17. september 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-5797 Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi XXX, XXXja XXXvastu võlgnevuse 1 198,52 euro ja intressi 182,94 euro saamiseks 1 381,46 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) (registrikood 70000740, asukoht Munga 18, 50088 Tartu, e-post: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: Hardi Rikand (e-post: [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX`ilt Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks võlgnevus summas 1 381,46 eurot (sh põhivõlg 1 198,52 eurot ja intressid 182,94 eurot).
3.XXX`il tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE091010220002255018 AS`s SEB, selgitusega „Õppelaenuleping nr XXX.“ Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2.Välja mõista XXX`ilt menetluskulu, so riigilõiv summas 200.00 (kakssada) eurot Eesti Vabariigi kasuks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.16.04.2015 esitas Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) Harju Maakohtusse hagi XXX, XXXja XXXvastu põhivõlgnevuse 1 198,52 euro ja intresside 182,94 euro saamiseks.
2.20.04.2015 menetlusse võtmise määruses on kohus määranud asja arutamise lihtmenetluses. Hageja on hagiavalduses avaldanud, et nõustub kirjaliku menetlusega. Kostja XXXvastuses hagile ei ole avaldanud soovi enda ärakuulamiseks.
3.Harju Maakohtu 25.06.2015 otsusega (tagaseljaotsus) ning Harju Maakohtu 03.08.2015 otsusega (tagaseljaotsus) on hagi rahuldatud vastavalt XXXning XXX suhtes.
4.Harju Maakohtu 17.08.2015 määrusega on määratud asja menetlemine kirjalikus menetluses ning antud pooltele tähtaeg kompromissi sõlmimiseks või seni esitamata taotluste, tõendite, õiguslike täpsustuse ja vastuväidete esitamiseks ning teatatud otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg.
5.Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 07.09.2015 ega ka käesolevaks hetkeks ei ole pooled täiendavaid menelusdokumente kohtule esitanud. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis XXX (edaspidi laenusaaja) 04.10.2006. aastal õppelaenu saamiseks AS-ga SEB Eesti Ühispank õppelaenulepingu nr XXX. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 45 000 krooni (s.o 2 876,02 eurot), mis kanti laenusaaja kontole üle kahes osas: 04.10.2006.a 20 000 krooni ja 21.09.2007.a 25 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas.
7.Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 19 lõikele 1 kostjad XXXja XXX(edaspidi ka käendajad) nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingute alusel. Aleshya Khrutskaya sõlmis limiteeritud käenduslepingud 03.10.2006.a. 20 000 krooni ulatuses ja 14.09.2007.a 45 000 krooni ulatuses. XXXsõlmis limiteeritud käenduslepingud 04.10.2006.a. 40 000 krooni ulatuses ja 14.09.2007.a 45 000 krooni ulatuses. Käendajad vastutavad riigi ees solidaarvõlgnikena käenduse ja solidaarvastutuse sätete alusel.
8.Juhindudes ÕÕS § 18 ja lepingus kokkulepitust, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma. Selleks koostas pank laenu tagastamise graafiku. 04.01.2012. aastal edastas pank laenusaajale palve tasuda juba tekkinud võlgnevus. Kirjad edastati ka käendajatele, milles teatati, et laenusaaja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud.
9.Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes ÕÕS § 21 lõike 1, hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Kui riik
hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal ÕÕS § 21 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.
10.Haridus- ja Teadusministeerium teavitas oma 09.03.2012. aasta kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda või taotleda maksegraafikut. Laenusaaja tähelepanu juhiti ka asjaolule, et kohustuse mittetäitmise korral võib hageja pöörduda hagiavaldusega kohtu poole. Kirjadega pöörduti ka 19.04.2012 käendajate poole, milles teatati võlausaldaja vahetumisest ning paluti võlgnevus tasuda või taotleda maksegraafikut.
11.Kostjad ei täitnud oma kohustusi nõutud viisil. ÕÕS § 21 lõike 3 kohaselt on laenusaaja või tema käendaja kohustatud tasuma intressi 5% aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Käesoleval juhul on ajavahemikus 10.04.2012 kuni 14.04.2015. a kogunenud intressi summas 182,94 eurot. Seisuga 15.04.2015. a on hageja nõude suuruseks 1 381,46 eurot, mis tuleneb põhivõlast summas 1 198,52 eurot ning intressist summas 182,94 eurot.
12.Eeltoodu alusel on hageja nõudeks välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks (Rahandusministeeriumi kaudu, arveldusarve nr EE091010220002255018 AS SEB Pank) 1 381,46 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 145 on riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Tegemist on siiski menetluskuluga ning riigilõivuseadus ei näe selles osas ette riigilõivu vabastust. Seega kui otsus tehakse riigi kasuks, tuleb kostjatelt menetluskuluna ka riigilõiv välja mõista. Muid menetluskulusid hagejal ei ole käesolevas tsiviilasjas tekkinud. Hageja palub kostjatelt välja mõista ka riigilõiv, tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 138 lõigetest 1 ja 2 ning § 162 lõikest 1. Kostja vastus hagile
13.Kostja tunnistab, et hagis esitatud nõue on õiglane, kuna kostja oli käendaja XXXle ajal, kui XXXvõttis 2006 aastal õppelaenu. Kostja selgitab, et sel ajal olid tal isiklikud säästud ja ta sai pensioni, seetõttu oli võimalik hakata käendajaks. 2012 aastal jäi kostja haigeks, säästud kasutati raviks ning elada tuli ainult pensionist. Kostja leiab, et I.Borisoval on kaks poega, kes võiksid tal aidata laenu tagasi maksta. Kostjal puudub raha, et võlga tasuda. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
14.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3
p 1 tulenevalt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Käenduslepingu mõiste on sätestatud VÕS § 142, mille 1. lõike kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja 2 tulenevalt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võl ausaldaja nõuda selle täitmist.
