Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-15-9103

2-15-9103 18.08.2015 määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3 000 eurot ning tegi võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 14 päeva jooksul alates kohtumääruse avaldamisest. Osaühing XXX tasus 31.08.2015 maksekorraldusega nr 2158 Rahandusministeeriumi kontole selgitusega „DEPOSIIT TSIVIILASJAS NR 2-15-9103“ summa 3 000 eurot.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Võlgniku üldiseloomustus Võlgnik on kantud äriregistrisse 05.09.2006. Võlgniku osakapitali suuruseks on 2 556 eurot. Ärinime „osaühing XXX“ all on võlgnik tegutsenud alates 10.08.2012. Võlgniku kehtetu ärinimi on „XXXOÜ“, mis oli perioodil 05.09.2006-10.08.2012. Äriregistri andmetel on võlgniku ainuosanik alates 31.05.2013 XXXXXXXXXXXXXXVõlgniku osa on registreeritud XXXXXXXXXXXXXXesindajakontol. Äriregistri andmetel on alates 10.08.2012 võlgniku juhatuse liige XXX (isikukood XXX). Nõukogu võlgnikul puudub ning äriregistri andmetel töötajaid võlgnikul ei ole. Viimane äriregistrist kättesaadav majandusaasta aruanne on 01.01.2010 – 31.12.2010 aasta majandustulemuste kohta. Ajutise halduri hinnang võlgniku majanduslikule olukorrale Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur 30.06.2015 võlgniku juhatuse liikmele XXX järelpärimise koos nõutava informatsiooni loendiga, milles palus esitada andmed ja dokumendid hiljemalt 14.07.2015. Juhatuse liige nimetatud kuupäevaks ajutise halduri teabepäringule ei vastanud ja palutud dokumente ei esitanud. Samas 01.07.2015 juhatuse liige XXX kinnitas ajutisele haldurile 30.06.2015 saadetud teabepäringu kättesaamist. Ajutine haldur edastas juhatuse liikmele korduvalt ajutise halduri teabepäringut ning korduvalt palus sellele vastata. Võlgniku juhatuse liige ajutisele haldurile ei vastanud. Üks päev enne ajutise halduri aruande kohtule esitamist edastas võlgniku juhatuse liige XXX vastuse järelepärimisele. Vastus oli puudulik ega vastanud kõikidele ajutise halduri küsimustele. Haldur esitas juhatuse liikmele täiendavaid küsimusi ja palus nendele vastata hiljemalt 11.08.2015, kuid juhatuse liige seda ei teinud. Käesoleva aruande esitamise seisuga ei ole võlgniku juhatuse liige XXX sisuliselt ja nõuetekohaselt informatsiooni ega dokumente võlgniku majandusliku seisundi kohta ajutisele haldurile esitanud, vaatamata korduvatele vastavasisulistele nõudmistele, millega on XXX rikkunud seaduses sätestatud teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust vastavalt PankrS §§ 85 ja 87. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund ajutise halduri nimetamisel Äriregistri andmetel on võlgniku tegevusalaks „enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus“ (68201 / EMTAK 2008). Äriregistrile esitatud 2010. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku sisuline majandustegevus oli 2010. aastal kahjumlik. Võlgniku kahjum moodustas 6499,04 eurot (101 688 EEK). 2011, 2012, 2013 ega 2014 aasta majandusaasta aruandeid äriregistrile esitatud ei ole, mistõttu on kohus teinud võlgnikule hoiatusmääruse registrist kustutamiseks. Võlgniku juhatuse liikme XXX esitatud bilansi kohaselt moodustab seisuga 13.07.2015 võlgniku kahjum 542 780 eurot ning võlgniku omakapital on -540 837,00 eurot. Võlgniku juhatuse liikme XXX vastuse kohaselt võlgnikul käesoleval ajal majandustegevus puudub.

