Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MENETLUSKULUDE JAOTUS

2 (11)

Hageja korraldusel vaatas akna üle valdkonda tundev spetsialist ja vormistas 28.07.2011 ekspertarvamuse. Ekspertarvamuses on asutud seisukohale, et kostja on müünud hagejale praakakna, aknaleng on valmistatud hageja antud mõõtude järgi, aknaraam on ekslikult 4 mm madalam, kostja töötajate poolt ei ole akent reguleeritud, vaid on kiiludega painutatud aknatootjale sobivasse mõõtu, kiilude eemaldamisel aknaraam ja – leng omavahel ei lukustu. Hageja on üritanud tekkinud vaidlust lahendada kohtuväliselt, pöördunud kirjalikult kostja ja Tarbijakaitseameti poole. Kostja tunnistas 15.04.2013 vastuses pretensioonile nr 016JH oma süüd ebakvaliteetse akna tarnimises, tegi 08.04.2013 akna korda, esitas vabandused ja pakkus kompensatsiooniks 50% akna hinnast. Hageja saadud kahju oli suurem kui kostja poolt pakutud kompensatsioon ja hageja ei olnud nõus kahju osalise hüvitamisega, vaid soovis kogu kahju hüvitamist. Vaidluste tulemusena on kostja 16.05.2013 teatanud hagejale, et rahuldab nõude osaliselt , tasub akna ekspertiisikulu summas 36 eurot ja hagejat abistanud juristi ühe töötunni maksumusega 60 eurot. Kostja poolt hagejale tekitatud kahju koosneb ekspertiisikulust summas 36.00 eurot ja kuludest kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks alates hageja poolt juristi poole pöördumisest 27.02.2013.a., sh järgnevalt kuni kostja poolt 15.04.2013.a. oma süü tunnistamiseni ja sellest tulenevalt hageja poolt 25.04.2013 .a. kahju nõudmise avalduse esitamiseni ja sellele 16.05.2013.a. vastuse saamiseni ning sellele omakorda hageja 14.06.2013.a. seisukoha saatmiseni, millisele kostja enam ei vastanud vaid 28.06.20 13.a. ühepoolselt hagejale 66.00 eurot tema arvele üle kandis selgitusega "ekspertiisi ja advokaaditasu 0,5 h". Kostja taoline käitumine tõendab hageja hinnangul kostja soovimatust hüvitada temale kostja süül saadud otsene varaline kahju kogu ulatuses. Kostja on käitunud meelevaldselt, olles ka oma hüvitise suuruse pakkumistes ebajärjekindel (kostja 15.04.20 13.a. vastuses pretensioonile on pakutud "kompensatsiooniks 50% akna hinnast", 16.05.2013.a. vastuses on pakutavaks hüvitise suuruseks kulu "esindaja ühe töötunni ulatuses", 28.06.2013.a. maksedokumendis aga "advokaaditasu 0,5 h e 30.00 eurot"). Hageja leiab, et tulenevalt 04.10.2010.a. sõlmitud lepingu punkt 4.5. kohustus kostja lepingu täitjana maksma hagejale kui lepingu järgi tellijale 0.15 % viivist ilmnenud puuduste summast iga hilinenud päeva eest, kuid mitte üle 3 % lepingu summast. Kuigi lepingu p-s 4.5. on tehtud viide lepingu p-s 2.5. väidetavalt toodud tähtajale (ilmselt on silmas peetud lepingu p-i 2.6.), ei nähtu hageja süüd kauba vastuvõtu- ja üleandmisakti puudumises. Hageja hinnangul oleks pidanud selle akti ette valmistama kostja, kuna ka leping on tema koostatud. Pealegi ei saanud kauba üleandmisel viga ilmneda, kuna see oli sellise iseloomuga, mis sai selguda alles pärast akna paigaldamist, mis leidis aset 2011.a. kevadel. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et on õigustatud kostjalt kauba puuduse kõrvaldamisega venitatud aja eest nõudma viivist lepingu p-s 4.5. toodud ulatuses. Kostja on venitanud kauba puuduste kõrvaldamisega 01.06.2011.a. kuni 08.04.2013.a. e 677 päeva. Kauba väärtus, mille hageja kostjale tasus, oli kokku 1400.00 krooni e 89.48 eurot. Seega iga puuduste kõrvaldamisega viivitamise päeva eest peab kostja tasuma 0.15% 89.48-st eurost e 0.13 eurot viivitatud päeva kohta. 677 viivitatud päeva kohta kuulub tasumisele 88.01 eurot. Hagejale kui tellijale viivise nõude õiguse tekkimisel viivise summa piiramine kostja poolt koostatud lepingus marginaalse suuruseni olukorras, kus kostja poolt viivise nõude õigusele samaväärset piirangut ette ei nähta, on ebaõiglane, vastuolus seaduse mõttega ja ei ole seetõttu kohaldatav. Hagejal on õigus nõuda viivist täies ulatuses. Hagejale kostja poolt tekitatud otsene

