Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD

X Aktsiaselts esitas 22.11.2013.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.A.ilt 287,47 euro saamiseks. Kohus tegi 10.12.2013.a. kostjale makseettepaneku, mis on tööandja vahendusel 17.02.2014.a. kätte toimetatud. M.A. esitas elektronpostiaadressilt x

22.02.2014.a. nõudele e-kirjaga vastuväite, millel puudub digitaalallkiri. Allkirjastatud vastuväite esitas M.A. kohtule 11.03.2014.a. Avaldaja esitas 28.03.2014.a. kohtule e-kirja, mille kohaselt on M.A. võlgnevuse osaliselt tasunud summas 85 eurot. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.05.2014.a. esitas hageja nõuetekohase hagiavalduse, mille kohaselt hageja ja kostja vahel on sõlmitud 07.11.2006.a. kliendileping nr xxxxxxx (tlk 65 - 68), mille punkt 1 kohaselt oli kliendil võimalus sõlmida lepinguid Elioni poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kliendilepingu punkt 2 kohaselt pooled kohustusid järgima lepingulistes suhetes muu hulgas ka Elioni Üldtingimusi. Kostja kasutas hageja poolt pakutavat toodet eKodu alates 01.02.2012.a. x. Toode võimaldas kasutada internetti, telefoni ja nutiTV ́d. Toote kasutamise aluseks olevat kirjalikku lepingut pooled ei ole sõlminud. Kostja poolt tellimuse esitamisega 01.02.2012.a. ja hageja poolt tellimuse aktsepteerimisega on pooled sõlminud lepingu teenuse osutamiseks. Tulenevalt VÕS § 8 lg 1 leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma. Tulenevalt VÕS § 11 lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tulenevalt VÕS § 9 lg 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja ja AS x vahel on sõlmitud 27.12.2011.a. järelmaksu müügileping nr xxxxxx (tlk 61 – 64), mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 369,00 eurot. Järelmaksu müügilepingu p. 2 kohaselt on ostja kinnitanud, et on teadlik Müüja ja X AS vahel sõlmitud faktooringulepingust, mille tingimustest tulenevalt on faktooril õigus lepingust tulenevaid nõudeid sisse nõuda ja makseid vastu võtta kuna müüja on loovutanud lepingust tulenevad nõuded ostja suhtes faktoorile. Järelmaksu müügilepingu tingimuste p. 3 kohaselt kohustus ostja tasuma lepingust tulenevad maksed X Aktsiaseltsile vastavalt Elioni poolt esitatud arvetele. Kostja ei tasunud esitatud arveid. Kostjal tekkis võlg arvates aprillist 2013 kui kostjal jäi tasumata kasutatud teenuste arve 2013.a. aprilli kuu eest (arve nr 05201302258794 aprilli kuu eest lisatud hagiavalduse juurde). Kostja jäi võlgu alljärgmiste arvete järgi: 05201302258794; 06201302780125; 07201303302804; 08201303832141; 08201304186317; 09201304358029 (tlk-d 69 – 73 ja 75). Kostja soovi kohaselt on teenuste kasutamise aluseks olev lepinguline suhe lõpetatud 26.07.2013.a. Hageja ütles järelmaksu müügilepingu nr xxxxxx üles makseviivituse tõttu 28.08.2013.a. järelmaksu müügilepingu punkt 12 alusel. Lepingu ülesütlemisel kuulub tasumisele kauba kogumaksumuse jääk koos intresside ja viivistega ning lisaks on õigus nõuda lepingu

