üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.V. (hageja) esitas M.V. (kostja) vastu hagi, milles palus vabastada hageja kostjale elatise maksmisest iga aasta juuni, juuli ja augustikuu eest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt mõisteti 25. juuli 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-8630 hagejalt kostja kasuks välja elatis miinimummääras. 29. septembril 2017 tsiviilasjas nr 2-17-8741 tehtud kohtumääruse kohaselt veedab kostja hagejaga alates 2018. aastast suveperioodil igas kuus kaks nädalat. Hageja leidis, et kostja kulutused suvel on väiksemad. Samuti kannab hageja kostja kulud ajal, mil kostja viibib tema juures. Hagejal on 2016. a-l sündinud laps, keda ta peab ülal pidama. Kostja ema saab igakuiselt riigilt lastetoetust, ta saab kasutada täiendavat maksuvaba tulu ja Tartu linn maksab koolitoetust 50 eurot. Kuna kostja emal on ka teine laps, on kostja ülalpidamine mastaabisäästu tõttu soodsam. Kuivõrd kostja viibib suveperioodil pool ajast hagejaga, ei peaks hageja selle aja eest elatist maksma.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Asjaolu, et kostja viibib suvel isaga igas kuus kaks nädalat ei ole piisavaks põhjenduseks, et hagejat elatise maksmisest vabastada. Kostja kulutused ei ole suvel märkimisväärselt madalamad. Teistel kuudel on aga kostja kulud sageli suuremad kui 500 eurot. Ei esine mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks. Kostja viibib kehtiva suhtluskorra järgi hageja juures sama palju või vähemgi aega, kui varem kehtinud suhtluskorra järgi. Kostja emal säilivad ka lapse isa juures viibides mitmed suuremad kulutused seoses kostjaga.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ning vähendas hagejalt kostja kasuks Harju Maakohtu 25. juuli 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8630 väljamõistetud elatist iga aasta juuni, juuli ja augusti kuu eest 0 euroni alates 2018. aastast. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Hageja on asjaoluna, mis on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga, välja toonud, et tsiviilasjas nr 2-17-8741 kinnitati 29. septembri 2017 määrusega poolte uus suhtluskord. Samuti on hageja viidanud asjaolule, et miinimumelatise suurus on võrreldes varasema kohtulahendi tegemise ajaga suurenenud. Kohus nõustus hagejaga, et nimetatud asjaolud on aluseks elatise suuruse muutmise hagi esitamiseks (TsMS § 459 lg 1). Kostja on esitanud vastuväite, et kostja ei viibi uue suhtluskorra järgi hageja juures pikemalt kui vana järgi. Kohtule ei ole esitatud küll tsiviilasjas nr 2-13-21844 tehtud kohtulahendit, millega kehtestati poolte varasem suhtluskord, kuid kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest nähtub, et selle kohaselt pidi kostja hageja juures viibima suvel ühe kuu jooksul. Samas kohtule esitatud
kehtiva suhtluskorra järgi viibib kostja hageja juures suvekuudel sisuliselt poole ajast (2018. aastal igal kuul kaks nädalat ning järgnevatel aastatel viibib kostja mõlema vanema juures vaheldumisi kahenädalaste ajavahemike kaupa). Tegemist on oluliselt muutunud asjaoluga. Samuti on tulenevalt miinimumpalga tõusust muutunud võrreldes kostjale makstava elatise suurus. Seega on kohtu hinnangul hagi elatise suuruse muutmiseks lubatav. Hageja peamine argument elatise vähendamiseks on väide, et kostja elab suvekuudel ligikaudu pool ajast hageja juures, mille jooksul hageja peab kostjat vahetult üleval. Hageja on selle tõendamiseks esitanud kohtumäärusega kinnitatud lapsega suhtlemise korra. Suhtluskord kinnitab põhimõtteliselt hageja väidet. Esineb vaid mõnepäevane erinevus ja seda üksnes 2018. a suvel, tulenevalt asjaolust, et suvekuudes on 2-3 päeva rohkem kui 4 nädalat. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). Seega võib eeldada, et olukorras, kus kostja viibib sisuliselt suvekuudel hageja juures 50 % ajast, kannab hageja ka samas ulatuses vahetult kostja ülalpidamiskulud. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et tema teise vanema vajalikud kulutused ajal, mil kostja viibib hageja juures ületaksid hageja kulutusi. Kohus märkis, et sarnaselt lapse emaga kannab ka hageja ajal, mil laps on tema juures, kulusid lapse elukohale, toidule, riietele ja mänguasjadele. Kostja on välja toonud ka kulud koolikohustuse täitmiseks. Samas on kostjale kirjutuslaud ja riiul ostetud esitatud tõendite järgi aprillis, mis ei ole suvekuu. Arvestades asjaolu, et kostja emale laekub ka lastetoetus ning koolitoetus, katavad need summad kulutused koolikoti ostuks ning jääb ka üle muude koolitarvete ostuks. Arvestades, et kohtule esitatud lasteaia arve suurus oli 7,2 eurot ning edaspidi seoses kostja kooliminekuga seda kulutust ei teki, ei anna ka see asjaolu alust arvata, et kostja ema kulutused kostja vahetuks ülalpidamiseks oleksid suvekuudel suuremad kui hagejal. Seega leidis kohus, et kuivõrd kostja ei ole ümber lükanud eeldust, et hageja kannab suvekuudel kostja ülalpidamiskuludest vahetult poole ning eelduslikult on mõlemad vanemad kohustatud last ülal pidama võrdses ulatuses, tuleb hagi rahuldada ning vähendada hageja poolt kostjale juunis, juulis ja augustis makstav elatis 0 euroni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja leiab, et on ebaõiglane vähendada suvekuudel hageja poolt makstavat elatist nulli euroni. Alternatiivina nõustub kostja elatise vähendamisega suvekuudel 60 euro võrra. Kostja juhib tähelepanu, et e-kirjades sisalduvad poolte varasemad kokkulepped, mis on olnud tugevalt survestatud hageja poolt, väljendavad selgelt, et laps viibis ka enne 2017. septembris kinnitatud suhtluskorda isaga suveperioodil oluliselt rohkem kui kuu aega. Hageja ei panusta kostjaga võrdselt lapse ülalpidamiskulutustesse ka suvekuudel. 2018. aastal ostis kostja ema kõik lapse kooliminekuks vajaliku olenemata keerulisest olukorrast, et augustis vähenes ootamatult pere sissetulek (kostja ema sissetulekust osa moodustavad õppetoetused, mida suvel ei maksta ja käsunduslepinguga töötasu, mida samuti suvel ei maksta). Alates septembrist on hageja ka nõudnud, et lisaks kulutustele, mis on kostjal ema juures viibides, peab ema tasuma ka osa kuludest, mis on lapsel isaga viibimise ajal (sõidukulud).
Kostja ema ei saa maksta ajal, mil laps viibib isaga, vähem korteri üüri ega vahetada selleks ajaks korterit väiksema ja odavama vastu. Kostja ema panustab üksi suvekuudel kostja riiete, raamatute ja muu taolisega seonduvatesse kulutustesse.
5.Vastustaja (hageja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Maakohtu otsuse muutmine ei ole põhjendatud. Kostja rõhub asjaolule, et hageja ei panusta võrdselt lapse ülalpidamiskulutustesse. Kuna tõendeid selle kohta ei ole esitatud, ei ole võimalik nimetatud asjaolu arvestada. Asjaolu, et kostja ema ei saa suveperioodil õppetoetusi ja käsunduslepingust töötasu, ei saa olla kuidagi kaebuse põhjenduseks. Tegemist on uue tõendamata asjaoluga. Hageja ei ole kohustatud ülal pidama kostja ema, kuna elatis on mõeldud üksnes lapse ülalpidamiskulude katteks. Hageja ei saa mõjutada kostja ema sissetulekuid. Kostja ema 200eurosest kulutusest legodele ei tulene, et kostja emal oleks suveperioodil rahalisi raskusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus on õigesti lahendanud hagi TsMS § 459 alusel elatise vähendamise hagina. Eelnevalt on Harju Maakohtu 25.07.2016. a õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8630 mõistetud hagejalt (A.V. ) M.V. kasuks välja elatis perekonnaseaduses ettenähtud miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. TsMS § 459 järgi on võimalik muuta jõustunud kohtuotsust korduvate perioodiliste maksete suuruse osas juhul, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja need asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
8.Praegusel juhul on hageja toonud esile olulise muutunud asjaoluna selle, et isa ja lapse vaheline suhtluskord on kindlaks määratud lapse vanemate vahelise kompromissi alusel Tartu Maakohtu
29.septembri 2017. a kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-17-8741), s.o pärast seda, kui Harju Maakohus oli teinud elatise väljamõistmise otsuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt on suhtluskorra kinnitamine, mille kohaselt laps viibib kolme suvekuu vältel isa juures igas kuus 2 nädalat ehk sisuliselt 50 % ajast, käsitatav niisuguse olulise muudatusena asjaoludes, mis annab alust TsMS § 459 kohaldamiseks suvekuude eest elatise tasumist puudutavas osas. Ehkki apellandi väidete kohaselt viibis laps ka enne suhtluskorra kinnitamist suvekuudel faktiliselt isa juures suure osa ajast (2015.a suvel kokku 45 päeva ja 2016. a suvel 40 päeva), ei olnud tegemist siiski konkreetselt kindlaks määratud ajavahemikuga, kui pikka aega laps suviti isa juures viibib. Sellele, et lapse isa juures viibimise kestus oli ebakindel ja sõltus vanemate vahelistest igakordsetest kokkulepetest või kujunes välja spontaanselt, viitab ka tsiviilasjas nr 2-17-8741 kohtu poole pöördumine.
