Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 12. detsember 2018. a
Tsiviilasja number
2-17-12326
Tsiviilasi
A.S. hagi J.S. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
933 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. septembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.S. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): J.S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Vastustaja (hageja): A.S. (isikukood XXX), seaduslik esindaja A.S., lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 11. septembri 2018. a otsus muutmata, täiendades otsust täitmiskorraga.
2.Täiendada Viru Maakohtu 11. septembri 2018. a otsuse resolutsiooni punkti 2 täitmise korraga, mille kohaselt võib J.S. tasuda Viru Maakohtu 11. septembri 2018. a otsuse resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud elatise 933 eurot maksegraafiku alusel 10 osamaksena à 93,30 eurot kuu 15. kuupäevaks. Arvestus algab kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust.
4.2.Välja mõista J.S. lt ühekordse summana alates 1. detsembrist 2016. a kuni 17. augustini 2017. a elatis A.S. kasuks 933 eurot. Määrata kindlaks ühekordselt makstava elatise 933 eurot täitmise kord ja võimaldada J.S. l tasuda elatis 933 eurot maksegraafiku alusel 10 osamaksena à 93,30 eurot kuu 15. kuupäevaks. Arvestus algab kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust.
4.3.Välja mõista J.S. lt A.S. ülalpidamiseks igakuine elatis alates 18. augustist 2017. a kuni 31. detsember 2017. a summas 235 eurot ja alates 1. jaanuarist 2018. a kuni A.S. täisealiseks saamiseni 26. mail 2034. a summas 250 eurot. Igakuise elatise suurus muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel. J.S. poolt A.S. ülalpidamise kohustuse täitmisel tuleb arvestada kohustuse täitmiseks juba tasutud elatise summasid.
4.5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Pooltel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.6.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 17. jaanuari 2018. a hagi tagamise määrus, millega kohustati J.S. t tasuma A.S. le elatist igakuiselt summas 250 eurot alates 16. jaannuarist 2018. a kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.“
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.S. (hageja) esitas 18. augustil 2017 Viru Maakohtule hagiavalduse J.S. (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast, perioodiliste ettemaksetega iga kuu eest alates 18. augustist 2017 ning tagasiulatuva elatise alates 1. detsembrist 2016 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1860 eurot. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja pangaarvele iga kuu 15. kuupäevaks selgitusega „elatis“. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemateks A.S. ja kostja. Alates 2016. aasta novembri lõpust elab hageja koos emaga Narva linnas ja on oma ema ülalpidamisel. Kostja veenis hageja ema 2015. aastal, enne kostja ja hageja ema poolt abielu sõlmimist, võtma Swedbank AS-ist laenu 3400 eurot, mille eest kostja ostis endale sõiduauto VW Passati. Hageja ema kanda on laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise kohustus. Kostja tasub hageja emale laenusummat osaliselt, märkides maksekorralduse selgitusse „lapse peale“. Hageja ema on veendunud, et kostja soovib sellega eemale hoida hagejale elatise maksmise kohustusest. Kostja poolt hageja ema pangaarvele tehtud ülekanded summas 1027 eurot, selgitusega „lapse peale“, ei ole hagejale elatise tasumine. Riikliku toetuste saamist ei saa lugeda iseseisvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Hageja kulud on kuus järgmised: eluasemekulud l00 eurot, toit 200 eurot, riided 100 eurot, hügieen 50 eurot, mänguasjad 50 eurot, ravimid 20 eurot, vabaaeg 20 eurot, s.o minimaalselt 540 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel on võimalik tuvastada, et kostjal on olemas mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Hageja ema on kostjale teinud korduvalt ettepanekuid lahendada hageja ülalpidamise küsimus vabatahtlikult, kuid kostja hoidub kõrvale. Alates 2016. aasta novembri lõpust ei ole kostja hagejale ülalpidamist andnud ning on ostnud lapsele vaid mõned mänguasjad ja toitesegud. Nii hagejat kui ka hageja ema aitavad materiaalselt ülal pidada hageja ema vanemad.
