Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja Mirgo Tähiste kanda.
2.Välja mõista kostjalt Mirgo Tähiste ́lt hageja Tiina Hendrikson ́i kasuks menetluskulu summas 6,87 € (kuus eurot ja 87 senti), mis on hageja tasutud riigilõiv. Edasikaebamise kord
2-15-5555
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja Tiina Hendrikson on 22.01.2015.a. esitanud hagi, millega palub kohtul mõista kostja Mirgo Tähiste’ilt hageja Tiina Hendrikson’i kasuks välja hagejale õigusvastaselt põhjustatud kahju kokku summas 415 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt on kostja õigusvastaselt hageja omandit kahjustanud kuna kahjustatud esemeks olev puitaed asub hageja kinnistul. 12.04.2012.a. avastas hageja, et kinnistuid * (*) ja * (*) eraldavat puitaeda on kahjustatud (LISA 1 – fotod kahjustusest). Tegemist on kinnistuid eraldava puidust aiaga, mis on *kinnistul (LISA 2 – fotod piirpostist). Puitaeda oli tekitatud ca. 1m2 suurune auk. Samal päeval sai varavastasest süüteost teavitatud Pärnu politseid, kes kahju fikseeris ning algatas Mirgo Tähiste (edaspidi kostja) suhtes väärteomenetluse. Piirirajatis kuulub selles osas naabrile, millises osas see vastaval maatükil asub. Seega on kostja kahjustanud hagejale kuuluvat eset. Peale aias oleva ca. 1m2 augu on aiale tehtud ka muid kahjustusi: aia konstruktsioonis olevaid puitliiste on ära murtud eesmärgiga aeda teatud kohtadest hõrendada mistõttu on kahjustatud aia välisilmet veelgi. Kuna kostja on 1m2 augu tekitamise omaks võtnud, mis kajastub politseile antud seletustes ning väärteoprotokollis, on hageja seisukohal, arvestades korrapärast aialiistude eemaldamist ala läheduses kus kostja rekreatiivselt aega veedab, et täiendava aia hõrenduse tekitas kostja eesmärgiga tekitada aeda uus „aken.“ 6 aiapaneeli sai ehituse käigus paigaldatud ühtse tervikuna ja sidustatud vastavate ehitusnormatiivide kohaselt aia püsivuse tagamiseks. Hageja on uurinud analoogsete puitaia paneelide keskmist turuhinda. Ühe aiapaneeli hind (1800x1800 mm) on keskmiselt ca. 37 – 40 eurot millele lisanduvad transpordi – ja paigaldamiskulud (LISA 4 – hinnapakkumus). Hageja hinnangul on kahju tekitatud 415 euro ulatuses, arvestades puitpaneelide maksumust, transporti ning paigaldamise kulusid.