3 (11)

kahju on seega järgmine: 1) hageja poolt kantud kahju kindlakstegemise kulud summas 36.00 eurot (vt lisa 10); 2)kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks summas 375.00 eurot (lisa 14). Seega kostjalt nõutavad otsesed kulud kokku summas 411.00 eurot. Nimetatud 411.00 eurost on kostja 28.06.2013.a. tasunud omaalgatuslikult 66.00 eurot, sh 36.00 eurot ekspertiisitasu ja 30.00 eurot kahju hüvitamise nõuete esitamisega seotud kulu, kahju nõudeks on 411-66= 345,00 eurot. Otsesele kahjule lisandub viivisenõude summas 88,01 eurot, seega nõue kokku 433,01 eurot (345+88,01=433,01). 2.Hageja palub kostjalt välja mõista kostjalt hagejale tekitatud otsene kahju summas 345.00 (kolmsada nelikümmend viis) eurot ja viivis summas 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 01 senti ja kohustada kostjat andma hagejale tema kui tellija (ostja) poolt 2010.a. novembris maksekohustuse täitmise kohta täitmise kviitung summa 700.00 krooni (44.74 euro) tasumise kohta kostjale. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja vastus 3.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu, võtab õigeks, et tal on kohustus maksta täiendavalt õigusabikulu eest 30 eurot, viivisenõue ei kuulu rahuldamisele, kohustuse täitmise kviitung on juba kord hagejale väljastatud, menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda. Poolte vahel 04.10.2010 sõlmitud lepingut ei saa pidada mitte müügilepinguks vaid tegemist on töövõtulepinguga, leping oli suunatud tellija poolt etteantud mõõtudele vastava akna valmistamisele, akne valmistati eritellimusel kokkulepitud mõõtudes ja anti tellijale 15.11.2010 aktiga üle. Lepingu punkti 3.2 kohaselt tuli enne kauba kättesaamist tasuda 50% maksumusest ehk 44,77 eurot kostja pangaarvele. Kostja võtab õigeks, et hageja poolt oli kauba kättesaamise hetkeks tasutud kogu lepingusumma ehk 89,54 eurot. Sularahas maksmise kohta väljastati hagejale sellekohane dokument ja on arusaamatu, miks hageja esitab juba kord väljastatud kviitungi nõude aastaid hiljem teistkordselt ja millisel viisil kviitungi väljastamise nõudega hageja õigusi kaitsta soovitakse. Tarbijakaitseametis takistas kaebuse läbivaatamist asjaolu, et M. R. ei olnud saatnud sinna allkirjastatud avaldust. Hageja kahjuhüvitise nõue sisaldab kohtuvälise õigusabi kulude suurust summas 345 eurot. Kostja leiab, et põhjendatud on õigusabikulud 1-töötunni eest, so 60 eurot. 27.02.2013 antud volituse alusel koostas M. R. esiandaja kostjale 15.03.2013 kuupäevaga akna parandamise või asendamise nõude, kus oli märgitud 4 alternatiivset nõuet. Kostja vastas esitatud nõudele 01.04.2013 soovides kokku leppida aeg akna ülevaatamiseks. Ülevaatamisel tegi kostja akna korda ja pakkus tellijale 1⁄2 akna maksumusest. Kostjale teadaolevalt M. R. el akna osas rohkem pretensioone ei olnud ja seega oli kostja rahuldanud M. R. e 15.03.2013 avalduses märgitud nõude täielikult 08.04.2013. Edasised nõuded ei ole seotud mittekvaliteetse akna valmistamise ja/või parandamisega tekkinud kahju hüvitamisega vaid Feliks Luiksaare õigusabikulude järjest suureneva summa nõudmisega ja uue nõudena rahalise nõudega lepingumaksumuse ulatuses. Hageja nõude lihtsust ja suurust arvestades ei olnud õigusabi kasutamine hagiavalduses märgitud ulatuses ja summas, mis ületab akna maksumuse ca 4 korda mõistlikult vajalik. Hageja on sellise tegevusega ise endale kahju tekitanud ja sellest tulenevalt tuleks summat vähendada ulatuses, milles ta ise endale kahju tekitas.