2.Kostja palus rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab 1⁄2 kuupalga alammäärale, millest on maha arvatud 1⁄2 hageja emale makstav riigipoolne toetus lapse kasvatamiseks alates hagi esitamisest. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kostja on andnud hagejale ülalpidamist kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni vastavalt hageja vajadustele ja kostja võimalustele. Kostja ei ole nõus tasuma tagasiulatuva elatise võlgnevust, sest enne kohtusse pöördumist ei ole hageja kostjalt elatise tasumist nõudnud. Kostja on ülalpidamiskohustuse täitnud vabatahtlikult. Kostja on aastal 2017 tasunud hageja emale hageja ülalpidamiseks kokku 1027 eurot. Hageja ema ei ole kostjat teavitanud, et nimetatud summa ei ole piisav hageja ülalpidamiseks. Hageja vajadused tagasiulatuva elatise osas ei ole tõendatud ega põhistatud. Arvestades hageja vanust, võib eeldada, et kostja vajadused ei ületa 200 eurot kuus. Hageja vajadusi on kohustatud rahuldama mõlemad vanemad. Hageja emale makstakse riigi poolt „emapalka“ summas ca 600 eurot kuus. Antud summa on piisav hageja ema ja hageja enda ülalpidamiseks. Kostja töötasu on 900 kuni 1450 eurot kuus, keskmiselt 1293 eurot 50 senti kuus. Tagasiulatuvalt arvestatud elatise võlgnevuse väljamõistmine toob kostja jaoks kaasa väga raskeid tagajärgi. Kostja elab Tallinnas üürikorteris ja tema eluasemekulud moodustavad vähemalt 300 eurot kuus. Kostja kulud kütusele moodustavad 250 eurot kuus, kulud sõiduki
liisingule 210 eurot kuus, sõiduki kindlustusele ja hooldusele 30 eurot kuus. Kostja sidekulud on 25 eurot kuus. Kulud ravimitele ja hügieenitarvetele (sh juuksurile) on 40 eurot kuus. Kostja kulud toidule on 150 eurot kuus ja riietele 30 eurot kuus. Kulud spordile ja vabaajale on 100 eurot kuus. Laenukohustused Bondora ees on 205 eurot kuus ning Placet Group OÜ ees 130 eurot kuus. Kostja varaline seisund (sissetulekud ja vältimatud kulud) ei võimalda tagantjärgi arvestatud elatise tasumist. Tagasiulatuva elatise saamiseks peaks hageja tõendama tekkinud kahju suurust. Hageja ei ole enda vajaduste/kulutuste suurust nimetatud ajavahemiku eest tõendanud. Esmakordselt teatas hageja kostjale elatise tasumise nõudest käesolevas kohtuasjas. Kostja vaidleb vastu hagiavalduses sisalduvatele hageja ema paljasõnalistele ja vaidlusse esemega mitteseotud väidetele. Hageja ei soovi neid põhjalikumalt kommenteerida.
3.Viru Maakohus rahuldas 17. jaanuari 2018 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja kohustas kostjat tasuma hagejale elatisena 250 eurot kuus alates 16. jaanaurist 2018 kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 11. septembri 2018 otsusega hageja hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 1. detsembrist 2016 kuni 17. augustini 2017 elatise ühekordse maksena summas 933 eurot, igakuise elatise alates 18. augustist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 summas 235 eurot ja alates 1. jaanuarist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni 26. mail 2034 summas 250 eurot. Igakuine elatis muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära muutumisel. Maakohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda ja määras, et pooltel puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Maakohtu arvutuste kohaselt on miinimummääras elatise suurus ajavahemikul 1. detsembrist 2016 kuni 17. augustini 2017 on kokku 1988 eurot 87 senti {215 eurot 2016 detsember + 1645 eurot (235×2017. a 7 kuud) + 128 eurot 87 senti (1. august 2017 kuni 17. august 2017 [235÷31 päeva×17 päeva]}, hageja palub kostjalt välja mõista perekonnaseaduse (PKS) § 108 alusel 1860 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus lähtus otsuse tegemisel hageja poolt nõutud summast 1860 eurost. Vastavalt hageja ema pangakontoväljavõttele (I kd, tl 70-102) tasus kostja hagejale raha ajavahemikul 1. detsember 2016 kuni 16. augustini 2017 selgitusega „na rebenka“, kokku summas 927 eurot. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja ema võimalikud isiklikud nõuded kostja vastu ei ole seotud lapse elatise nõudega ja kostja poolt lapse ülalpidamiseks tehtavaid makseid ei ole võimalik hageja ema isiklike nõuetega tasaarvestada. Maakohus leidis, et kostja poolt hageja ema kontole tehtud kannete eesmärgi tõlgendamisel tuleb lähtuda selgitusest „na rebenka“ ehk lapsele. Nimetatud selgitustest on üheselt selge, et tegemist on lapse ülalpidamiseks mõeldud rahaga. Maakohus tuvastas, et 1. detsembrist 2016 kuni 17. augustini 2017 on kostja tasunud hageja ülalpidamiseks kokku 927 eurot, mis teeb keskmiselt 115 eurot 88 senti kuus. Elatise miinimummäär oli 2016. a 215 eurot ja 2017. a 235 eurot. Maakohus on seisukohal, et kostja rikkus hageja suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Maakohus selgitas, et hageja ei ole nõudnud elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist vaid 8 kuu eest summas 1860 eurot, kostja on sellest tasunud 927 eurot. Seega tuleb kostjal tagasiulatuva elatisena tasuda 933 eurot. Maakohus leidis, et sellises ulatuses tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei koorma kostjat liigselt, kuna kostja hageja vanemana pidi olema teadlik, et tema alaealine laps vajab ülalpidamist ning kohusetundlik lapsevanem
saanuks oma kohustust täita vabatahtlikult ja nõuetekohaselt. Kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks jaanuaris 2017 kokku 727 eurot (I kd, tl 93-93 pöördel). Maakohus ei nõustunud kostjaga, et arvesse tuleb võtta hagejale riigi poolt makstavat toetust ning vähendada toetuse summa võrra makstavat igakuist elatist. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on piisav elatise väljamaksmiseks miinimummääras ning kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad. Maakohus ei võtnud arvesse kostja kohustusi krediidiasutuste ees (tl 141-150, 151, 152), kuna need ei saa mõjutada kostjal oma lapse ülalpidamise kohustust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 2, s.o perioodil 1. detsembri 2016 kuni 17. august 2017 summas 933 eurot väljamõistetud elatise osas ja jätta selles osas hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja kunagi hageja ülalpidamisest keeldunud. Tagasiulatuvale elatise nõudele vaidles kostja vastu, sest nimetatud nõue ei täitnud elatise eesmärki, s.o lapse ülalpidamist. Enne kohtusse pöördumist ei ole hageja kostjalt elatise tasumist nõudnud. Kostja on ülalpidamiskohustuse täitnud vabatahtlikult. Kostja on pärast poolte kooselu lõppemisest alates detsembrist 2016 kuni hagi esitamiseni augustis 2017 tasunud hageja emale hageja ülalpidamiseks kokku 1027 eurot. Hageja ema ei ole varasemalt avaldanud, et kostja poolt tasutud summa ei ole piisav hageja ülalpidamiseks. Väikse lapse tegelikud vajadused ja kulud on töötasu alammäärast kordades väiksemad. Hageja ei ole tagasiulatuva nõude aluseks olevaid vajadusi/kulusid tõendatud ning põhistatud. Tagasiulatuva elatise puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega, mille eelduste tõendamiskohustus on hagejal. Kostja vältimatud kulud on vähemalt 1125 eurot kuus. Nimetatud summa sisse ei arvestanud kostja kulusid toidule ja riietele. Kostja sissetulekuks on keskmiselt 1300 eurot kuus. Kostja sissetuleku ja vältimatute kulude suurusest lähtuvalt toob tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja jaoks kaasa väga raskeid tagajärgi ja paneb kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja palub võtta arvesse asjaolu, et alates 2019 on elatise miinimummmäär 270 eurot kuus. Ka peab kostja tasuma alates hagi esitamisest 18. augustist 2017 kuni hagi tagamiseni
16.jaanuaril 2018 tekkinud elatise võlgnevuse summas 1190 eurot. Kostjal puudub viidatud kohustuste täitmise kõrval võimalus tasuda tagasiulatuva elatisena 933 eurot. Rahasummade tasumata jätmisel arestib kohtutäitur tema sissetuleku, mille tulemusel jäävad tasumata kostja enda vältimatud kohustused (korteri üür, liising, pangalaen). Sellega kaasnevad kostjale väga rasked tagajärjed, s.o üürilepingu ülesütlemine ja korterist välja tõstmine, laenuja liisingulepingu ennetähtaegne ülesütlemine kreeditoride poolt ja kogu võlgnevuse korraga sissenõudmine koos viivise ja sissenõudmiskuludega. Kostja hinnangul esinevad kõik alused lapsetoetuse osa arvesse võtmiseks elatise suuruse määramisel (vt Riigikohtu 28. oktoobri otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 16). Kostja nõustus alternatiivselt tagasiulatuva elatise 933 eurot tasumisega maksegraafiku alusel.
6.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ei pane kostjat äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav. Kostja ei ole tõendanud, et kostjal esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.
