AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal avaldus Tallinn, Õismäe tee 116 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
Puudutatud isik: Tallinn, Õismäe tee 116 korteriühistu (registrikood 80161993), seaduslikud esindajad C.Y ja V B Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal avaldus Tallinn, Õismäe tee 116 korteriühistu vastu.
2.Välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Õismäe tee 116 korteriühistu (registrikood 80161993) avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) kasuks põhivõlgnevus 8025,26 eurot, seisuga 22.01.2025 võlgnevuselt 6755,26 eurot sissenõutavaks muutunud viivised 125,84 eurot ning viivised põhivõlgnevuselt 8025,26 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 23.01.2025 kuni kohustuse täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku Tallinn, Õismäe tee 116 korteriühistu kanda.
Rahuldada avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määrata avaldaja menetluskulude suuruseks 470 eurot.
5.Välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Õismäe tee 116 korteriühistu (registrikood 80161993) avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) kasuks menetluskulud 470 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord
2-25-1148 Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
ASJAOLUD JA MEENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 22.01.2025 (täiendatud 23.01.2025) avalduse Tallinn, Õismäe tee 116 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja põhivõlg 8025,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 22.01.2025 seisuga 125,84 eurot (võlgnevuselt 6755,26 eurot) ja jooksvad viivised alates 23.01.2025 põhivõlgnevuselt (8025,26 eurot) kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
2.Avalduse kohaselt toimus 01.10.2024 korteriomandis aadressil Xxx, Tallinn veekahju. Korteriühistu selgituse kohaselt sai veeleke alguse korterist Xxx, kus lekkis käterätikuivati (ülemisel naabril läks katki käterätikuivati ja uputas vannituba).
3.Korteriomandi asukohaga Xxx, Tallinn omanikuks on K O, kes on sõlminud avaldajaga kindlustuslepingu nr xxx. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Xxx, Tallinn. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot.
4.Suur Vanker OÜ teostas 11.10.2024 ja 15.01.2025 kahjustada saanud korteri xxx, Tallinn ülevaatuse ning koostas ülevaatuse skeemi ja aktid, mille kohaselt sai kannatanu korteris kahjustada: koridori põrand, sein, lagi; vannitoa sein ja põrand; WC sein ja lagi; koridori kapp; magamistoa sein ja põrand.
5.Suur Vanker OÜ tegi korteri Xxx, Tallinn remondiks hinnapakkumised 7980,90 eurot ja 1814,38 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik.
6.Avaldaja ja kindlustusvõtja leppisid kahju hüvitamise osas kokku, et avaldaja hüvitab korterile põhjustatud kahju 6845 euro (5575+1270) ulatuses. Avaldaja hüvitas kahju 4680. Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
7.Kindlustusvõtja vajas oma perega korteri remondi ajaks ajutist elukohta. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale ajutise elukoha üürikulu 1180,26 eurot.
8.Avaldaja hüvitas kahju kokku 8025,26 eurot (5575+1270+1180,26).
9.Avaldaja esitas 07.11.2024 korteriühistule kui puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, sest veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluva soojaveetoru (käterätikukuivati) lekkest ning andis korteriühistule tähtaja kahju hüvitamiseks hiljemalt 21.11.2024, kuid puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Puudutatud isiku seisukoht
10.Puudutatud isiku Tallinn, Õismäe tee 116 korteriühistu seaduslikule esindajale C.Y-le on avalduse materjalid avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 23.01.2025, kuid puudutatud isik avaldusele oma seisukohta kohtu määratud tähtajaks (s.o 06.02.2025) ega käesoleva määruse tegemise ajaks ei esitanud.
2-25-1148
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Korteriomaniku avalduse asjas, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, vaatab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk sätete järgi läbi hagita menetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19516/13 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu. Seega tuleb esitatud avaldus lahendada hagita menetluses. TsMS § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 614 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisteks avaldaja ja puudutatud isik. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud, millest tulenevalt rahuldab kohus avalduse. Kohus põhjendab kohtulahendit järgmiselt.
13.Esmalt tuvastab kohus, kas avaldaja kui kindlustusandja on õigustatud isik kahjunõude esitamiseks.
14.Avalduse kohaselt toimus 01.10.2024 korteriomandis aadressil Xxx, Tallinn veekahju. Korteriühistu selgituse (dtl 20) kohaselt sai veeleke alguse korterist Xxx, kus lekkis käterätikuivati (ülemisel naabril läks katki käterätikuivati ja uputas vannituba). Korteriomandi asukohaga Xxx, Tallinn omanikuks on K O, kes on sõlminud avaldajaga kindlustuslepingu nr xxx (dtl 13 jj). Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Xxx, Tallinn. Avaldaja kui kindlustusandja on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud Xxx, Tallinn korteriomanikule tekkinud kahju kokku 8025,26 eurot (dtl 36-38).