2.3.Hageja on 07.06.2015.a. ja 12.06.2015.a. vastanud kostja vastuväidetele, mille järgi kostja väide, et piirdeaed halvendab oluliselt kostja elamistingimusi on meelevaldne ning tõendamata. Hageja rõhutab veelkord, et kostja ega keegi * elanikest pole ca. 18 aasta jooksul esitanud ühtegi vastuväidet piirdeaia osas. Kui kinnisasja kasutamine oluliselt kahjustub, võib kinnisasja omanik nõuda mõjutuste kõrvaldamist või lõpetamist vastavalt AÕS §-le 89 mitte omavoliliselt naabri vara kahjustada. Kostja on ekslikult järeldanud, et kostja tegevus oli omaabi. Kostja poolt kohtule esitatud fotod ning subjektiivsed hinnangud ebapiisava päevavalguse kohta ei tõenda kostja süü puudumist kahju tekitamisel. Kostja väited on eksitavad justkui piirdeaia ja õunapuude tõttu oli kostja pimeduses. Fotodelt on ilmselgelt näha, et piirdeaed ei varja akent täielikult ning akna ja aia vahel on piisavalt ruumi. 15.a jooksul ei esitanud kostja ühtegi vastuväidet aia kõrguse või võimaliku ebapiisava valguse kohta.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2-15-5555
2.1.Kostja esitas 04.05.2015.a., 08.06.2015.a. ja 12.06.2015.a. vastused hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kostja ei vaidle vastu, et aprillis 2012.a saagis kostja kinnistuid * (katastritunnus *) ja * (*) eraldava puitaia sisse ca 1 m2 suuruse augu. Kostja nõustub, et hageja poolt hagile lisatud fotodelt 1 ja 1 (2) nähtub kostja poolt puitaiast välja saetud koht. Nimetatud fotod on seega asjakohased tõendid. Vaidlusalune puitaed on ehitatud 1997. a suvel * kinnistu omaniku poolt. Kostja ei nõustu, et aiale tekkinud muud kahjustused on tekitatud kostja või kostja koera poolt. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud fotod nr 3 (1), 3 (1) (1), 3 (2) (1), 3 (3) (1), 3 (4) (1), 3 (5) (1), 3 (6) (1) aia kahjustamist kostja või kostja koera poolt ei tõenda. Nimetatud asjaolu ei ole tõendatud ka väärteomenetluses. Kostja esitab kohtule väärteoasjas nr * koostatud otsuse, millise väärteokirjeldusest nähtub, et väärteo korras on tuvastatud kostja poolt 1 x 1 meetri suuruse tüki välja lõikamine piirdeaiast, mitte muude kahjustuste tekitamine kostja või kostja koera poolt.
2.2.Kostja ei nõustu, et hageja krundiga piirnev aed peab kostja korteri akna ees olema sellises kõrguses, et varjab päevavalguse. Hageja ehitas kinnistute piirile aia omavoliliselt, selleks linnalt ja naabritelt nõusolekut küsimata. AÕS § 144 lg 1 kohaselt kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Kostjale kuuluvaid eluruume päevavalgus seoses kõrge aiaga ei valgustanud piisavalt. Kostja on seisukohal, et ta ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. VÕS § 1045 lg 2 p 4 kohaselt kahju ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks õigustatult omaabi. Kostja on seisukohal, et kostja karistamine väärteo korras ei tõenda hagejale kahju tekkimist tsiviilõiguslikus mõistes. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hagejal oli piirdeaia ehitamiseks kostja nõusolek. Lagunenud piirdeaed on faktiliselt aknale väga lähedal ja akna taga paistavad õunapuud. Seega 180 cm kõrgusega piirdeaia korral ei näeks aknast peale piirdeaia midagi. Kostja ei ole piirdeaia kõrgusele esitanud vastuväiteid seoses kostja kaasomandis oleva kinnistule langeva päevavalgusega, vaid kostja korteriomandisse ebapiisava päevavalguse langemisega. Ilmselgelt on vaidlusalune aed piirirajatis. AÕS § 151 lg 2 mõistes ei tohi piirirajatis tekitada kahju naabrile. AÕS § 144 lg 1 kohaselt kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.