ülesütlemisega kaasnevate kulude hüvitamist. Hageja esitas järelmaksu müügilepingu kauba jääkmaksumuse kohta arve nr 08201304186317 28.08.2013.a. Seisuga 31.08.2013.a. oli kostja võlgnevus hageja ees 257,24 eurot (sh viivis 13,56 eurot, järelmaksu maksed 149,72 eurot ja sideteenuste eest 93,96 eurot). Nimetatud summa sisaldus arvel 09201304358029. Viivise arvestus on lisatud hagiavalduse juurde. Vastavalt Elioni Üldtingimuste punktile 5.11 on viivise määr 0,15 % päevas tasumata summalt. (Väljavõte Üldtingimuste punktist 5.11. lisatud) Hageja saatis kostjale arvetega koos võlanõuded ja lepingu ülesütlemise hoiatused 30.06.2013; 31.07.2013; 31.08.2013 kuid kostja võlanõudele ei reageerinud. (võlanõuded on lisatud hagiavalduse juurde). Hageja esitas 22.11.2013.a. kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu maakohtusse 287, 47 eurot nõudes. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse esitamisel lisas hageja võlgnetavale summale võla sissenõudmiskulu summas 30,23 eurot (kokku 287,47 eurot) vastavalt Eloni hinnakirja p. 2.8.2 (lisatud hagiavaldusele). Järelmaksu müügilepingu punkt 13 kohaselt on Eloni nõudmisel Ostja kohustatud hüvitama Elionile seoses Elioni ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud, sealhulgas sellekohased Eloni hinnakirjas sätestatud kulud. Võla sissenõudmiskulu nõude aluseks on ka Eloni Üldtingimuste p. 5.10, mille kohaselt on klient kohustatud Elioni nõudmisel hüvitama Elionile seoses Elioni ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Lõppkasutaja on kohustatud hüvitama eelnimetatud kulud vastavalt hinnakirjas sätestatule (väljavõte Elioni Üldtingimuste p. 5.10; lisatud). Seoses võla menetlemisega sh kohtumenetluse algatamisega on hageja teinud kulutusi, mistõttu on hageja ka õigustatud rakendama hinnakirjajärgset võlamenetluse tasu. Kui kostja oleks nõuetekohaselt arveid tasunud, poleks ka hagejal nimetatud kulusid tekkinud. Kohtumenetluse ajal on kostja tasunud võlgnetavast summast 167,24 eurot järgmiselt. 23.12.2013.a. 55 eurot 28.02.2014.a. 30 eurot 29.03.2013.a. 20 eurot 14.04.2014.a. 32,24 eurot 15.05.2014.a 20 eurot 15.05.2014.a. 10 eurot ________________________________ Kokku: 167,24 eurot

Hageja vähendas nõuet 167,24 euro võrra, võlgnetavaks summaks hagiavalduse esitamise seisuga s.o. 16. mai 2014.a. aasta seisuga oli 287,47 eurot - 167,24 eurot = 120,23 eurot Kostja poolt tasutud summade arvelt summas 167,24 eurot loeb hageja kaetuks täielikult võlgnevuse järelmaksu maksete eest summas 149,72 eurot, viivise summa 13,56 eurot ning 3,96 eurot sideteenust eest. Seega hagiavalduse esitamise seisuga võla jääk võlgnetavas summas 120, 23 eurot sisaldab:

