Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hageja poolt tasuti riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 05.01.2015 summas 45 eurot ja hagimenetluses täiendavalt 16.03.2015 maksekorraldusega nr 1182 summas 75 eurot. V. Määrus saata riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (asukoht Turu 2, 51014 Tartu). Edasikaebamise kord Kohtumäärust peale ei saa vaidlustada määruskaebe korras (pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse). Asjaolud Tartu Maakohtu menetluses on Korteriühistu Kreutzwaldi 54 A hagi T. A. vastu 745.93 euro nõudes. Hagiavalduses märgitud nõude kohaselt on nõutav summa kokku 132,17 eurot, sellest prügiveo võlgnevus 20,24 eurot, viivised 46,93 eurot, riigilõiv 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. 07.09.2015 toimunud kohtuistungil palusid pooled kanda protokolli kompromiss, mille kohaselt tasub kostja hagejale kokku 62,74 (kuuskümmend kaks eurot ja seitsekümmend neli senti) eurot, millest 20,24 eurot on võlgnevus, viivis 20,00 eurot, riigilõivust 22,50 eurot. Pooled välistasid kompromissi kinnitava määrusele edasikaebe õiguse. Hageja taotles poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Pooled on kompromissis välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele ei saa esitada kohtumääruse peale määruskaebust. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude kandmise, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda vastavalt nende poolt sõlmitud kompromisslepingule. Hageja taotles poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 05.01.2015 riigilõivu 45 eurot ja hagimenetluses riigilõivu täiendavalt 16.03.2015 maksekorraldusega nr 1182 riigilõivu 75 eurot. Kohus märgib, et hageja nõue hagimenetluses on põhivõlgnevus 20,24 eurot ja viivised 46,93 eurot, seega kokku 67,17 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. 2 (3)

Viidatud Lisa 1 järgi tuleb tsiviilasjas hinnaga 350 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot, seega oleks pidanud tasuma täiendava riigilõivu summas 30 eurot (75-45=30). Hageja on tasunud hagimenetluses riigilõivu 75 eurot, seega 45 eurot rohkem. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool tasutud riigilõivust so 37,50 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Viidatud sätte lg 6 järgi riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. RLS § 12 lg 1 järgi on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. RLS § 15 lg 1 p 1 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Sama sätte lg 2 järgi riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Seega on hagejal õigus taotleda kohtult enam tasutud riigilõivu so 45 euro tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.