4 (11)

Hageja viivisenõue summas 88,01 eurot ei kuulu rahuldamisele. Vale on hageja väide, et akna üleandmise- vastuvõtmise akti ei koostatud, akt koostati ja allkirjastati ka hageja poolt 15.11.2010. 04.10.2010 sõlmitud lepingu punktist 2.5 tulenevalt oli tellija (hageja) kohustatud puudused märkima töö üleandmise –vastuvõtmise akti. Täitja (kostja) oli kohustatud puudused kõrvaldama lepingu punkti 2.6 kohaselt 1 kuu jooksul akti allakirjutamisest arvates. Punkti 4-5 kohaselt oli õigus nõuda viivist ilmnenud puuduste summast. VÕS § 113 järgi saab viivist nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, hageja esitas akna parandamise nõude ja arusaamatu on sellise nõude puhul viivise arvestamine. Kohtu põhjendused 4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt so hageja esindaja 15.märts 2013 arve-kviitungi nr 20133-4 osas, teiste nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

5 (11)

võlasuhe, kostja on kohustust rikkunud ebakvaliteetse klaaspakettakna valmistamisega (akna avamise sulgemise mehhanism ei töötanud), kostja ei ole tõendanud, et rikkumine on VÕS § 103 järgi vabandatav, kahju olemasolu on põhjuslikus seoses rikkumise ja kahju vahel.

6 (11)

7.3 Hageja esitatud 22.04.2013 arvest nr 20134-10 nähtuvalt on M. R. ele osutatud õigusabi 1h 15 min, tasumisele kuulub 75 eurot ning kirjelduse kohaselt on õigusabi antud avalduse teksti koostamise eest kostjale otsese kahju hüvitamiseks tulenevalt müügilepingu rikkumisest, arve on M. R. e poolt tasutud (tl-d 38, 39,40). Hagiavaldusele lisatud 25.aprill 2013 avaldusest otsese kahju hüvitamiseks nähtuvalt on avaldus koosatatud 3- lehel (tl 27-29). Sellest tulenevalt on hageja esindaja kulu 75 eurot. 7.4 Hageja esitatud 13.06.2013 arvest nr 20136-4 M. R. ele osutatud õigusabi 30 min, tasu 30 eurot (tunnihind 60 eurot) ning kirjelduse kohaselt on õigusabi antud seisukoha koostamisel kostjale tema esindaja 16.05.2013 vastuse kohta otsese kahju hüvitamise küsimustes tulenevalt müügilepingu rikkumisest, arve on hageja poolt tasutud (tl-d 41, 42). Hagiavaldusele on lisatud 14,06,2013 seisukoht on 2-l lehel (tl 32-33). Arvest tulenevalt on hageja esindaja kulu 30 eurot.