2-15-9103 Ajutisele haldurile Eestis tegutsevate krediidiasutuste poolt esitatud kontoväljavõtete kohaselt võlgniku viimased tehingud toimusid 2012. aasta alguses. Võlgniku varad Võlgnikul on avatud arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: - arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Saldo seisuga 02.07.2015 on 0 eurot. Konto kasutusõigust teleteenuste kaudu omas kuni 21.03.2014 XXX (isikukood XXX). Konto arestiti 01.07.2015. - arvelduskonto nr XXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. Saldo seisuga 03.08.2015 on 0 eurot. Konto allkirjaõiguslik isik on alates 17.11.2006 XXX (isikukood XXX). Konto arestiti 30.06.2015. - arvelduskonto nr XXXXXXXX AS-s Swedbank. Saldo seisuga 13.07.2015 on 0,09 EUR. Konto arestiti 01.07.2015. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt arvelduskontosid ei oma. Võlgniku juhatuse liikme vastuse kohaselt on võlgniku kassa jääk 0 eurot ning liikumisi kassas ei ole olnud. Võlgniku juhatuse liikme vastuse kohaselt on võlgniku ainsaks varaks kaubanduskeskuse arendamiseks tehtud kulutused. Juhatuse liikme poolt edastatud bilansi kohaselt kajastatakse võlgniku varana kinnisvarainvesteeringuid, mille bilansiline väärtus on 2 258 401,00 eurot. Juhatuse liige ei ole täpsemaid andmeid või dokumente kinnisvarainvesteeringute kohta ajutisele haldurile edastanud ega selgitanud, mis investeeringutega konkreetselt on tegu, kas neil on olemas reaalne väärtus, millisel juhul, mis on nende reaalne väärtus ja kas neid on võimalik pankrotimenetluses võõrandada. Seetõttu ajutisel halduril ei ole käesoleval hetkel võimalik pidada antud vara võlgniku reaalseks varaks, mille müügist oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maanteeameti vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimele ega vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele kuulub võlgnikule hoonestusõigus (kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX ) tähtajaga 50 aastat, mis on koormatisena kantud kinnistu nr XXX registriosa 3. jakku. Hoonestusõigusega koormatud kinnisasja omanik on pankrotiavalduse esitanud Osaühing XXX. Kolmandasse jakku on tehtud järgmised kanded: - eelmärge reaalkoormatise muutmise tagamiseks Osaühing XXX kasuks. Eelmärge hoonestusõiguse aastatasu suurendamise nõude tagamiseks vastavalt 20.12.2007 lepingu punktile kaheksa kuus ﴾8.6﴿. - reaalkoormatis Osaühing XXX ﴾registrikood XXX﴿ kasuks. Reaalkoormatise rahaline väärtus on 1 298 000,00 krooni. Reaalkoormatis hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustuse tagamiseks, hoonestaja kohustusega tasuda hoonestusõiguse aastatasu iga aasta 01. jaanuariks ettemaksuna järgmise aasta eest. Reaalkoormatis jääb püsima, kui kinnistu omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik hoonestusõigusele sissenõude pöörab. Hoonestusõiguse aastatasu 2009. aasta eest kohustub igakordne hoonestaja tasuma igakuiste võrdsete osamaksetena iga kalendrikuu 10ndaks kuupäevaks. - eelmärge kinnistu nr XXX igakordse omaniku kasuks vastavalt 20.12.2007 lepingu punktile kolmteist kolm ﴾13.3﴿ omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks. - eelmärge isikliku kasutusõiguse sissekandmise tagamiseks Viimsi vald kasuks.

2-15-9103 - keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Kaire Põlts ﴾isikukood 46711060349﴿, Osaühing XXX﴾registrikood XXX﴿ kasuks. Lisaks on hoonestusõigus koormatud hüpoteegiga Osaühing XXX ﴾registrikood XXX﴿ kasuks summas 1 278 232,97 eurot (20 000 000,00 EEK) ning aktsiaselts XXX ﴾registrikood XXX﴿ kasuks summas 159 779,12 eurot (2 500 000,00 EEK). Pankrotiavalduse esitanud Osaühing XXX lepingulise esindaja selgituste kohaselt on hetkel keeruline hinnata hoonestusõiguse väärtust. Hoonestusõigus on seatud 50 aastaks ning selle suhtes kehtiva detailplaneeringu kohaselt saab kinnistule ehitada parkimismaja, mille küljes on spordisaalid. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile mistahes andmeid hoonestusõiguse väärtuse kohta. Tsiviilasjas nr 2-11-1643 on Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2012 kohtuotsusega muuhulgas (resolutsiooni punkt 5) tuvastati võlgniku kohustus anda nõusolek hoonestusõiguse, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna hoonestusõiguse kinnistusregistrisse registriossa nr XXX , ülekandmiseks Osaühingule XXX , omanikuna võlgniku registrist kustutamiseks ja Osaühing XXX omanikuna sissekandmiseks ning asendada võlgniku tahteavaldus kohtuotsusega. Käesoleva hetkeni ei ole nimetatud resolutsiooni punkti Osaühing XXX täitmisele pööranud. Eelnimetatud kohtuotsusega on tuvastatud võlgniku kohustus anda üle hoonestusõiguse omandiõigus Osaühingule XXX . Kuivõrd võlgnik on kohustatud omandi üle andma ning vastav võlausaldaja õigus on jõustunud kohtulahendi alusel võlausaldaja suva kohaselt igal ajahetkel maksma pandav, ei ole hoonestusõigust reaalselt võimalik käsitleda võlgniku varana, mille arvel oleks võimalik pankrotimenetluses rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku kohustused Vastavalt pankrotiavaldusele ja järelpärimistele saabunud vastustele on võlgnikul järgmised kohustused: Võlausaldaja Nõude suurus Osaühing XXX 243 620,99 eurot Maksu- ja Tolliamet (maamaks ja arvestatud intress) 4 203,50 eurot Kohtutäituri arestinõue 152 426,58 eurot Kokku: 400 251,07 eurot Võlgniku juhatuse liikme esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul lühiajalisi kohustusi summas 2 799 238 eurot. Võlgniku juhatuse liige ei ole selgitanud ega esitanud dokumente, mis võlgnevustega on konkreetselt tegu, muuhulgas mis alusel, millal võlgnevused tekkisid ning kes konkreetselt on võlausaldajateks. Bilansi kohaselt on tegemist laenukohustuste ja ettemaksetega. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku varade maht 0 eurot, mis koosneb võlgnikule kuuluvast hüpoteekidega koormatud hoonestusõigusest. Konservatiivselt hinnates hoonestusõiguse väärtus on 0 eurot ning seda ei saa käsitada võlgniku reaalse varana. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku täitmata kohustuste suuruseks esialgsete hinnangute kohaselt vähemalt 1 823 870,07 eurot. Arvestatud on MTA, kohtutäituri, Osaühing XXX , aktsiaselts XXX ning XXX OÜ nõuetega. Kui arvestada ka võlgniku bilansis kajastatud kohustustega, siis ületavad võlgniku kohustused 4 miljonit eurot. Eeltoodust nähtuvalt ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara.