MENETLUSE KÄIK
3.15.04.2015.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 25.05.2015.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 08.06.2015.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 12.06.2015.a. 13.07.2015.a. jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so puudusteta hagiavalduse esitamiseks. 24.07.2015.a. loobus hageja osaliselt hagist tulenevalt sellest, et kostja on hageja nõudest osaliselt rahuldanud. 27.08.2015.a. määras kohus kirjaliku menetluse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja Mirgo Tähiste oma tegevuse tõttu kahjustanud hageja omandit ning tekitanud hagejale varalist kahju. Nimelt on kostja M. Tähiste kinnistuid * (*) ja * (*) eraldavat puitaeda kahjustatud, sest puitaeda oli tekitatud ca 1m2 suurune auk. Hageja on nõudest menetluse kestel osaliselt loobunud, sest hageja poolt varem paigaldatud 6 aiapaneeli
2-15-5555
asemel on nüüd 4 tervikut aiapaneeli ning 2 poolikut. 1 m2 auguga aiapaneelid on endiselt välja vahetamata. Arvestades asjaolu, et kostja tegi kahte aiapaneeli ca 1m2 augu, peab hageja mõistlikuks kostjalt välja nõuda summa, mis vastaks ühe uue aiapaneeli soetusmaksumusele (28,50 €). Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Puudub vaidlus, et kostja M. Tähiste on kõnealusele aiale 1m2 suuruse augu sisse lõhkunud, kuid kostja leiab, et tegu ei olnud õigusvastane. Kostja toetub oma vastuväidetes VÕS § 1045 lg 2 p 4, mille järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Kostja ei nõustu, et hageja krundiga piirnev aed peab kostja korteri akna ees olema sellises kõrguses, et varjab päevavalguse. Kostja leiab, et 180 cm kõrgusega piirdeaia korral ei näeks aknast peale piirdeaia midagi. Seisukohtadele lisatud fotodelt nähtub, et õunapuu oksad ulatuvad praktiliselt piirdeaiani. Arvestades piirdeaia kaugust aknast ning piirdeaia varasemat kõrgust ja õunapuu oksi, ei olnud kostja korteriomandis piisavalt päevavalgust. AÕS § 41 lg 1 alusel võib valdaja oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Mitte igasugust jõu kasutamist ei saa aga pidada omaabiks, õiguspärane on kohtu hinnangul sellise jõu kasutamine, mis pannakse toime valdaja poolt valduse rikkuja või valduse äravõtja suhtes. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks pidanud enda valdust kaitsma, sest kostja on otsustanud tekitada aeda augu ning jõuga asunud realiseerima enda väidetavaid subjektiivseid õiguseid (õigust piisavale päevavalgusele). Vaidlust ei ole ka selles, et aia näol on tegemist piirirajatisega Asjaõigusseaduse (AÕS) § 151 lg 1 tähenduses. AÕS § 151 lg 2 ja 3 alusel ei tohi piirirajatise kasutamine olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile. Kui rajatist kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. Kohus leiab, et piirirajatise (aia) lõhkumine sobivasse suurusesse ei olnud lubatud ilma, et hagejaga oleks see kooskõlastatud, sest muudatused rajatise kõrguses on naabrite kokkuleppe tulemus. Kostja ei saa võtta otsustamist enda kätte ja hakata jõuga enda soove realiseerima, juhul kui pooled ei jõua kokkuleppele, siis vaidlus lahendatakse kohtus. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja M. Tähiste on tahtlikult, seega süüliselt hagejale T. Hendriksonil kahju põhjustanud. Asjas ei ole vaidlust selles, et aed oli ehitatud hageja T. Hendriksoni poolt, seetõttu kohus leiab, et aia lõhkumise eest tuleb hagejale ka tasuda. Hageja on tuginedes kostja poolt esitatud arvele (kostja 04.05.2015.a. vastuse lisa 7) ning leidnud, et aiapaneeli maksumus on 28,50 eurot. Kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Seega kohus rahuldab hagi summas 28,50 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 22.01.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi, milles põhinõude summaks on 28 eurot, mis on asjas hagihinnaks.
2-15-5555
Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus on hagi rahuldanud, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 27.08.2015.a. on kohus lõpetanud osaliselt menetluse seoses hagis osalise loobumisega. Vastavalt hagist osalise loobumise proportsioonile jättis kohus 93,13% kostja menetluskuludest, so summas 670,54 eurot jätta hageja kanda ning menetluskulud samas ulatuses jättis kohus hageja enda kanda. Hageja on 24.07.2015.a. esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 100 eurot, mis on tasutud riigilõiv. Seega tuleb kostjal M. Tähistel hagejale T. Hendriksonile hüvitada 6,87% kuludest, so summas 6,87 eurot.