16.Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 21 lg 1-3 kohaselt kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa omanik ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja või pantija riigile käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 toodud intressi riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt.
17.Kohtule esitatud tõenditega (õppelaenuleping tl 5-9, laenukonto liikumised tl 10-13) on tõendatud, et laenusaaja XXX sõlmis AS-ga SEB Pank 04.10.2006 õppelaenulepingu nr XXX, mille alusel laenas pank laenusaajale 45 000 krooni (so 2 876, 02 eurot), mis kanti laenusaaja kontole kahes osas. Õppelaenulepingu p 8.1. kohaselt lepiti kokku, et laenusaaja lepingust tulenevate kulude koormus on 5% tagastamata laenu summast aastas. Lepingu p 2.1. kohaselt on laenulepingu täitmine tagatud eraisikute XXXja XXXkäendustega.
18.Tõendatud on, et XXXja AS SEB Pank vahel on 04.10.2006 sõlmitud õppelaenu käendusleping nr XXX (tl 18-19) ning 14.09.2007 käendusleping nr XXX (tl 20-21), millega on XXXvõtnud endale kohustuse tagada XXX ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud õppelaenulepingu nr XXX nõuetekohane täitmine.
19.Tuvastatud on, et laenusaajal tekkis kohustus tulenevalt lepingust ja ÕÕS § 18 laenusumma ja intressi tagastamiseks, millest tulenevalt koostas pank laenusaajale laenu tagastamise graafiku ning saatis teate koos maksegraafikuga laenusaajale (tl 22-24). Tõendatud on, et pank saatis laenusaajale ja käendajatele teated selle kohta, et õppelaenulepingu alusel on tekkinud võlgnevus, mis tuleb tasuda (tl 24-26).
20.Tuvastatud on, et laenusaaja ega ka käendajad ei täitnud enda kohustust võlgnevuse tasumiseks, millest tulenevalt nõudis pank hagejalt tuginedes ÕÕS § 21 lg 1 riigitagatise rakendamist (tl 27-29), mille hageja on täitnud (tl 30-32). Seega, tulenevalt hageja poolt
kohustuse täitmisest panga ees, tekkis hagejal ÕÕS § 21 lg 2 alusel nõudeõigus laenusaaja ja käendajate vastu kogu hageja poolt pangale tasutud summa ulatuses, so põhivõla osas summas 1198, 52 eurot (tl 29) ning intresside osas summas 182, 94 eurot (so perioodi 10.04.2012 kuni 14.04.2015 eest 5% aastas). Tõendatud on, et hageja teavitas 09.03.2012 laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning võlgnevusest ning kohustusest võlgnevus tasuda (tl 33). Kuna laenusaaja kohustust ei täitnud, pöördus hageja 19.04.2012 käendajate poole ning teatas võlausaldaja vahetumisest ning võlgnevusest ning kohustusest võlgnevus tasuda (tl 34-35). Kohustust kostjate poolt ei täidetud ega ole täidetud ka kohtumenetluse jooksul.
21.Eeltoodu alusel on tuvastatud ja tõendatud, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt XXX`ilt tuleb Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks välja mõista võlgnevus summas 1 381,46 eurot (sh põhivõlg 1 198,52 eurot ja intressid 182,94 eurot).
22.Kohus märgib täiendavalt, et põhimõtteliselt on kostja hagi õigeks võtnud, kuid on selgitanud, et tal puuduvad rahalised vahendid kohustuse täitmiseks ning, et hageja nõude võiksid laenusaajal aidata täita tema pojad. Kohus selgitab, et kostja makseraskused ei ole käsitletavad asjaoludena, mis vabandaksid maksekohustuse rikkumist või oleksid aluseks hagi rahuldamata jütmisele. Kohustuse täitmise nõude esitamise eeldused on kohustuse rikkumine ning rikkumise mittevabandatavus. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole reeglina üldse vabandatav ning makseraskused ei vabasta täitmise kohustusest. Kostja seisukoht selles osas, et laenusaaja kohustuse võiksid täita tema pojad, ei ole asjakohane ega ka asjassepuutuv, kuna kostjate kohustust ei saa üle kanda kolmandatele isikutele, kes ei ole lepingu poolteks. Olukorras kus laenusaaja ja käendajate (kostjad) kohustuse panga eest on täitnud hageja, on hagejal tekkinud nõudeõigus kostjate vastu, seega kuulub hagi kostjate kui solidaarvõlgnike vastu rahuldamisele hagiavalduses toodud ja eelnevalt tuvastatud ulatuses.
23.Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kuna käesolevas asjas hageja poolt esitatud nõude osas on tehtud kolm lahendit (käesolev otsus ning kaks tagaseljaotsust, so kostjate XXX ja XXXosas), siis tuleb hagejal võimalike sundtäitmiste puhul vältida nõudesummast suuremas ulatuses võlgnevuse sissenõudmist. Kohus selgitab ka kostjale, et juhul, kui tema poolt tasutakse käesoleva otsuse alusel välja mõistetud summa terves ulatuses, siis tekib tal nõudeõigus teiste kostjate (laenusaaja XXXja käendaja XXX) vastu tema poolt tasutud summa ulatuses, millest on maha arvestatud kostja kohustuse osa (VÕS § 69).
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle seaduse lisa 1 alusel tuleb haginõudelt 1 381, 46 eurot tasuda riigilõivu 200 eurot. TsMS § 145 kohaselt riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Kuigi hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest, tuleb tasumisele kuuluv riigilõiv kostjalt välja mõsita.