7 (11)

9.2 Järgnevalt käsitleb kohus hageja esindaja poolt 11.märtsil 2013 koostatud e-kirja Tarbijakaitseametile ja 27.märtsil 2013 esitatud arve-kviitungit nr 20132-7 summas 180 eurot (vt otsuse punkt 7.2). Viidatud e-kiri on koostatud vastuseks Tarbijakaitseameti 31.oktoobri 2011 vahekirjale nr 6-1/11-05010-010 (tl 21). Kokkuvõtlikult on Tarbijakaitseamet vahekirjas palunud M. R. el esitada Arutech Parimad Aknad poolt välja antud ostu eest lõplikku tasumist tõendav dokument. Hageja põhjendusena seisneb kostja väidetav kahju tekitamine selles, et kostja ei väljastanud hagejale tasumist tõendavat dokumenti ja tarbijavaidluste komisjonis ei saadud asja lahendada. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et nimetatud kirja koostamine ei ole käsitletav ja seotud kostja käitumisega. Tarbijakaitseameti vastusest nähtuvalt on hageja esindajale üheselt selgitatud, et juhul, kui tarbija ehk M. R. saadab Tarbijakaitseametile nõuetekohaselt allkirjastatud kaebuse, milles on ära märgitud üheselt mõistetav ja konkreetne nõue ning asjaolud ja tõendid, saab esitatud kaebust ka edasi menetleda (tl 24-25). Seega ei saanud Tarbijakaitseamet M. R. e poolt esitatud kaebust menetleda eelkõige kaebuse esitajapoolsete puuduste tõttu. Hageja ei ole piisavalt põhjendanud ega tõendanud, kuidas M. R. e esindaja ja Tarbijakaitseameti vaheline suhtlemine on kaasa aidanud vaidluse lahendamisele. Kahtlematult on esindaja pädevuses otsustada, millise õiguskaitsevahendi ta valib ja milline neist oleks esindatatava huve silmas pidades kõige efektiivsem. Olukorras, kus esindaja esitab kolmandale poolele järelpärimise menetluse käigu kohta, vastusest selgus, et menetlust ei saa jätkata eelkõige kaebuses sisalduvate puuduste tõttu (kaebaja enda tegevusetuse tõttu), ei saa hageja hiljem esitada kahjuhüvitise nõuet kostja vastu. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja kahjuhüvitisnõude 27.02.2013 esitatud arvekviitungi nr 20132-7 alusel summas 180 eurot. 9.3 Hageja on esitanud kahjuhüvitise nõude seoses kostjale esitatud avaldusega otsese kahju hüvitamiseks (22.04.2013 arve nr 20134-10) ja seisukoha koostamise eest kostja esindaja vastusele (13.06.2013 arve nr 20136-4), (vt otsuse punktid 7.3,7.4). Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. 15.märtsil 2013 M. R. e esindaja poolt koostatud avalduses on nõuetena muuhulgas märgitud ka taotlus hüvitada õigusabi kasutamise kulud summas 270 eurot ning ekspertiisitasu summas 36 eurot (tl 18 p 5). Seega on M. R. e esindaja esitanud kahju hüvitise nõude kostjale 15.märtsil 2013. Kostja poolt on vastatud hageja pretensioonile 01.04.2013 nr 014JH, milles palutakse kokku leppida aeg objekti ülevaatamiseks (tl 56) ja 15.04.2013 nr 016JH on teatatud, et aken on kostja poolt korda tehtud 08.04.2013 ja ebamugavuste eest pakutakse kompensatsiooniks 50% akna hinnast (tl 26). Kostja on hagile esitatud vastuses võtnud õigeks, et hageja on maksnud kostjale kogu lepingusumma 89,54 eurot (tl 52 p 3.2). Seega oleks hageja kompensatsiooniks olnud 44,77 eurot, mitte 22,40 eurot nagu on hageja esindaja märkinud 25.aprilli 2013 avalduses. Hageja esindaja on 25 aprillil 2013 kostjale esitatud otsese kahju hüvitamise avalduses sisuliselt kirjeldanud juba 15.märtsi 2013 avalduses esiletoodud asjaolusid, täiendavalt selgitanud, miks ta pakutud summaga ei nõustu. Kohus rõhutab asjaolu, et hageja esindaja on juba 15.märtsi 2013 avalduses märkinud, et kui esitatud nõudeid ei täideta pöördutakse kohtusse (tl 20 ülevalt neljas lõik, viimane lause). Kostja on hagejale vastanud, selgitanud, et tasub ekspertiisitasu 36 eurot ja ühe tunni ulatuses hageja esindaja töötasu (tl 30). Hageja esindaja on nimetatud vastusele jällegi omaltpoolt esitanud seisukoha, kus ei nõustuta kostja vastusega ja viidatakse täiendavale hageja esindaja arvele (tl 3233). Kohus leiab, et hageja esindaja poolt 25.aprillil 2013 koostatud avaldus otsese kahju hüvitamiseks ja 14.juunil 2013 koostatud seisukoht ei ole mõistlikust seisukohast võttes olnud vajalik ja ka ilma viidatud avalduse ja vastuseta oleks saanud hageja huve kaitsta kohtusse pöördumisega. Kohus rõhutab asjaolu, et hageja on antud vaidluses pöördunud Tarbijakaitseameti poole kaebusega, hiljem veelkord esindaja vahendusel selgituste saamiseks pöördunud uuesti