2-15-9103 Võlgniku kohustuste analüüs ja tasumise väljavaated Võlgniku kohustuste maht moodustub rahalistest kohustustest võlausaldajate ees. Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasolevate varade arvelt kohustuste täitmine võimalik. Vara tagasivõitmise võimalused Võlgniku AS SEB Pank arvelduskonto väljavõttest nähtub, et on tehtud tehinguid lähikondsetega, kuid nende tehingute sisu ei ole ajutisele haldurile teada, mistõttu ei saa tagasivõitmise võimalusi välistada. Kõnesolevalt arvelduskontolt nähtub, et võlgniku kontolt on tehtud ülekandeid XXX OÜ-le, XXX OÜ-le ning XXX OÜ-le. Nimetatud äriühingute juhatuse liige on XXX, kes oli perioodil 13.11.2006 – 10.08.2012 võlgniku juhatuse liige. Ülekanded on tehtud muuhulgas selgitustega laen, laenuleping. Lisaks on tehtud ülekandeid XXX OÜ-le summas, mis ületab 1 miljonit Eesti krooni ning ülekannete selgituseks on märgitud laenuleping. Samuti on tehtud ülekanded muuhulgas selgitusega leping XXX AS-le. Ajutisel halduril puuduvad dokumendid antud ülekannete analüüsimiseks. Edasise võimaliku pankrotimenetluse käigus ajutise halduri hinnangul on tarvilik teostada süvaanalüüs eelnimetatud tehingute suhtes eesmärgiga hinnata, kas vastavate tehingute tegemisel võidakse olla kahjustatud võlausaldajate huve, millest tulenevalt võivad need (sõltuvalt süvaanalüüsi tulemustest) arvestatava tõenäosusega kuuluda tagasivõitmisele. Arvamus maksejõuetuse ja selle tekkepõhjuste kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik tänase seisuga ajutisele haldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Läbiviidud esmase analüüsi tulemusena ja kogutud andmete pinnalt ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara väärtust. Ajutise halduri käsutuses ei ole dokumente, mille alusel oleks võimalik analüüsida võlgniku maksejõuetust. Võlgnik ei ole esitanud mistahes andmeid selle kohta, mis põhjustel on võlgniku ülalnimetatud võlgnevused tekkinud, kas ja mida on tehtud võlgnevuste tasumiseks, kas võlgnikul oli äriplaan ja mis oli selle sisuks. Seetõttu ajutisel halduril puudub võimalus anda arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Eeltoodust tulenevalt on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu vastavalt PankrS § 22 lg-le 5. Ajutise halduri käesoleva aruande koostamise hetkel kasutuses oleva informatsiooni põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega. Samas on võlgniku juhatuse liige jätnud sisuliselt täitmata seadusest tuleneva teabe andmise ja kaasaaitamiskohustuse, mistõttu pole ajutisel halduril olnud sisuliselt võimalik olnud võlgniku majandustegevust, maksejõuetuse tekkimise põhjuseid jms. asjaolusid analüüsida. Johtuvalt ei saa välistada eelosundatud tunnustega tegude ilmnemist olukorras, kus ajutisel halduril on ka sisuliselt võimalik võlgniku senise tegevuse kohta andmeid saada. Oluline on ka märkida, et 2011, 2012, 2013 ega 2014 majandusaasta aruanded on koostamata ja esitamata ning võlgniku omakapital ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Ajutine haldur palub kohtul määrata pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavaks summaks 3 000 eurot ning ajutise halduri vandeadvokaat Urmas Ustav ́i töötasuks

