Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-15-10763

2-15-10763 esitatud seisukoha juurde. XXXOÜ (likvideerimisel) likvideerija hinnangul ei ole võlgniku majandustegevuse jätkamine võimalik ja ei esine võlgniku tervendamise võimalusi. XXXOÜ’l (likvideerimisel) lepingulisi töötajaid ei olnud. Võlgniku likvideeija teatas ajutisele haldurile, et võlgnikul ei olnud eraldi tegevjuhti, seega juhtisid võlgniku majandustegevust juhatuse liikmed. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks ilmselt 2013 aasta alguses, kui ettevõtte juhatuse liikmed XXX ja XXX võtsid ettevõtte kontolt välja sularahas rahalisi vahendeid. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku juhatus pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmisega rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatut. Võlgniku poolt registripidajale esitatud 2013. aasta majandusaasta (periood 23.10.2012– 31.12.2013) aruande kohaselt teenis võlgnik 2013. majandusaastal kasumit summas 15 285,00 eurot ning võlgniku omakapital oli positiivne summas 15 285,00 eurot. Võlgniku poolt registripidajale esitatud 2014. aasta likvideerimisaruande (periood 01.01.2014– 31.12.2015) kohaselt teenis võlgnik 2014. majandusaastal kahjumit summas 2,00 eurot ning võlgniku omakapital oli positiivne summas 15 283,00 eurot. Võlgniku kohustuste osas on ajutine haldur tuvastanud: Täitemenetlusregistri andmetel viidi seisuga 05.08.2015 XXXOÜ suhtes läbi 2 erinevat täitemenetlust Kohtutäitur Elin Vilippus’e poolt. Täitemenetlused on peatatud. Kohtutäituri menetluses on nõudeid vähemalt 719,30 euro ulatuses. XXXOÜ’l (likvideerimisel) ei ole pooleli ühtegi kohtuvaidlust. Eeltoodust tulenevalt on ajutisele haldurile teadaolevate XXXOÜ (likvideerimisel) kohustuste suurus kokku vähemalt 719,30 eurot. Võlgniku varade osas on ajutine haldur tuvastanud: 1) AS SEB Pank teatas ajutisele haldurile, et XXXOÜ (likvideerimisel) omab arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXX . Saldo 07.08.2015 seisuga oli 00.00 eurot ja 00.00 USD. 2) XXXOÜ’l on nõue ettevõtte juhatuse liikme vastu 05.08.2015 seisuga summas 3 000,00 eurot (tasumata osakapital). 3) XXXOÜ’l (likvideerimisel) puudub registreerimata vallasvara. 4) Eesti Väärtpaberikeskuse infosüsteemi andmete kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud Väärtpaberikontot. Võlgnikul puuduvad ettevõtte likvideerija esitatud andmete kohaselt arveldusarved välismaal. Eeltoodut arvesse võttes XXXOÜ’l (likvideerimisel) vara eelduslikult puudub. Äriregistri andmebaasi kohaselt ei ole võlgniku vara koormatud kommertspandiga. Muud pandiõigused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur asub aruandes seisukohale, et võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik, selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele

2-15-10763 haldurile teadaolevalt puuduvad - seda kinnitab ka võlgniku likvideerija. Võlgnikul puudub vara ja töötajad ning majandustegevust ei toimu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest ettevõttel majandustegevust ei toimu, võlgnikul puudub vara ja võlausaldajate nõudeid on teadaolevalt vähemalt 719,30 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ettevõtte endiste juhatuse liikmete XXX ja XXX poolt toimepandud grupiviisiline kelmus, mis seisnes ajavahemikul 21.01.2013-12.02.2013, mil võeti klientidelt ettemaks mootorsõidukite varuosade eest, jättes kliendid ilma nii varuosadest ning rahast. Mõlemad juhatuse liikmed on kelmuses süüdi mõistetud 31.01.2014. kohtuotsusega 113-10893. Samas kohtuotsuses on kohus tuvastanud käesoleval ajal ettevõtte juhatuse liikmeks oleva XXX äriühingu osade müügitehingu tagamaid. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2013 aasta alguses, kui ettevõtte juhatuse liikmed XXX ja XXX võtsid ettevõtte kontolt välja sularahas rahalisi vahendeid. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud ei ole. PankrS § 110 lg 1 punkt 3 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve.

II Kohtumääruse põhjendused

2-15-10763 kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine haldur on 27.08.2015 kohtuistungil selgitanud, et võlgniku ainsaks varaks on nõue tasumata osakapitali osas juhatuse liikme vastu, kuid selle kättesaamise tõenäosust hindab ajutine haldur minimaalseks. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. 27.08.2015. a kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda hiljemalt 01.09.2015. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.08.2015. a. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud. Kohus leiab, et kuna XXXOÜ (likvideerimisel) ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutisel halduril tuleb XXXOÜ (likvideerimisel) likvideerida ja kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku juhatus pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmisega rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatut. TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutine haldur on taotlenud võlgniku dokumentide hoidja määramist ja teinud ettepaneku määrata dokumentide hoidjaks kirjaliku nõusoleku alusel XXX(isikukood 48910290300). Kohus leiab, et XXXOÜ (likvideerimisel) dokumentatsioon tuleb anda hoiule XXX (isikukood XXX, XXX, elukoht XXX).

2-15-10763 PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 600 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 600 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul sisuliselt puudub vara ja deposiiti ei ole tasutud, seetõttu mõistab kohus ajutise halduri tasu hüvitise summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks) välja riigi vahenditest. Tasu hüvitis maksta välja Elin Vilippuse arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Ülejäänud osas, s.o summas 203 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks), mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.