2-13-58082/43 - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

5.Määrus pooltele kätte toimetada ja jõustumisel saata riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Ringkonnakohtu 02.04.2015 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 31.03.2014 otsus osaliselt ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäeti 1,76% ulatuses solidaarselt L. K. , M. M. ja H. S. kanda, 1,59% ulatuses solidaarselt M. M. ja H. S. kanda ning 96,65% ulatuses H. S. kanda. Tartu Ringkonnakohtu 02.04.2015 otsus jõustus 09.05.2015. Tartu Maakohus tegi 17.07.2015 pooltele ettepaneku esitada soovi korral käesolevas asjas kantud menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid hiljemalt 17.08.2015. Pooltest keegi nimetatud dokumente ei esitanud. Küll aga esitas M. M. 14.08.2015 kohtule järelpärimise, milles soovis teada, kas tal on õigus osa apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust tagasi saada või mitte ning mida ta selleks tegema peab. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 kohaselt võivad menetlusosalised nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 1 (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis) kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kuivõrd pooltest keegi kohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud ei ole, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lausel alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilasja materjalide alusel. 2 (3)

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tsiviilasja materjalide alusel ei ole kohtu hinnangul hagejale käesoleva vaidluse lahendamisel maakohtus ega ringkonnakohtus menetluskulusid tekkinud. Sellest tulenevalt puudub hagejal menetluskulude nõue kostjate vastu. Tsiviilasja materjalide alusel ei ole ka ühelegi kostjale käesoleva vaidluse lahendamisel maakohtus menetluskulusid tekkinud. Ringkonnakohtus on kostjatest kandnud menetluskulusid üksnes apellant M. M. , kuna kostjad L. K. ja H. S. apellatsioonkaebust ei esitanud ega olnud seeõttu ringkonnakohtus menetlusosalisteks. Käesolevas asjas on menetluskuludeks M. M. poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja M. M. riigi õigusabi korras määratud esindajale väljamakstud tasu ja kulu 308,40 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2014 määrusega (kd I, tl 176) on M. M. määratud käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses riigi õigusabi korras advokaat kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Tartu Maakohtu 17.08.2015 kohtumäärusega on M. M. riigi õigusabi korras esindanud advokaadile välja makstud 308,40 eurot. Kohus leiab, et kuna M. M. on käesoleva asja kohtumenetluses antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, tuleb nimetatud tasu ja kulu summas 308,40 eurot jätta riigi kanda ka vaatamata sellele, et menetluskulud on kohtuotsusega osaliselt jäetud M. M. kanda. Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2014 määrusega (kd I, tl 179-180) on M. M. vabastatud osaliselt riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel, s.o summas 350 eurot. Nimetatud määruse alusel kohustus M. M. tasuma riigilõivu summas 100 eurot kahe võrdse osamaksena Rahandusministeeriumi kontodele EE932200221023778606 Swedbankis või EE891010220034796011 SEB Pangas viitenumbrile 2900072783. M. M. tasus esimese osamakse summas 50 eurot 26.05.2014 (kd II, tl 186) ja teise osamakse summas 50 eurot 09.06.2014 (kd II, tl 192), kokku 100 eurot. Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 02.04.2015 otsuse menetluskulude jaotusele on M. M. kanda jäetud menetluskuludest kokku 3,35% (1,76% + 1,59%). Sellest tulenevalt tuleb M. M. menetluskulude (riigilõiv) katteks välja mõista 3,35 eurot (100 eurot x 3,35%). M. M. poolt enamtasutud riigilõiv summas 96,65 eurot (100 – 3,35) kuulub M. M. tagastamisele. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.