15.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
16.Kuivõrd avaldaja kindlustusandjana on hüvitanud kahjustada saanud korteri omanikule kui kindlustusvõtjale tekkinud kahju, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale. Seega on avaldajale üle läinud kindlustusvõtja nõue 8025,26 euro ulatuses.
17.Järgnevalt tuvastab kohus, kas avaldaja kahjunõude eeldused on täidetud, st kohustuse rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning vastutus.
18.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 võivad võlaõiguslikud kohustused isikutele tuleneda ka muuhulgas seadusest tulenevast alusest. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-13, p 51) ning vastava nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 (vt nt 08.10.2014 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30). Riigikohus on leidnud, et
2-25-1148 korteriühistu kui puudutatud isik võib vastutada elamu keskküttetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest KrtS § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 ning VÕS § 115 lg 1 alusel. Puudutatud isiku vastutus võib olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav (vt 03.12.2014 Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1117-14, p 12). Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17).
19.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p 30).
20.Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. 21. VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
22.Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17), kui on täidetud järgmised eeldused: -
korteriühistu on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
-
korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);
-
korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju
on
hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); -
ja
rikkumise
kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
23.Vastavalt eeltoodule tuleb kohtul kontrollida, kas eeltoodud punktis nimetatud kahjunõude eeldused on täidetud. -
kohustuse rikkumine
24.Puudutatud isikuks on Tallinn, Õismäe tee 116 korteriühistu. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks kohustuseks on korteriomandite kaasomandi osa eset korras hoida, st tagada selle eesmärgipärane toimimine, sh kohustus hoida korras korteriomanike kaasomandisse kuuluv veetorustik. Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus kahju on alguse saanud kaasomandis olevast tehnosüsteemist, nt vee- või kanalisatsioonitorust, esitada kahjunõue korteriühistule (KrtS § 12 lg 1, § 34 lg 2, § 35 lg 2 p 1 ning VÕS § 115 jt; vt Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17),
2-25-1148 kuivõrd korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu ning korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral.
25.Vastavalt eeltoodule oli korteriühistu kohustuseks ka hoone veetorustiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab veetoru lekkimine aluse eeldada, et korteriühistu ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt (vt ka Riigikohtu selgitus tsiviilasjas 2-17-15364, p 12).
26.Samuti on Riigikohus lahendis 3-2-1-117-14 leidnud, et kaasomandisse kuuluvast ühiskommunikatsioonist, nt keskküttetorustikust tekkinud kahju eest võivad vastutada kõik korteriomanikud ja korteriühistu solidaarselt. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine. Puudutatud isik võib vastutada elamu veetoru korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. Samas võib puudutatud isiku vastutus olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav.
27.Riigikohus on tsiviilasja nr 2-17-15364 lahendi p-s 14 selgitanud, et kohustuse täitmise tõendamiseks ei piisa elamu haldamiseks ja hooldamiseks sõlmitud lepingust kolmanda isikuga. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lõige 1 vastutab korteriühistu ka kolmanda isiku poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest.
28.KrtS § 4 lg 3 kohaselt eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Järelikult veetorustik, mis on korteriomanike ühises kasutuses, ei ole korteri eriomandi ese ning sellise süsteemi korrashoidmise kohustus on kõikidel kaasomanikel ja korteriühistul.
29.Korteriühistu on oma 04.10.2024 kirjas (dtl 20) tunnistanud, et veetoru (käterätikuivati) lekkis, järelikult ei olnud veetoru korras ning korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat kohustust, s.o hoida korras korteriomandite kaasomandi osa ese (KrtS § 34 lg 2). - kahju tekkimine
30.Avalduse kohaselt selgus 11.10.2024 ja 15.01.2025 teostatud ülevaatusest (dtl 21-25; 3034), et kahjustada sai korteriomandi Xxx, Tallinn: koridori põrand, sein, lagi; vannitoa sein ja põrand; WC sein ja lagi; koridori kapp; magamistoa sein ja põrand (dtl 65-172).
31.VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
32.Avaldaja on tõendanud, et korteriomand Xxx, Tallinn sai kahju (kahjustunud koridori põrand, sein, lagi; vannitoa sein ja põrand; WC sein ja lagi; koridori kapp; magamistoa sein ja põrand) (dtl 21-25; dtl 30-34; dtl 65-172). Seejuures on KrtS § 34 lg 2 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära kaasomaniku vara kahjustamine. Seega tuleb kahju hüvitada tekkinud ulatuses (VÕS § 127 lg 2). Korteriühistule pidi olema kahju tekkimine ettenähtav, st veetorustiku lekkimine ning sellest põhjustatud kahju (VÕS § 127 lg 3). - põhjuslik seos
2-25-1148
33.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-117312, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg.