esindusse pöördunud maksegraafiku sõlmimiseks ja selle allkirjastamiseks. Samuti on kostjal ka vabatahtliku tasumise võimalus olnud. Kostja ei alustanud vabatahtlikult võla tasumist. Hageja esitas kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtusse 22.11.2013.a. Seega kostja viited hageja pahatahtlikkusele on alusetud ja arusaamatud. Seoses võla menetlemisega sh kohtumenetluse algatamisega on hageja teinud kulutusi, mistõttu on hageja ka õigustatud rakendama hinnakirjajärgset võlamenetluse tasu. Kui kostja oleks nõuetekohaselt arveid tasunud, poleks ka hagejal nimetatud kulusid tekkinud. Seega on ka hageja nõue võlamenetluse tasu nõude osas summas 30, 23 eurot õigustatud. Kostja vastuväited arve nr 11201305415487 suhtes jäävad hagejale arusaamtuks. Hageja ei ole lisanud nimetatud arvet hagimaterjalide juurde. Viivise summa 13,56 eurot tuleneb arvest 09201304358029 (lisatud hagiavalduse juurde). Hageja peab vajalikuks märkida, viivist on arvestatud üksnes kuni kostja lepingute lõpetamiseni (28. august 2013.a.) ning edasi viivist ei ole arvestatud vaatamata sellele, et viivist saab arvestada kuni võla tasumiseni. Hageja peab vajalikuks üle korrata, et arve 09201304358029 kohaselt oli võla summa 257, 24 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kohtusse lisandus nimetatud summale hageja hinnakirjajärgne võla menetluse tasu 30, 23 eurot ning seetõttu oli maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõutavaks võla suuruseks 287, 47 eurot. Hageja vähendas nõuet 30 euro võrra. 22.09.2014.a. esitas hageja taotluse, mille kohaselt palus hageja lugeda hagejaks X AS asemel AS X (registrikood xxxxxxxx) kuna ühinemise järgselt on AS X X AS ́i õigusjärglane alates 01.09.2014.a. Hageja on kätte saanud kohtukutse ts asjas nr 2-13-55328, mis toimub 02.10.2014 kell 11. 00 Valga kohtumajas. Hageja palub kohtul asi läbi vaadata kohtuistungil ilma hageja esindaja osavõtuta. Juhul kui ilma hageja osavõtuta ei ole võimalik asja arutada, palub hageja kohtuistungi edasi lükata. Hageja nõuet puudutavad taotlused: Kostja on tasunud kohtumenetluse kestel veel 60 eurot (27.08.2014 30 eurot ning 17.09.2014.a. 30 eurot ), millega seoses hageja vähendas nõuet 60 euro võrra. Seisuga 22.09.2014.a. on kostja võlg hageja ees 30,23 eurot. Hageja täpsustas taotluses oma nõuet:

02.10.2014.a. toimus kohtuistung. Hageja on 22.09.2014.a. esitanud kohtule taotluse viia istung läbi ilma hageja osavõtuta ja kohus rahuldas hageja taotluse. Kohtul puudusid andmed kostjale kutse kättetoimetamise kohta ja kostja pole ise istungile ilmunud, kuid kostja on saatnud istungile oma elukaaslase, kes selgitab, et kostja on haige ja ei saanud ilmuda istungile. Kohus andis kostja esindajale hageja 22.09.2014.a. taotluse ja palus kostjal sellele vastata. 16.10.2014.a. esitas kostja oma seisukoha, mille kohaselt kostja ei ole oma tegevusega andnud põhjust anda nõue summas 257,24 ei maksekäsu kiirmenetlusse ega kohtusse. Hageja ei ole omalt poolt teinud midagi, et kostjaga saavutada kokkulepet või kompromissi. Milliseid kulutusi on hageja teinud, et küsida hinnakirjajärgset sissenõudmiskulu 30,23 eurot. hageja on saanud osutamata teenuse eest puhastulu 90 euro ulatuses. 29.01.2015.a. esitas hageja taotluse, mille kohaselt on hageja seisukohal, et arvestades asjaolu, et hageja hinnakirjajärgne võla sissenõudmiskulu 30, 23 eurot ei ole märkimisväärse suurusega ning tsiviilasja kiirema lõpetamise huvides on otstarbekas sellest nõudest loobuda. Hageja nõuab kostjalt kohtukulude tasumist summas 60 eurot, mis on hageja poolt kantud riigilõiv. Kostja tasus võlgnetava summa kohtumenetluse ajal, mitte enne kohtumenetluse algatamist, mistõttu oli kostja esitamine kohtusse õigustatud ja kostjal tuleb kohtukulud tasuda. Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud maksegraafikuid, kostja tasus võla oma äranägemise järgi. 13.05.2015.a. esitas hageja vastuväite 12.05.2015.a. kohtu kirjale. Hageja leiab, et hageja poolt esitatud taotlust 29.01.2015.a. tulnuks käsitleda kui poole õigust vähendada oma nõuet vastavalt TsMS § 206 lõikele 1 , mitte hagist loobumisena TsMs § 429 lõike 1 kohaselt. Hageja ei ole oma taotluses nõudnud poole riigilõivu tagastamist, mida hagist loobumise korral oleks olnud õigus nõuda vastavalt TsMS § 150 lõikele 2 punkt 2, vaid hageja esitas samas kirjas ka taotluse kostjalt kohtukulude (riigilõivu ) välja mõistmist täies ulatuses. Seega ei saa tekkida kostjal mitte mingisugust õigust TsMS § 168 lõike 4 järgi nõuda hagejalt menetluskulusid. Hageja sellega ei nõustu. Hageja on palunud kohtul käsitleda hageja 29.01.2015.a. taotlust hageja avaldusena vähendada hagi nõuet 30, 23 euro võrra. Samuti palus hageja välja nõuda kostjalt hageja kasuks täies ulatuses kohtukulud s.o. tasutud riigilõiv 60 eurot. Juhul kui kohus asub jätkuvalt seisukohale, et sellises olukorras saab hageja taotlust käsitleda üksnes hagis loobumise avaldusena, siis hageja võtab tagasi hagist loobumise taotluse ja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulusid 30, 23 eurot jätkuvalt edasi ning samuti hageja nõuab täies ulatuses kostjalt kohtukulusid 60 eurot. Hageja ei i saa nõustuda sellega, et hageja vastutulek haginõude vähendamiseks summas 30, 23 eurot pöördus hageja kahjuks sellisel, et kostjal sai tekkida õigus oma kohtukulusid välja nõuda hagejalt.

