lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-18769/5

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 12.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-18769/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1513
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Määrus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-17
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-12-10
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-10
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-02
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-02
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-01

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 103 lg 1, 2Rikkumise vabandatavusVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineTsMS § 172Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 3111 lg 1TsMS § 313Menetlusdokumendi kättetoimetamine tähitud kirjagaTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank P&C Insurance AS11269248(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Lahendi tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-18769

Kohtuasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus R L vastu kahju hüvitamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja:

Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht: Liivalaia tn 12, Tallinn)

Avaldaja esindaja: K R (e-post: xxx) Puudutatud isik:

R L (isikukood xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Swedbank P&C Insurance AS avaldus rahuldada.
2.Välja mõista R Llt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks 11 826,66 eurot (s.h põhinõue 9 855,71 eurot ja viivis 1 970,95 eurot).
3.Välja mõista R Llt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks viivis põhinõudelt (9 855,71 eurolt) alates 12.12.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulud jätta R L kanda.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
VÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 132Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 173Nõude üleminek seaduse alusel
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
4.1.
Välja mõista R Llt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks avaldaja menetluskulude katteks 50 (viiskümmend) eurot.
4.2.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Toimetada kohtumääruse ärakiri R Lle kätte avalikult, kui TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks kohtumääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1.Swedbank P&C Insurance AS esitas avalduse R L vastu 11 826,66 euro kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Avalduse kohaselt toimus 11.12.2021. a Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas xxx kahjujuhtum. Kahjujuhtum sai alguse R Lle kuuluvast korteri nr xxx veeavariist. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr xxx. Kahjujuhtumi tagajärjel sai korteris nr xxx kannatada siseviimistlus ja vara. Kahjujuhtumi tagajärje kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena kokku välja 12 577,90 eurot. 17.01.2023. a saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr xxx, milles palus avaldajale hüvitada muuhulgas vaidlusaluse kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa kokku 12 577,90 eurot hiljemalt 31.01.2023. a. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 06.04.2023. a kohtuhoiatuse nr xxx, milles andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 13.04.2023. a. Teates selgitas avaldaja, et kui puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida, pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse ning sellisel juhul lisandub nõudesummale viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja palub mõista välja R Llt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja põhinõue summas 9 855,71 eurot ja viivis põhinõudelt 1 970,95 eurot, alates 12.12.2024. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta kõik menetluskulud R L kanda (avalduse esitamise seisuga on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50,00 eurot) ja mõista need R Llt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja. Mõista R Llt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Kohus saatis puudutatud isikule avalduse koos sellele lisatud avaldaja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades puudutatud isikut kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Avaldus ja kirjaliku vastuse nõue on puudutatud isikule AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates 12.12.2024. a. Kohus saatis 19.12.2024. a dokumendid puudutatud isiku aadressile xxx, Dokumendid tagastati. Kohus edastas 07.01.2025. a ja 21.01.2025. a puudutatud isikule avalduse ja kohtumääruse isiku enda poolt avaldatud (4-242727) e-posti aadressile xxx. Kohus selgitas puudutatud isikule, et kohus loeb 12.12.2024. a kohtumääruse ja dokumendid kätte toimetatuks TsMS § 3111 lg 1 p 1, § 314 1 lg 3 ettenähtud korras, so elektrooniliselt puudutatud isiku enda poolt kohtule antud e-posti aadressile.

Kohus kohustas puudutatud isikul 14 päeva jooksul kirjalikult esitama avaldusele omapoolsed vastuväited või vastuse. Kohtuteates selgitati kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus rahuldab avalduse.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lõike 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19561 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lõike 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu.
5.TsMS 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud.
6.Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist VÕS §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel (Riigikohtu lahend 3-2-1-129-13, p 22). See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid. Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (Riigikohtu lahend 3-2-1-129-13, p 34).
7.Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Kindlustusvõtja ja puudutatud isik on samas majas asuvate erinevate korterite omanikud. Puudutatud isiku korterist tekkinud veekahju kahjustas kindlustusvõtja korterit. Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.
8.VÕS § 132 lõigete 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
9.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr xxx, ülevaatuse akti nr xxx, fotod, korteri remonditööde pakkumised, hüvitisotsuse, garantiikirja nr xxx, 17.01.2023. a kahjunõude, kohtuhoiatuse.
10.Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 115, § 127 lg 1-4, § 132, § 492 lg 1. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema

rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

11.Vastutusest vabanemiseks tulnuks R Ll tõendada, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest. R L ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).
12.Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks kahju tekkinud.
13.R L kohtule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.
14.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16.Avaldaja on arvestanud viivist perioodi 14.04.2023. a kuni 11.12.2024. a eest summas 1 970,95 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud.
17.TsMS § 367 kohaselt võib esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest
18.Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 1970,95 eurot ja lisanduva viivise alates 12.12.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras.
19.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse.

Menetluskulude jaotus

20.TsMS § 172 lõikele 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
21.Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus R Llt välja avaldaja menetluskulude katteks 50 eurot
22.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium