2-15-11559/6 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-15-11559 kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on kostja poolt 31.05.2015.a koostatud garantiikirjast tulenev võlgnevus. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3). Siiski peab kohus põhjendatuks selgitada, et kohus on kostja juhatuse liikmele hagimaterjalid ja 21.08.2015.a määruse kättetoimetatuks lugenud 25.08.2015.a kuupäeval, mil kostja juhatuse liige edastas kohtule elektronkirja (tl 20). Seega oli hagile vastamise tähtajaks 14.09.2015.a. Kohus peab siinkohal põhjendatuks selgitada, et kohustus ja tähtaeg hagile vastamiseks tulenesid kohtu 21.08.2015.a määrusest. Kohus lisab, et äriühingu juhatuse liige peab hoolsuskohustuse raames muu hulgas jälgima äriühingu majandustegvust puudutavaid tähtaegu (hoolsuskohustuse osas vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 30.04.2003.a otsus nr 3-2-1-41-03, p 10). Kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ning hagi on õiguslikult põhjendatud, siis kuulub see tagaseljaotsusega rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 900 eurot (750 eurot + täiendav riigilõiv 150 eurot) ning õigusabikulud summas 200 eurot. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kohtukulud muu hulgas riigilõiv. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Hagejapoolne riigilõivu tasumine on tuvastatav toimiku materjalide põhjal. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,