22.05.2015.a. esitas kostja oma seisukoha, mille kohaselt palub kostja jätta võla sissenõudmiskulud 30,23 eurot ja kohtukulud, mis on hageja poolt tasutud riigilõiv 60 eurot hageja kanda. Kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on menetluse ajal mitu korda oma nõuet vähendanud, kuna kostja on menetluse kestel võlgnevust hageja ees tasunud. Seejuures, nagu kohtutoimikust nähtub, on seda teinud kaootiliselt ja omal valikul, millistes summades tasuda. Kohus käsitleb 29.01.2015.a. hageja taotlust kui nõude vähendamist ja hagist loobumisena Kuivõrd hageja on kohtule esitanud tähtaegselt hagist loobumise avalduse, rahuldab kohus selle ning lõpetab käesolevas asjas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. Hageja on küll oma 13.05.2015.a. vastuväites märkinud, et hageja ei saa nõustuda sellega, et hageja vastutulek haginõude vähendamiseks summas 30, 23 eurot pöördus hageja kahjuks sellisel, et kostjal sai tekkida õigus oma kohtukulusid välja nõuda hagejalt. Kohus selgitab, et kohtumaterjalidest nähtuvalt on kostja hakanud oma nõuet hageja ees täitma alles pärast seda, kui hageja oli esitanud Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal õigust nõuda oma menetluskulusid sisse hagejalt, sest kostja on hageja nõuet täitnud alles pärast seda, kui hageja on esitanud Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja on kogu menetluse kestel vähendanud oma nõuet vastavalt kostja poolsele tasumisele. Seejuures on hageja viivist arvestanud üksnes kuni kostja lepingute lõpetamiseni (28. august 2013.a.) ning edasi viivist ei ole arvestatud vaatamata sellele, et viivist saab arvestada kuni võla tasumiseni. Arvestades ka tsiviilasja menetluse aega oli hageja seisukohal, et ta vähendab oma nõuet ning ei nõua kostjalt sisse sissenõudmiskulud 30,23 eurot. Kuna muud kulud olid kostjal menetluse jooksul tasutud, siis hageja on hagist loobunud. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 60 eurot. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 60 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel 15 eurot), vastavalt kehtivale hagihinnale ja hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisale 1. Kohus, arvestades menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatut ning tsiviilasja materjale, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kuna hageja on hagist loobunud, siis vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagejal on võimalik saada 30 eurot tagasi hagist loobumise tõttu, selleks peab hageja esitama avalduse Tartu Maakohtule. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab tsiviilasjas nr 2-13-55328 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 30 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.