Vastuses ringkonnakohtule nõustus hageja tagasiulatuva elatise 933 eurot tasumisega maksegraafiku alusel 10 kuu jooksul võrdsete osamaksetena 93,30 eurot kuus, millele lisandub igakuine elatis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 täitmise korraga ja võimaldab kostjal tasuda tagasiulatuv elatis summas 933 eurot maksegraafiku alusel 10 kuu jooksul arvestusega 93,30 eurot kuus. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja ühekordse maksena elatise enne hagi esitamist perioodil 1. detsember 2016 kuni 17. august 2017 summas 933 eurot. Kostja vaidlustab maakohtu otsust põhjendusega, et hageja ei ole enne hagi esitamist temalt suuremat elatist nõudnud, elatise suuruse määramisel tuleb arvestada lapsetoetusega, samuti on tagasiulatuva elatise nõude puhul tegemist kahju hüvitamise nõudega, mille eeldusi ei ole hageja tõendanud. Maakohus on elatise selles osas välja mõistnud PKS § 108 alusel. Viidatud säte võimaldab õigustatud isikul nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud elatisehagi 18. augustil 2017. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et PKS § 108 võimaldab õigustatud isikul nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Lisaks võib õigustatud isik nõuda ka kohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist samal perioodil. Tegemist on kahe erineva võimaliku nõudega. Hageja on hagiavalduses (I kd lk 3) esitanud selgelt tagasiulatuva elatise nõude (ja mitte kahju hüvitamise nõude), millise nõude ongi maakohus otsuse resolutsiooni p-s 2 osaliselt rahuldanud. Asjaolu, et 16. jaanuari 2018 menetlusdokumendis on hageja oma nõuet kvalifitseerinud „elatis kahju hüvitisena“ ei muuda hageja nõude olemust. Õigust kohaldab asjas kohus ning maakohus on lõpplahendis põhjendatult hinnanud hageja nõuet enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise nõudena. Seetõttu on põhjendamatud kostja väited apellatsioonkaebuses, et hageja peab tagasiulatuva elatise nõude esitamisel tõendama kahju hüvitamise eeldusi.
8.Maakohus on põhjendatult osundanud asjakohasele Riigikohtu praktikale ja märkinud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb erisätete puudumisel lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Ringkonnakohus selgitab, et lahus elaval vanemal on kohustus tasuda oma lapsele elatisena põhjendatud ja vajalik summa. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud PKS §-st 101, mis sätestab minimaalse elatise suuruse alaealisele lapsele. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2016. a 215 eurot kuus, 2017. a 235 eurot kuus ja 2018. a 250 eurot kuus. PKS § 102 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult arvesse võtmata hagejale makstava peretoetuse. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu peaks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendama, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus perehüvitiste seaduse (PHS) §-s 17 alusel saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära
poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikkust vajadusest (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid vähendada elatist alla miinimummäära (vt Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11). Maakohus ei nõustunud riikliku peretoetuse võrra vähendama ka alates hagi esitamisest kostjalt väljamõistetavat elatist ning seda maakohtu seisukohta ei ole kostja vaidlustanud.
9.Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. Seejuures tuleb elatist maksta PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19; 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). Riigikohus on 7. veebruari 2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 p-s 12 selgitanud, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kuna hageja esitas nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud hageja enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kostja ei ole hagiavalduses toodud lapse vajadustele sisulisi vastuväiteid esitanud. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja on ka apellatsioonkaebuses kinnitanud, et tema sissetulekuks on keskmiselt 1300 eurot kuus. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja majanduslik olukord on selline, mis ei võimalda hageja ülalpidamist vähemalt seadusjärgses miinimummääras ja seda ka tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise osas.
10.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise korra ja tähtajad, sh saab kohus otsuse täitmiseks määrata maksegraafiku. Kostja nõustus 2. novembril 2018 seisukohas määrata tagasiulatavas osas väljamõistetud elatise summas 933 tasumine maksegraafiku alusel (II kd, tl 14). Hageja nõustus maksegraafiku kohaldamisega ja palus määrata tagasiulatuva elatise tasumine summas 933 eurot võrdsete osamaksetena 10 kuu jooksul, millele lisandub igakuine elatis (II kd, tl 16). Kuna pooled nõustusid tagasiulatuva elatise summas 933 eurot tasumisega maksegraafiku alusel, täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust täitmiskorraga. Kostjal on õigus tasuda tagasiulatuv elatis summas 933 eurot 10 kuu jooksul võrdsete osamaksetena, ühe osamakse suuruseks on 93,30 eurot. Samaaegselt tagasiulatuva elatise osamakse tasumisega tuleb kostjal tasuda hagejale ka igakuine elatis. Selliselt vastab elatise maksmise kohustus paremini kostja varalisele võimekusele.
11.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata (lisandub üksnes otsuse täitmise kord), siis puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud poolte menetluskulud nende endi kanda. Arvestades käesolevat tsiviilasja asjaolusid jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
12.Kostja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud 11. oktoobril 2018 riigilõivu summas 175 eurot (II kd, tl 5). Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt on elatise nõudmisega seotud
vaidlused riigilõivu vabad. Kostjal on õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 4 ja lg 6 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.