Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Kohtujurist
Kadi Kark
Määruse tegemise aeg ja koht
22.09.2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-8758
Tsiviilasi
XXX(XXX, isikukood XXX, viibimiskoht XXX vangla, XXX) pankrotiavaldus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. september 2015.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Võlgnik Sergei XXX Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo
Välja mõista XXX Indrek Lepsoo kasuks ajutise halduri tasu 660 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitis 40 eurot (sisaldab käibemaksu).
Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud XXX esitas 09.06.2015 pankrotiavalduse. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 7 796,78 euro ulatuses, vara puudub. 24.08.2015 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara väärtuseks hinnanguliselt 15 000-20 000 eurot, kohustusi on vähemalt 4 559,13 euro ulatuses. Võlgnik ei ole maksejõuetu, kuna tema vara katab ära tema kohustused, seega puudub alus võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Võlgniku
maksejõuetuse tekkimine ei ole tõenäoline ka tulevikus. Haldur palub jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata. 16.09.2015 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruandes esitatud seisukoha juurde. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnik maksejõuetu. Võlgnik selgitas, et korter osteti abielu ajal ning pärast abielu lahutamist ei ole ühisvara jagatud. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 27 lg 5 kohaselt vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (lg 1) või (võlgniku pankrotiavalduse puhul) ka siis, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline (lg 3). Lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja pankrot välja kuulutamata. Pankroti väljakuulutamine eeldab püsivat maksejõuetust, s.o võlgniku suutmatust rahuldada nõuded. Ajutine haldur on antud juhul tuvastanud, et võlgnikul ja tema endisel abikaasal on jagamata ühisvara, mille hulka kuulub korteriomand. Kohtul ei ole põhjust kahelda halduri hinnangus, et korteriomandi väärtus on 30 000-40 000 eurot ning seega on võlgnikul vara 15 000-20 000 euro väärtuses. Kuivõrd kohustusi on umbes 4 559,13 euro ulatuses, ületab vara kohustusi olulisel määral. Seega ei ole võlgnik maksejõuetus ja puudub ka põhjus pidada tõenäoliseks maksejõuetuse tekkimist tulevikus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus pankrotiavalduse rahuldamata. Vastavalt lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse lõikes 11 sätestatust. lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks mõista 660 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 40 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,25 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 80 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 660 eurot (lisandub käibemaks). Kulud seisnevad päringute tegemises ja büroo- ning transpordikuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele.
Kohus mõistab tasu ja kulutuste hüvitise välja võlgnikult. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.