. Kohus leidis, et hageja kulutused on üle paisutatud. Kohus pidas hageja vajalikeks ja põhjendatud kulutusteks ühes kuus kokku umbes 336 eurot (eluasemele 120 eurot, toidule ja hügieenitarvetele 140 eurot, transpordile 6 eurot, sidekuludele 5 eurot, tervishoiule 15 eurot, riietele-jalanõudele 20 eurot ja muudele vältimatutele kuludele 30 eurot (üritused või kulutused, mis ei pruugi olla igakuised (nt prillid) jagatuna mitme kuu peale). Ülejäänud kulutused (k.a trenn) ei ole vältimatult vajalikud ning nende tegemine ja suurus sõltub eelkõige rahalisest võimalusest. Täisealise lapse ülalpidamiskohustus sõltub üksnes tema abivajaduse ulatusest, mistõttu ei pruugi täisealine laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Kuivõrd hageja põhjendatud vajadused ühes kuus on umbes 300 eurot, millest poole katab eelduslikult teine vanem, kelle juures hageja elab ning hageja vajadused on osaliselt kaetud ka riikliku peretoetusega, jääb hagejal igakuiselt puudu umbes 120 eurot. Kostja väitel ei saa ta täita hageja ülalpidamiskohustust nõutud summas, kuna kostja ülalpidamisel on veel kolm alaealist last ning tema ainsaks igakuiseks sissetulekuks on töötasu 631 eurot. Kostja ühisomandis on 779/33431 mõttelist osa kinnisasjast (eluruum, 77,9 m2) Tõrvandi alevikus, mis on kostja igapäevakasutuses olev eluase, ning sõidukid Chrysler Status LE (ehitusaasta 1995) ja Chevrolet Trans Sport (ehitusaasta 2000). Vastuseks kohtu järelepärimisele pankadesse selgus, et kostjal on arvelduskonto AS-is SEB Pank, millel küsitud perioodil toimingud puudusid (konto jääk seisuga 31.01.2019. a oli 0,27 eurot) ning arvelduskontod AS-is Swedbank, millest nähtuvalt on kostja sissetulekuks töötasu ja välislähetuse tasu (viimane kuulub sissetuleku hulka), mis arvutatuna viimase nelja kuu järgi on keskmiselt 1531 eurot kuus. Arvestades hageja põhjendatud ja vajalikke kulutusi ühes kuus ning hinnates kostja sissetulekut, varalist seisundit ning arvestades sellega, et kostja ülalpidamisel on veel kolm alaealist last, leidis maakohus, et elatise väljamõistmine on põhjendatud summas 120 eurot

kuus. Niisuguses summas elatis ei koorma kostjat ebamõistlikult ega sea kostjat ning tema teisi alaealisi lapsi ebavõrdsesse olukorda. Kuivõrd kostja on tasunud hagejale alates 01.10.2018. a kuni 31.01.2019. a elatist 80 eurot kuus, tuleb kostjal tasuda hagejale vähemtasutud elatisena eelnimetatud perioodi eest ühekordse maksena 160 eurot (4 kuud x 40 eurot (120-80)) ning alates 01.02.2019. a igakuiselt 120 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

kohtule esitamine ei võimalda hinnata hageja tegelikke vajadusi. Isegi kui kõik kulutused on teinud hageja enda tarbeks, siis ei tähenda see veel, et tegemist oleks põhjendatud kulutustega, mille kandmises tuleks kostjal täies mahus osaleda.

Iseenesest on õige kostja vastuapellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et töölähetuse kulud ja välislähetuse päevaraha ei ole samastatavad töötasuga. Töötasu makstakse töö eest, päevaraha aga teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Välislähetuse kuluhüvitisi ega päevarahasid ei arvestata keskmise töötasu arvutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ ning need ei kuulu maksustamisele tulumaksuga palgatulu raames vastavalt Tulumaksuseaduse § 13 lõigetele 1 ja 3. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et elatise nõude lahendamisel ei pea kohus lähtuma kitsalt keskmise palga määratlusest maksuõiguslikus ja raamatupidamislikus tähenduses, vaid kohus saab arvesse võtta kohustatud isiku kõiki sissetulekuid. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kostja kontoväljavõttelt, et laekunud lähetustasude ulatuses oleks kostjal tulnud teha märkimisväärseid kulutusi välisriikides seonduvalt töölähetustes viibimisega. Väljavõtetelt nähtuvad kulutused on tehtud peamiselt Eestis. Eeltoodust lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei ole rikkunud õigusnorme, kui arvestas kostja sissetuleku hulka ka tööandjalt saadud välislähetuste päevarahad. Põhjendatud on muuhulgas arvestada seda, et varem kostja poolt vabatahtlikult tasutud 80 euro asemel tuleb kostjal hagejale tasuda elatist 120 eurot üksnes piiratud ajavahemiku vältel, s.o oktoobrist 2018 kuni juunini 2019 ehk 9 kuu vältel. Kokku suureneb kostja ülalpidamiskoormus hageja suhtes seega 360 euro võrra, mida ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada kostja suhtes liigselt koormavaks ning talle üle jõu käivaks.

ringkonnakohus

nii

apellatsioonkaebuse

kui

Kummagi poole apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et pooltel oleks tekkinud ringkonnakohtu menetluses menetluskulusid. Seega jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.