3.Välja mõista Osaühingult XXX (registrikood XXX) XXX OSAÜHINGU (registrikood XXX) kasuks 298,35 (kakssada üheksakümmend kaheksa koma kolmkümmend viis) eurot.
Jätta rahuldamata XXX OSAÜHINGU (registrikood XXX) hagi Osaühingu XXX (registrikood XXX) vastu viivise 252,62 (kahesaja viiekümne kahe koma kuuekümne kahe) euro tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskuludest 45,85% (nelikümmend viis koma kaheksakümmend viis protsenti) XXX OSAÜHINGU (registrikood XXX) kanda ja 54,15% (viiskümmend neli koma viisteist protsenti) Osaühingu XXX (registrikood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse
kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX OSAÜHING (hageja) esitas 29.03.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu XXX (kostja) vastu (tl-d 1-4). Kostja esitas makskäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite. Pärnu Maakohtu 14.03.2012 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätmiseks hagimenetluses (tl 29). Hageja esitas 30.03.2012 kostja vastu hagiavalduse (tl-d 34-40). Kostja vastas hagile 03.05.2012 (tl-d 63-67). Hageja esitas seisukoha kostja vastuse osas 24.05.2012 (tl-d 69-78). Kostja esitas 07.11.2012 kell 23:57 kohtule menetlusdokumendi (tl-d 86-91). Kohtuistung toimus 08.11.2012 algusega kell 10:00 (tl-d 92-93). 26.04.2013 esitas kostja menetlusdokumendi (tl-d 102-108). Kohus rahuldas 17.05.2013 kohtuotsusega hagi osaliselt (tl-d 109-110). Kostja esitas 23.05.2013 teate apellatsioonkaebuse esitamise kohta (tl-d 113-115).
2.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 2010.a mais auto remonttööde teenust ja esitas selle eest kostjale arve 275,97 euro tasumiseks maksetähtajaga 01.06.2010. Kostja ei ole arvet tasunud. Pooled on kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist ajavahemiku 02.06.2010 kuni 07.06.2011 eest (tl-d 35-36). Kostja vaidleb vastu hageja väitele lepingu olemasolu kohta (tl 65). II
Kohtuotsuse põhjendav osa
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 sätestab, et käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohus tegi 17.05.2013 kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja teatas kohtule 23.05.2013 soovist esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus. Teade on esitatud TsMS § 444 lgs 4 nimetatud tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt esineb alus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga.
TsMS § 632 lg 3 sätestab, et kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Eeltoodud sätte mõttest tuleneb, et TsMS § 448 lg 41 kohaselt kohtuotsuse täiendamisel koostatakse tervikotsus. Sellest lähtudes koostab kohus asjas tervikotsuse, mis asendab 17.05.2013 kirjeldava ja põhjendava osata tehtud kohtuotsust.
4.Kohus menetleb hagi tulenevalt nõude suurusest lihtmenetluses. Kohus menetleb hagiavaldust lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).
5.Kostja esitas 07.11.2012 kohtule taotluse kostja vande all ülekuulamiseks ja täiendava tõendi esitamiseks. Kohtuistung toimus 08.11.2012. Kohus teavitas kostjat, et kohus menetleb hilinenult esitatud menetlusdokumenti üksnes vastuhagi esitamise korral. Kostja teatas 22.11.2012, et ta ei esita vastuhagi. 26.04.2013 esitas kostja kohtule uuesti 07.11.2012 kohtule esitatud taotluse. 08.11.2012 kehtinud TsMS § 330 lg 3 sätestas, et uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil. Kostja esitas 07.11.2012 menetlusdokumendis uued asjaolud. Vastuses hagile vaidles kostja vastu hageja väitele pooltevahelise lepingu olemasolu kohta. 07.1.2012 menetlusdokumendis esitas kostja uued vastuväited hageja nõudele (nõudest loobumine hageja poolt, teenuse ebakvaliteetne osutamine). Sellega rikkus kostja kohustust esitada kõik vastuväited hagile kostja vastuses. Kostja esitas avalduse TsMS § 330 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Kohus jätab menetlusdokumendi TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemata ning jätab rahuldamata kostja taotluse XXXvande all ülekuulamiseks.