2-15-9103 1 920 eurot vastavalt tööaruandele, millele lisandub käibemaks 384 eurot, kokku 2 304 eurot OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arvelduskontole nr EE692200221023555162. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja esindaja ning tutvunud pankrotiavalduste, selle juurde lisatud tõenditega leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada osaühing XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Urmas Ustav ́i. Pankroti väljakuulutamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 475 lg-d 5 ja 7, vt ka Riigikohtu lahendit 3-2-1-61-13). TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Hagita menetluse kohtumäärusele kohaldatakse TsMS § 478 lg 1 järgi üldjuhul hagimenetluses tehtava kohtumääruse sätteid. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 16.06.2015 esitas Osaühing XXX(registrikood XXX) Harju Maakohtule avalduse osaühingu XXX (endise ärinimega XXXOÜ, registrikood XXX) pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja nõue tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2012 tsiviilasjas nr 2-11-1643 tehtud otsusest, millega kohus rahuldas võlausaldaja hagi võlgniku vastu ning mõistis

2-15-9103 võlgnikult võlausaldaja kasuks välja hoonestusõiguse tasu võlgnevuse summas 129 984,23 eurot ning viivisenõude summas 9 067,85 eurot, millele lisandub alates 18.01.2011 viivis 0,05% päevas põhivõlast kuni selle tasumiseni. Otsus jõustus 12.11.2012. Võlausaldaja edastas võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgniku juhatuse liige Arve Pärn on 13.05.2015 kätte saanud. (tl 18-19) Võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja nõude aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2012 otsus tsiviilasjas 2-11-1643 (jõustus 12.11.2012), milles kohus mõistis võlgnikult võlausaldaja kasuks välja hoonestusõiguse tasu võlgnevuse summas 129 984,23 eurot ning viivisenõude summas 9 067,85 eurot, millele lisandub alates 18.01.2011 viivis 0,05% päevas põhivõlast kuni selle tasumiseni. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse (tl 18-19). Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud, kuid ei ole pankrotiavalduse esitamise seisuga (16.06.2015) kohustust täitnud. PankrS § 10 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlgniku tegevusalaks on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Äriregistrile on viimati esitatud 2010. aasta majandustulemusi kajastav majandusaasta aruanne. Aruande kohaselt oli võlgniku sisuline majandustegevus 2010. aastal kahjumlik. Võlgniku kahjum moodustas 6 499,04 eurot. 2011., 2012., 2013. ega 2014 aasta majandusaasta aruandeid äriregistrile esitatud ei ole, mistõttu on kohus teinud võlgnikule hoiatusmääruse registrist kustutamiseks. Võlgniku juhatuse liikme vastuse kohaselt võlgnikul käesoleval ajal majandustegevus puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes, sest võlgnik pole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Äriühingu raugemise vältimiseks on Osaühingu XXX poolt 31.08.2015 maksekorraldusega nr 2158, selgitusega „DEPOSIIT TSIVIILASJAS NR 2-159103“ kohtu deposiiti tasutud pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot. Ajutine pankrotihaldur Urmas Ustav on esitanud tasunõude 20 töötunni eest kokku summas 1920 eurot (1 tund= 96 eurot), millele lisandub käibemaks 384 eurot, kokku 2 304eurot.

2-15-9103 Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses ning määrab ajutise halduri tasu summas 2 304 eurot (sealhulgas käibemaks 384 eurot). Ajutise halduri tasu kuulub tasumisele Osaühingu XXXpoolt 31.08.2015 maksekorraldusega nr 2158, selgitusega „DEPOSIIT TSIVIILASJAS NR 2-15-9103“ kohtu deposiiti tasutud summast 3000 eurot büroo OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arvelduskontole nr EE692200221023555162. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodule, kohustab kohus osaühing XXX juhatuse liiget XXX (isikukood XXX) ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 30. septembril 2015, kell 13:50 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks võlgniku varade ja võlgade täpne nimekiri. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 30. septembril 2015 algusega kell 14:00.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.