Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Viktor Brügel
Kohtujurist
Diana Endoja
Määruse tegemise aeg ja koht
07. september 2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-56123
Tsiviilasi
XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Ajutised pankrotihaldurid: Tiia Kalaus ja Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, epost: [email protected])
Lõpetada tsiviilasjas nr 2-14-56123 XXX(isikukood XXX) pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
XXXesitas 19.08.2014 Viru Maakohtule avalduseks tema suhtes pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 30.09.2014 määrusega võttis Viru Maakohus XXXavalduse menetlusse ja nimetas XXXsuhtes ajutiseks halduriks Tiia Kalause. Ajutine haldur esitas 13.11.2014 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutise halduri Tiia Kalause aruande kohaselt avaldajal vara puudub, samal ajal on avaldajal teadaolevaid kohustusi 19566,77 eurot, millest tsiviilnõudeid on 1984,17 eurot ning ülejäänud nõuded 17582,60 eurot on kohustused, mis on tekkinud võlgniku õigusvastasest käitumisest. Ajutine haldur on seisukohal, et avaldaja tegelikuks sooviks pankrotiavalduse esitamisel oli saada võimalus kohustustest vabastamise menetlusele. Samas isegi kui kohus algataks avaldaja XXXsuhtes pankrotimenetluse ja selle lõppemisel algataks kohustustest vabastamise menetluse ja avaldaja selle edukalt läbiks, ei vabaneks ta siiski kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega antud juhul ei täidaks pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes eesmärki. 23.04.2105 kohtumäärusega vabastati Tiia Kalaus XXXajutise halduri ülesannete täitmisest ja nimetati avaldaja uueks ajutiseks halduriks Martin Krupp. Ajutise haldurile Tiia Kalausile mõisteti riigi vahenditest välja ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397 eurot. 10.06.2015 kohtumäärusega anti tsiviilasi üle Viru Maakohtu menetlusest Harju Maakohtu menetlusse. 06.08.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Ajutine haldur Martin Krupp asus seisukohale, et võlgniku võlgadest vabastamise menetlusel puudub antud juhul perspektiiv, ka avaldaja arvates sel erilist mõtet ei ole. Kohus määras 06.08.2015 kohtumäärusega XXXpankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 11.08.2015 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri Tiia Kalause aruande kohaselt on avaldajal vara puudub, samal ajal on avaldajal teadaolevaid kohustusi 19566,77 eurot, millest tsiviilnõudeid on 1984,17 eurot ning ülejäänud nõuded 17582,60 eurot on kohustused, mis on tekkinud võlgniku õigusvastasest käitumisest. Kohus on ajutise halduri aruande põhjal tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada
menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. 06.08.2015 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Kohus leiab, et kuigi avaldaja on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja asjas puuduvad alused, mille puhul kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata (PankrS § 171 lg 2), võtab kohus arvesse, et lähtudes avaldaja kohustuste iseloomust (kohustusi 19566,77 eurot, millest tsiviilnõudeid on 1984,17 eurot ning ülejäänud nõuded 17582,60 eurot on kohustused, mis on tekkinud võlgniku õigusvastasest käitumisest) on pankrotimenetluse algatamine avaldaja eesmärke silmas pidades käesoleval juhul perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel avaldaja siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega antud juhul ei täidaks pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes tema poolt silmaspeetud eesmärki. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus lõpetab XXXpankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.