6.Hageja on välja toonud, et ta on sõlminud kostjaga suulise lepingu sõiduauto remonditeenuse osutamiseks. Kostja esitas lepingu olemasolule vastuväite. Hageja esitas lepingulise suhte olemasolu tõendamiseks poolte e-kirjavahetuse. Kostja esindaja XXX31.05.2010 elektronkirjast nähtub, et kostja on olnud valmis tasuma osaliselt arvetel 9184 ja 9272 nimetatud teenuste ja toodete eest (tl 73). Kõnealune elektronkiri tõendab, et hageja osutas kostjale teenust. Asjaolu, et elektronkirjast nähtub pooltevaheline vaidlus teenuse eest tasumise üle, kinnitab teenuse osutamist hageja poolt. Hageja on esitanud kostjale 25.05.2010 arve nr 9272 järgmiste kaupade ja teenuste eest: salongi filter, salongi ventilaator, salongi reostaat, teenustasu (tl 37). Kostja esindaja XXXon elektronkirjas märkinud: „Arvetel 9184 ja 9272 teenustest ning toodetest olen nõus tasuma järgmised: - salongi ventilaatori reostaat 466,66 - teenustasu 666,666 - salongi ventilaator 2250 - salongi filter 215 - kokku 3598,32+km“ (tl 73). Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja 31.10.2010 elektronkirjaga (tl 73) tõendatud 22.05.2010 arvel nr 9272 märgitud kaupade pakkumine ja teenuste osutamine hageja poolt kostjale. Kostja poolt tasumisega nõustumine näitab seda, et arvel märgitud kaubas, teenuses ja tasu suuruses on pooltel olemas kokkulepe. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö
valmimisest. VÕS § 636 lg-st 1 tulenevalt on võimalik asja valmistamine töövõtja materjalist. Kohtu hinnangul vastab poolte vahel sõlmitud leping töövõtulepingu tunnustele. Hageja on töövõtjana remontinud kostja sõidukit ning kasutanud remontimisel oma varuosasid (materjali). Kohus tuvastas eelnevalt poolte kokkuleppe teenuse osutamise ja tasu maksmise osas ning teenuse osutamise fakti. 25.05.2010 arvel märgitud teenuse osutamine toimus aprillis 2010, mida on kinnitanud kostja. Kostja vastusest nähtub, et kostja sai sõiduki enda valdusse (tl 88). Eeltoodust tulenevalt andis hageja kostjale tööd üle aprillis 2010. Seega muutus ka tasunõue sissenõutavaks aprillis 2010. Hagejal on õigus nõuda kostjalt osutatud teenuse eest tasu maksmist. Kostja on vaielnud 07.11.2012 menetlusdokumendis hageja nõudele vastu ja põhjendanud oma vastuväiteid sellega, et hageja töö oli tehtud puudustega, hagejast tingitud puuduste kõrvaldamiseks kulus kostjal aega. Puudused kõrvaldas XXX OÜ 30.09.2010. Hageja esindaja XXX loobus suuliselt 25.05.2010 arvel nr 9272 toodud tasunõudest. Kostja soovis enda juhatuse liikme XXXülekuulamist, et tõendada nõudest loobumist (tl 90). Hageja töö puudusi soovis kostja tõendada XXX OÜ arvega nr 8601 (tl 96). Kohus jättis eelnevalt rahuldamata kostja taotluse enda juhatuse liikme vande all ülekuulamiseks (vt punkt 5). Kostja ei ole esitanud muid tõendeid oma väite tõendamiseks. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et hageja ei ole nõudest kostja vastu loobunud. Kostja on kohtule esitanud XXX OÜ 03.09.2010 arve nr 8601 (tl 96). Kohus jättis kostja 07.11.2012 menetlusdokumendi menetlemata, mistõttu ei pea kohus analüüsima kostja esitatud tõendit. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et kohtule esitatud arve sisust ei nähtu seos hageja osundatud teenuse või kostja väljatoodud puuduste kõrvaldamisega. Seega ei ole võimalik kostja esitatud tõendiga tõendada kostja väiteid. Kostja ei ole esitanud hageja nõudele tasaarvestuse vastuväidet või vastuhagi. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kostjal vastuväited hageja nõudele. Kohus rahuldab hagiavalduse osutatud teenuse eest makstava tasu nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 275,97 eurot.
7.Hageja nõuab kostjalt viivise 275 eurot väljamõistmist. Hageja väidab, et pooled on kokku leppinud viivisemäära 0,5% päevas kohaldamises. Kostja vaidleb sellele väitele vastu. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud poolte vahel sõlmitud viivisemäära kokkuleppe olemasolu. Arvetele viivisemäära märkimine ei muuda viivisemäära poolte kokkuleppe sisuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud viivise väljamõistmine hageja avaldatud määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise maksmist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Hageja on nõudnud kostjalt viivist põhinõudelt 275,92 eurot ajavahemiku 02.06.2010 kuni 07.06.2011 eest. VÕS § 113 lg 1 lauses 2 nimetatud viivisemäär sellel ajal oli 8% aastas. Kostja viivitas tasu 275,97 eurot maksmisega ajavahemikus 02.06.2010 kuni 07.06.2011 370 päeva, mille eest arvestatud viivis on 22,38 eurot (275,97*370*8%=1,15). Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud hagejale tasuma viivist 22,38 eurot. Kohus rahuldab viivisenõude osaliselt, mõistab viivise 22,38 eurot kostjalt hageja kasuks. Kohus jätab viivisenõude 252,62 euro ulatuses rahuldamata ja kostjalt välja mõistmata.
8.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda Hageja nõudis kostjalt kokku 550,97 euro tasumist. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 298,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse
54,15% ulatuses. Hagi jäi rahuldamata 45,85% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda 54,15% ulatuses ja hageja kanda 45,85% ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.