lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-61180/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 09.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-61180/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
945
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Määruse tegemise aeg ja koht

09. september 2015, Valga kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-14-61180

Tsiviilasi

X AS hagiavaldus A.K. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X AS (rk xxxxxxxx; asuk X) Hageja esindaja: M. S. (e-post x) Kostja: A.K. (ik xxxxxxxxxxx; eluk X//x)

RESOLUTSIOON

Jätta X AS hagi A.K. vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebekord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.X AS esitas 20.11.2014. a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi A.K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tekkis kostjal võlg AS X ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust. Kohus võttis hagi menetlusse 28.11.2014. a ning üritas hagimaterjale kostjale kätte toimetada hageja poolt avaldatud aadressil – X, kuid kohtukordniku märke kohaselt seal kostja ei ela /tl 23-24/. 15.12.2014. a tegi kohus rahvastikuregistrist päringu, mille kohaselt kostja registrijärgne elukoht ja sideaadress oli Soomes: X / X /tl 25/. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 09.01.2015. a aadressil X, Soomes /tl 27-28/. 28.04.2015. a tegi kohus kostjale kirja, milles küsis arvamust kohtualluvuse kohta. Kohus saatis kirja samale aadressile, kust kostja sai kätte hagimaterjalid ning mis on jätkuvalt märgitud kostja kehtiva sideaadressina rahvastikuregistris - X, Soome. Kiri on kohtule tagastatud märkega „Unclaimed“ /tl 30-32/.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 3141 lg 1 järgi kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui menetlusdokument

toimetatakse välisriigis kätte postiteenuse osutaja vahendusel saatmisega, loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle saatmisest arvates. Seega saab kohtu hinnangul lugeda, et kohtunõue on kostjale kätte toimetatud hiljemalt 28.05.2015. a. Kostja pidi kohtunõudele vastama hiljemalt 15 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest.

3.Kohus märgib, et kohus on üritanud dokumente kätte toimetada ka kostja teisel Soome aadressil (X), kuid see on samuti tagastatud märkega „Unclaimed“ /tl 35/. Kohus on materjalid saatnud ka kostja e-posti aadressil, mis on märgitud rahvastikuregistris, kuid sellele pole kostja vastanud /tl 34/. Rahvastikuregistrist nähtub kehtiv sideaadress Eestis – X – kuid kohtukordniku 03.09.2015.a märke kohaselt tundub korter tühi, seal ei ela keegi /tl 39-40/. Kohtukordnik on 09.09.2015 kontrollinud veel ka varasemat elukohta X, kuid ka seal kostjat ei viibinud, ust ei avatud /tl 41/. Kohtule teadaolevad telefoninumbrid (xxxxxxxx, xxxxxxxx) ei ole kasutusel.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 ja 2 järgi rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohtus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
5.Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikkel 15 lg 1 sätestab, et küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse II peatüki
4.jao alusel, kui tegemist on: a) kaupade järelmaksuga müügi lepinguga, või b) osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga või c) kõigil ülejäänud juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis kutse- või äritegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Määruse nr 44/2001 II peatüki 4. jaos asuva artikli 16 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
6.Kohus leiab, et kostja on tarbija määruse nr 44/2001 artikli 15 lg 1 tähenduses. Kostja rahvastikuregistrijärgne elukoht on alates 2010. a novembrist Soome Vabariigis. Kostjal puudub rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress Eestis. Rahvastikuregistrist nähtub küll kehtiv sideaadress Eestis, kuid kohtukordniku märke kohaselt on korter tühi ning seal ei ela keegi. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kostja alaline elukoht ei ole Eestis. Kogutud andmed annavad alust arvata, et kostja alaline elukoht võib olla Soomes. Arvestades kostja alalist elukohta ning asjaolu, et kostja on tarbija, ei saa tema vastu käesolevat hagi Eesti kohtusse esitada.
7.Määruse nr 44/2001 artikli 17 kohaselt võib II peatüki 4. jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1. mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või 2. mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või 3. mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase

2/3

liikmesriigi seadustega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks määruse nr 44/2001 artiklis 17 märgitud asjaolusid, mis võimaldaks kõrvale kalduda artiklist 16.

8.TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi kui kohus ei ole pädev asja lahendama, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kuna X AS hagi A.K. vastu ei allu Eesti kohtule, tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
9.TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tagastamise koht (konto nr, kontoomaniku nimi ja registrikood).

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja