Osaühing XXX (registrikood XXX, aadress XXX) Seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada osaliselt XXXOSAÜHINGU (registrikood XXX) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
2.Määrata XXXOSAÜHINGU (registrikood XXX) menetluskulude suuruseks riigilõiv 34,61 (kolmkümmend neli koma kuuskümmend üks) eurot ja lepingulise esindaja kulud 203,06 (kakssada kolm koma null kuus) eurot.
3.Välja mõista Osaühingult XXX (registrikood XXX) XXXOSAÜHINGU (registrikood XXX) kasuks menetluskulud riigilõiv 34,61 (kolmkümmend neli koma kuuskümmend üks) eurot ja lepingulise esindaja kulud 203,06 (kakssada kolm koma null kuus) eurot.
4.Jätta rahuldamata XXXOSAÜHINGU (registrikood XXX) avaldus menetluskulude 40,61 (nelikümmend koma kuuskümmend üks) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
5.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). 1 (5)
Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.XXXOSAÜHING (hageja) esitas 10.06.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu XXX (kostja) vastu, mille menetlus lõpetati ning anti üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. Hageja esitas 30.03.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Harju Maakohus rahuldas 17.05.2013 otsusega hagi osaliselt ja jättis hageja menetluskulud 54,15% ulatuses kostja kanda (tl 109). Otsus jõustus 21.05.2014 (tl 120). Hageja esitas 20.06.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (tl-d 135-137), mida hageja täpsustas 11.08.2014 menetlusdokumendiga (tl-d 147-149) ja 12.12.2014 menetlusdokumendiga (tl-d 162-165). Kostja vastas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 25.08.2014 (tl-d 158-159). II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagi esitamise ajal kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 p-d 14 ja 15).
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotas kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus arvestab eeltoodut menetluskulude kindlaksmääramisel. TsMS § 162 lg 2 esimene lause sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkt 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
4.Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 15,98 eurot, kokku 63,91 eurot. Kostja esitas hageja menetluskulude osas seisukoha. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et hageja on tasunud riigilõivu 63,91 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub ka toimikust. Riigilõivu tasumine on olnud põhjendatud ja vajalik, sest see oli eelduseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse menetlemisele.
5.TsMS § 175 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 2 (5)
Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Hageja avaldas lepingulise esindaja kuludeks 450 eurot. Kostja esitas menetluskuludele lepingulise esindaja kulude osas vastuväite, mistõttu kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
Hageja esindaja on avaldusest nähtuvalt osutanud hagejale õigusteenust järgmiselt (tl 149): - 2011. a mai – kliendiga suhtlus, nõude õiguslik analüüs ja nõude esitamiseks ettevalmistavad tegevused, kokku 1,5 tundi; - 10.06.2011 – maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine, kokku 0,5 tundi; - 30.03.2012 – hagiavalduse koostamine, kokku 1 tund; - 25.05.2012 – täiendava hageja seisukoha koostamine, kokku 1,5 tundi; - 06.11.2012 – 07.11.2012 – kostjaga suhtlemine nõude selgitamiseks ja võimaliku kompromissi saavutamiseks, kokku 1 tund; - 08.11.2012 – kohtuistungil esindamine, kokku 0,5 tundi.
7.Kostja ei ole nõustunud hageja lepingulise esindaja töömahu arvestusega (tl 159). Kohus käsitleb alljärgnevalt kostja vastuväiteid ning annab ühtlasi hinnangu esindaja toimingute vajalikkusele.
8.Kostja hinnangul ei saa pidada kliendiga suhtlusele ja õiguslikule analüüsile kulunud 1,5 tundi mõistlikuks. Kostja peab mõistlikuks ajakulu 0,5 tundi (tl 159). Kohus on seisukohal, et ajakulu 1,5 tundi on minimaalselt vajalik, et esindaja ja hageja saaksid arutada nõuet, selle aluseks olevaid asjaolusid ning nõude esitamisega seonduvad ning et esindaja saaks anda õigusliku hinnangu asjaoludele ja seda hagejale tutvustada. Kohus arvestab seejuures, et kliendiga suhtlemine ja õiguslik analüüs on üks vajalik osa menetlusdokumentide koostamisest. Ajakulu 1,5 tundi on põhjendatud.
9.Kostja hinnangul kulub praktikas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele 0,25 tundi (tl 159). Hageja avaldas ajakuluks 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on hageja avaldatud pool tundi vajalik ja põhjendatud aeg, et koostada ja esitada kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud.
10.Kostja hinnangul on hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi (tl 159). Hageja väidetud ajakulu oli üks tund. Kohtu hinnangul on keskmise kvaliteediga hagiavalduse koostamiseks vajalik minimaalne aeg neli tundi, mis sisaldab ka arutelu kliendiga, andmete kogumist ja õiguslikku analüüsi. Kohtu hinnangul saab nii kliendiga suhtluse kui ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise lugeda üheks osaks hagi koostamisest. Nimetatud toimingutele kulus esindajal kokku kaks tundi. Eeltoodust tulenevalt saab hagiavalduse koostamisele kulunud ühte tundi pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Ajakulu 1 tund on põhjendatud.
11.Kostja hinnangul kordas hageja täiendavas seisukohas üksnes hagis avaldatud seisukohti, mistõttu seisukoha koostamiseks kulunud 1,5 tundi on ilmselgelt põhjendamatu (tl 159). Hageja 24.05.2012 kohtule esitatud menetlusdokumendi maht on kaks lehekülge (tl 71-72). Menetlusdokument kujutab endast hageja arvamust kostja vastuse kohta. Arvamus sisaldab hageja vastuväiteid kostja väidetele, mistõttu on menetlusdokumendi koostamine ja esitamine olnud vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab menetlusdokumendi mahtu ja sisu arvestades, et menetlusdokumendi koostamiseks vajalik aeg on üks tund. Kohus loeb põhjendamatuks õigusteenusele kulunud aja 0,5 tundi. Ajakulu 1 tund on põhjendatud.
12.Kostja hinnangul kestis hageja esindaja ja kostja vaheline suhtlus telefoni teel 06.11.2012 ja 07.11.2012 maksimaalselt 0,25 tundi (tl 159). Kohus on seisukohal, et poole esindaja suhtlemine kompromissi saavutamiseks telefoni teel vastaspoolega hõlmab ka esindaja ettevalmistust läbirääkimiste pidamiseks, s.h vajadusel kliendiga nõupidamist. Seetõttu on kohtu hinnangul 3 (5)
telefonivestluste pidamiseks vajalik maksimaalselt pool tundi. Kohus loeb põhjendamatuks õigusteenusele kulunud aja 0,5 tundi. Ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud.
13.Kostja hinnangul piirdus hageja esindaja tegevus 08.11.2012 kohtuistungil ainult kohtuniku paarile küsimusele vastamises, milleks kulus ligikaudu 5 minutit (tl 159). Esindaja kohtuistungil osalemine on vajalik toiming, et tagada kliendi esindatus ja osavõtt kohtuistungist. Kohtuistung kestis pool tundi, mis nähtub kohtuistungi protokollist (tl-d 92-93). Esindaja osales tervel istungil (tl-d 9293). Eeltoodust tulenevalt on esindaja osutanud õigusteenust, mistõttu ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud.
14.Kohus leiab eeltoodu põhjal, et esindaja on osutanud põhjendatud ja vajalikku õigusteenust kokku 5 tundi.
15.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 75 eurot (tl-d 147, 167). Kostja vaidles vastu tunnitasu põhjendatusele. Kostja leidis, et tegemist ei olnud väga keeruka õigusvaidlusega ning esindaja töö oli osaliselt ebakvaliteetne (tl 159). Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 75 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik. Kostja väide asja vähese keerukuse kohta ei anna alust lugeda tunnitasu suurust põhjendamatuks, sest asja vähene keerukus kajastub õigusteenuse osutamisele kulunud ajas. Kostja väide töö ebakvaliteetsuse kohta ei anna samuti alust tunnitasu põhjendamatuks lugemiseks, sest kohtu hinnangul osutas esindaja teenust keskmise kvaliteediga, millega on kooskõlas ka tööühiku maksumus.
16.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu sõlmimist esindajaga. Kostja pidas võimalikuks, et esindaja püüdis aidata hagejat oma põhitöö kõrvalt (tl 158). Kohus leiab, et hageja on tõendanud hageja ja esindaja vahelise lepingu olemasolu töövõtulepingu esitamisega (tl-d 166-167). Seetõttu ei anna kostja vastuväide alust lugeda menetluskulude hüvitamise nõue põhjendamatuks.
17.Kohus tuvastas, et hageja on tasunud riigilõivu 63,91 eurot. Kohus asus seisukohale, et esindamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 5 tunni osas. Ühe tööühiku hinnaks (tunnitasuks) on 75 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 375 eurot (5x75=375). Kohus jättis menetluskulud 54,15% ulatuses kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt riigilõivu 34,61 eurot (54,15% 63,91-st on 34,61) ja lepingulise esindaja kulude 203,06 eurot hüvitamist (54,15% 375-st on 203,06).
4 (5)
Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt, määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 34,61 eurot ja 203,06 eurot. Hageja palus kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista menetluskulud 278,28 eurot. Kohus rahuldas avalduse 237,67 euro ulatuses. Seetõttu jätab kohus avalduse rahuldamata menetluskulude 40,61 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Kohtuistungi sekretär Kristi Aarde (telefon (+372)6200195, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.