8 (11)

Tarbijakaitseameti poole, seejärel esindaja vahendusel avaldustega kolmel korral kostja poole ja alles siis kohtusse. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohus ei pea mõistlikuks olukorda, kus hageja esindaja märgib kolmes kostjale saadetud avalduses, et pöördub kohtu poole, kuid samas jätkab kostjale avalduste ja vastuväidete saatmist, suurendades sellega kohtueelse menetluse kulusid ja kahtlemata ka esindatava kulutusi. Hageja poolt taotletava hüve väärtus ehk soovitud tulemus oli saada korrektselt avatav ja suletav klaaspakettaken, mille kogumaksumus oli 89,54 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole lisaks sellele, et hageja esindaja avaldused ei ole aidanud vaidlust lahendada, hageja esindaja kulutused proportsioonis vaidluse tulemusena saadava hüvega. Kohus selgitab ka seda, et VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Sealjuures ei tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks (vt RKTKo nr 3-2-1-45-08, p 16). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et selliselt käitudes on hageja ise enda kulusid suurendanud, hageja selline tegevus ei ole aidanud kaasa vaidluse kohtuvälisele lahendamisele, hageja oli ikkagi sunnitud pöörduma kohtu poole ja seetõttu jätab kohus esitatud nõude rahuldamata.

9 (11)

15.04.2013 vastusega teatanud, et aken on korda tehtud 08.04.2013 (tl 26), seega lepingus ettenähtud kuu aja jooksul. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole välja toonud puuduste maksumust, ei ole poolte lepingu punktist 4.5 tulenev viivis kohaldatav ning hageja viivisenõue tuleb jätta täielikult rahuldamata.

10 (11)

rahuldatud nõude ulatust, jääks hageja kanda suurem osa kostja menetluskuludest, kostjalt osaline hageja menetluskulude väljanõudmine oleks samas ebaõiglane kostja suhtes. Kohus leiab, et selline menetluskulude jaotus oleks menetlusosaliste suhtes ebaõiglane ja ka ebamõistlik. Eeltoodu alusel jätab kohus poolte menetluskulud täielikult nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.