9.Lisaks on hageja esile toonud, et pärast elatise väljamõistmise kohta kohtulahendi tegemist sündis augustis 2016 tema perre veel üks laps. Ringkonnakohtu hinnangul on veel ühe ülalpeetava
lisandumine samuti oluliseks asjaoluks, mis annab alust TsMS § 459 kohaselt muuta Harju Maakohtu 25.07.2016. a otsusega väljamõistetud elatise suurust. Ehkki uue lapse peatne sündimine oli varasema kohtulahendi tegemise ajaks ette teada, ei olnud selleks ajaks siiski tekkinud tema ülalpidamise kohustust, mis saab tekkida alles alatest lapse sünnist. Seega ei olnud teise lapse eeldatav sündimine 25.07.2016. a kohtuotsuse tegemise aja seisuga niisuguseks asjaoluks, mis oleks võinud mõjutada väljamõistetava elatise suurust.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 459 kohaldamise aluseks olevate asjaolude hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohtul on võimalik sekkuda vaid diskretsiooni piiride ületamise korral. Praegusel juhul ei näe ringkonnakohus alust seda maakohtule ette heita. Ehkki elatise väljamõistmisel on kohtupraktikas tavapärane määrata igakuise elatise suurus kindlaks ühesuuruse summana, ei ole ringkonnakohtu arvates lapse huvidega ega perekonnaseaduse mõttega vastuolus maakohtu otsustus vähendada lapse isalt lapse kasuks väljamõistetava elatise suurust suvekuude osas nullini, samal ajal kui ülejäänud kuudel (9-l kuul 12-st) tuleb isal tasuda elatist PKS § 101 sätestatud määras. PKS § 101 lg 2 võimaldab kohtul välja mõista elatise ka muutuva suurusena ning see võimaldab paindlikult arvesse võtta lapse elukorraldust. Arvestades, et kehtiva suhtluskorra järgi viibib laps suvekuudel isa juures igas kuus 2 nädalat ehk ca 50 % ajast, on põhjendatud eeldada, et lapse isa kannab selle aja vältel vahetult ka lapse ülalpidamisega seotud kulud. Asja materjalide kohaselt on lapse isa väljendanud valmidust kanda võrdselt lapse emaga suviseid kulutusi, mis on mõlema vanema kanda: koolitarbed, suvised laagrid jm (e-kirjavahetus tl 125-126). Lapse isa on menetluses tuginenud ka sellele, et ilmselt on osa lapsega seotud kulutustest kaetud riiklike lastetoetustega. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus kohtule avaldatu kohaselt ei küüni kummagi vanema sissetulek riigi keskmise töötasuni, samas on mõlema vanema ülalpidamisel kaks alaealist last, tuleb lapse ülalpidamiseks mõeldud vahenditega käia ümber säästlikult, mh jaotades ette teadaolevaid kulutusi varasematele kuudele või planeerida väljaminekuid pikemalt ette.
11.Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on jätta sarnaselt maakohtuga apellatsiooniastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus ja vastus sellele on koostatud ilma lepingulise esindaja kaasabita ning ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on pooled kandnud menetluskulusid õigusabikulude näol üksnes ringkonnakohtu istungiga seoses. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kuna apellant on alaealine laps, kelle ülalpidamiskohustuse täitmise üle vanemad vaidlevad, oleks ka vaatamata apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisele äärmiselt ebaõiglane jätta vastustaja menetluskulusid apellandi kanda. Seetõttu jäävad ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.