Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

232,16 eurot, millest moodustab 125 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 107,16 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

Apellatsioonikaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonikaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule nimetatud tähtaja jooksul teatanud soovist otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Hagi asjaolud Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid kostja ja Hansapost OÜ 12.06.2012 osamaksetega tasumise müügilepingu raamlepingu koos selle lisadega, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et Hansapost OÜ on kõik lepingust ning selle alusel sõlmitavatest osamaksetega tasumise müügilepingutest tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile. Pooled leppisid kokku ostetavas kaubas ja osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus tasuma igakuiste maksetena 12-ks kuupäevaks. Kostja tasus ainult kaks osamakset. Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksete osas oli 306,16 eurot, intressi võlg 106,94 eurot. Faktoor teavitas 20.09.2013 lepingu taganemisest alates 09.10.2013. Kostja ei ole müügieset faktoorile tagastanud. 20.11.2013 loovutas faktoor oma nõuded kostja vastu Plusplus Baltic

2 (4)

OÜ-le, kes üritas pidada kostjaga läbirääkimisi võlgnevuse tasumise osas. 19.12.2014 loovutas Plusplus Baltic OÜ nõude hagejale. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 306,16 eurot, intressi 106,94 eurot ning viivise TsMS § 367 alusel otsuse tegemise aja seisuga. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Perioodi 10.10.2013. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 07.09.2015. a kujuneb viivise suuruseks 232,92 eurot (306,16 eurot x 0,109 % päevas x 698 päeva), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 08.09.2015. a kuni põhinõude täitmiseni 0,109 % tasumata põhinõudelt päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude dokumentide järgi on hageja menetluskulud kokku 413 eurot, sh 125 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 288 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et riigilõivu nõue on põhjendatud. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras ja see tuleb TsMS § 162 lg.1 alusel kostjalt välja mõista. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses (288 eurot) ületab põhjendatud menetluskulu piiri. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalist nähtub, et hageja töömaht selle menetlusega on olnud minimaalne. Kohtule esitatud hagiavaldus sisaldab standardteksti, mis on kasutatav mitmekordselt ja paljudes nn. masshagides ja mille koostamine ei kujuta endast õiguslikult keeruka ülesande lahendamist. Hagi lisadeks on mitte spetsiaalselt koostatud menetlusdokumendid, vaid kostjale teenuste osutamise käigus koostatud dokumendid. Seetõttu ei ole põhjendatud nelja töötunni kulu (tunnihindega 60 eurot) hagiavalduse ettevalmistamiseks. Eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on kostja otsimise koormust kandnud menetleja, mitte hageja. Seetõttu on hageja lepingulise esindaja töömaht ja keerukus olnud minimaalne võimalik. Siinjuures märgib kohus, et hagiavalduse tekst sisaldab viiteid ainult VÕS üldosa sätetele, s.t. õigussuhet ei ole kvalifitseeritud ega VÕS eriosa sätetele tuginetud. Kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks lepingulise esindaja kulu, mis moodustab 94% kogu põhinõudest nagu on taotletud, vaid mõistab lepingulise esindaja kuluna välja summa, mis moodustab 35 % põhinõudest - 107,16 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 232,16 eurot, millest 125 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 107,16 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

3 (4)

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.