34.Kuivõrd korteriühistu ei hoidnud korras kaasomandis olevat veetoru (rikkumine) ja kindlustatud korteri omanikul tekkis kahju (korterile tekkinud veekahjustused), esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomandis olev veetoru ei oleks lekkinud, ei oleks ka korter 21 kahjustad saanud. - vastutus
35.VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab kaasomanik sõltumata süüst. Kaasomanik ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
36.Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui puruneb kaasomandisse kuuluv hooneosa, mille korrashoidmise kohustus oli korteriühistul, siis pelgalt purunemise fakti alusel saab korteriühistu poolset kohustuse rikkumist eeldada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-17-15364, p 12). Vastutusest vabanemiseks tuleb korteriühistul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja hagejale kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis veetorustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega. Muu hulgas võib kostja vabaneda vastutusest juhul, kui ta tõendab VÕS § 103 lg 2 järgi, et kohustuse rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu.
37.Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud korteriühistu kui puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid. - kahju suurus
38.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15).
39.Suur Vanker OÜ teostas 11.10.2024 ja 15.01.2025 kahjustada saanud korteri Õismäe tee 11621, Tallinn ülevaatuse ning koostas ülevaatuse skeemi ja aktid, mille kohaselt sai kannatanu korteris kahjustada: koridori põrand, sein, lagi; vannitoa sein ja põrand; WC sein ja lagi; koridori kapp; magamistoa sein ja põrand. Suur Vanker OÜ tegi korteri Xxx, Tallinn remondiks hinnapakkumised 7980,90 eurot ja 1814,38 eurot (dtl 26-27, dtl 35). Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. Avaldaja ja kindlustusvõtja leppisid kahju hüvitamise osas kokku, et avaldaja hüvitab korterile põhjustatud kahju 6845 euro (5575+1270) ulatuses. Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kindlustusvõtja vajas oma perega korteri remondi ajaks ajutist elukohta. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale ajutise elukoha üürikulu 1180,26 eurot. Avaldaja hüvitas kahju kokku 8025,26 eurot (5575+1270+1180,26) (dtl 36-38). Kohtu hinnangul on avaldaja kahjunõue 8025,26 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
40.Lisaks on avaldaja esitanud viiviste nõuded: sissenõutavaks muutunud viivised 22.01.2025 seisuga 125,84 eurot (võlgnevuselt 6755,26 eurot) ja jooksvad viivised alates
2-25-1148 23.01.2025 põhivõlgnevuselt (8025,26 eurot) kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. 41. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
42.Kahjunõudes (dtl 44-45)) palus avaldaja kahju 6755,26 eurot hüvitada hiljemalt 21.11.2024. Seega muutus avaldaja nõue 6755,26 eurot sissenõutavaks alates 22.11.2024. Avaldaja palub avalduse resolutsiooni punkti 2 kohaselt mõista välja viivised 125,84 eurot võlgnevuselt 6755,26 eurot 22.01.2025 seisuga.
43.Kohtu hinnangul on avaldaja viiviste nõue 22.01.2025 seisuga 125,84 eurot ning edasiulatuvad viivised alates 23.01.2025 põhinõudelt (8025,26 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades asjaoluga, et kohus rahuldab avalduse, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
45.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
46.Avaldaja on ühes avaldusega esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 420 eurot (s.o 3,5 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot). Avaldaja kinnitab, et kõik menetluskulud on seotud tsiviilasja 2-251148 menetlusega. Lisaks palub avaldaja kohustada puudutatud isikut tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule alates menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). Avaldus vastab TsMS § 176 lg 1 ja 5 nõuetele.
47.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
2-25-1148
48.Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
49.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste postikulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh tõlkekulud.
50.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb hagejal kostjale hüvitada – tegemist on vältimatu kuluga. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu 50 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
51.Kohus peab avaldaja juristist lepingulise esindaja tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta) turuolukorraga kooskõlas olevaks ja põhjendatuks. Kohtu hinnangul on avaldajale osutatud õigusteenuse maht (s.o 3,5 tundi tööd), arvestades vaidluse ulatust ja keerukust ning koostatud menetlusdokumentide sisu, samuti põhjendatud ja vajalik. Avaldaja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi. Eeltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada õigusabikulud 420 eurot (3,5x120).
52.Avaldaja on kandnud põhjendatud menetluskulu kokku 470 eurot (50+420), mis kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.
53.Avaldaja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
54.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.