Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-15-7394
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. september 2015.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) hagi A. T. vastu tahtliku enesevigastamise tõttu osutatud tervishoiuteenuste kulutuste hüvitamise nõudes
Hagihind
1 485, 59 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja :
Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu) (Viru Vangla, Ülesõidu 1, Jõhvi; epost: [email protected])
Hageja lepinguline esindaja:
Agu Rillo
Kostja:
A. T. (IK xxx, xxx)
Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) hagi rahuldada.
Menetluskulud jätta kostja A. T. kanda.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
kostjale ettepaneku nr 6-16/189-1 kulutuste vabatahtlikuks hüvitamiseks, kuid A. T. sellest keeldus. 11.04.2014 tekitas kostja endale tahtliku ensevigastuse – avas vana parema käe lõikehaava. Vigatuse ravimiseks tegi vangla kulutusi 3, 13 eurot. Vanglatöötjad osutasid kostjale esmaabi. Ravikulud meditsiinivahenditele olid 3, 13 eurot. Vangla koostas 25.06.2014.a kostjale ettepaneku nr 6-15/181-1 tahtliku enesevigastamisga kaasnenud kulutuste hüvitamiseks. Kinnipeetav keeldus. 14.04.2014.a tekitas kostja endale tahtliku enesevigastuse, mille ravimiseks tegi vangla kulutusi kokku 395, 94 eurot. Vigastus seisnes parema käe kubitaalveeni lõikehaava tekitamises ning hiljem sama vigastuse avamises sidemetest. Vangla töötajad osutasid esmaabi ning kiirabi poolt viidi kinnipeetav erakorralise meditsiini osakonda ja toodi tagasi vanglasse 15.04.2014.a Peaspetsialist-korrapidaja 14.04.2014.a korraldustega nr 1-4/449 ja 1-4/451 ning 15.04.2014 korraldusega nr 1-4/453 moodustati saatemeeskond kinnipeetava toimetamiseks tervishoiuteenuse osutaja poole. Kostja ravikulud olid meditsiinivahenditele 6, 80 eurot ning saatemeeskonnale ja transpordile 389, 14 eurot – kokku 395, 94 eurot. Vangla koostas 30.06.2014 ettepneku 6-16/186-1 tahtliku enesevigstamisega kaasnenud kulude vabatahtlikuks hüvitamiseks, kuid kostja keeldus. 17.04.2014.a endale tahtlikult tekitatud vigastuse ravimiseks tegi vangla kulutusi kokku 382, 98 eurot. Enesevigatus seisnes vasaku käe kubitaalveeni vana lõikehaava avamises. Vangla poolt anti kostjale esmaabi, kostja kaotas teadvuse. Kinnipeetav viidi kiirabi poolt väljaspoole vanglat tervishoiuteenuse eosutaja poole, kust toodi tagasi 18.04.2014.a Peaspetsialist-korrapidaja korraldustega nr 1-4/465, 1-4/466 ja 18.04.2014 korraldusega 14/467 moodustati saatemeeskond kinnipeetava saatmiseks tervishoiuteenuse osutaja poole. Kulud meditsiinivahenditele antud juhtumi puhul olid 6, 80 eurot ning saatemeeskonna ja transpordikulud 376, 18 eurot – kokku 382, 98 eurot. Enesevigstamisega tekitatud kahju vabatahtliku hüvitamise ettepanekust kostja keeldus. 23.04.2014 tekitas kostja endale tahtlikult vigastuse, mille ravimiseks tegi hageja kulutusi kokku 68, 90 eurot. Kinnipeetav tekitas endale vasaku käe lõikehaava. Kostja oli agressiivne ega lasknud endale osutada esmaabi. Vangla töötajad osutasid kinnipeetavale korduvalt esmaabi, kuid kostja eemaldas abivahendid ja takistas tervishoiuteenuse osutamist. Kiirabi poolt viidi kostja väljapoole vanglat tervishoiuteenuse osutaja poole. Kinnipeetava saatmiseks tervishoiteenuse osutaja poole moodustati saatemeeskond peaspetsialist-korrapidaja korralduseganr 21-4/494. Kostja ravikulud meditsiinivahenditele olid 09, 44 eurot ning saatemeeskonna ja transpordi kulud 59, 46 eurot. Vangla koostatud 01.07.2014.a ettepanekust tahtliku enesevigastamisega tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks kostja keeldus. 24.04.2014 tekitas kostja endale tahtlikult vigastuse, mille ravimiseks kandis vangla kulu 13, 44 eurot (ravikulu meditsiinivahenditele). Kinnipeetav avas vasaku käe kubitaalveeni lõikehaava. Kinnipeetavale osutati esmaabi. Hageja tegi 25.06.2014 kostjale ettepaneku kulutuste hüvitamiseks, kuid kinnipeetav keeldus.
Hageja märgib, et kulutused enesevigstuste raviks võivad lisaks otsestele vangla poolt tehtavatele ravikuludele (ravimid, meditsiinilised vahendid) sisaldada ka muid kulusid, mis ravimisega vältimatult kaasnevad. VangS § 53 lg 2 sätestab vanglale imperatiivse kohustuse, kui vanglal puudub võimalus kinnipeetava raviks vangla sees, tuleb kinnipeetav viia vangla poolt tagatud saatemeeskonna järelevalve all eriarstiabi osutaja juurde. Ravi all tuleb mõista TTKS § 2 lg 1 järgi igasugust tegevust, mis on suunatud patesiendi seisundi paranemisele või vaevuste leevendamisele. Kinnipeetava viimine väljaspoole vanglat saab VangS § 109 lg 1 tulenevalt toimuda üksnes relvastatud saatemeeskonnaga. VÕS § 758 lg 1 viimasest lausest tulenevalt hõlmab tervishoiuteenuse osutamine lisaks patsiendi ravimisele muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Kuivõrd relvastatud saatemeeskonna komplekteerimine ning väljaspoole vanglat ravile suunatava kinnipeetava järelevalve tagamine vangla poolt on vangla kohustus, siis tuleb vastavat tegevust käsitleda kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud tegevusena ning sellega seonduvaid vangla kulusid kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamise kuludena. Kulude suuruse arvestamise aluseks on Viru Vangla direktori 29.01.2014.a käskkiri nr 1-1/17. Hageja leiab, et VÕS § 108 lg 1 sätestatud rahalise kohustuse täitmise nõude esitamise eeldused on täidetud, kuna kostja on endale tekitanud tahtlikult vigastusi ning vangla on seetõttu kandnud tervishoiuteenuse osutamisel täiendavaid kulusid. Juhindudes VangS § 53 lg 4 ja VÕS § 76 lg 1 palub hageja hagi rahuldada ning A. T.lt välja mõista tahtliku enesevigastamisega tekitatud kulutused 1 485, 59 eurot.
Kuna tervisekahjused ja selle ravimisega kaasnenud kulud, mida hageja hagis kirjeldab, tekitati haiguse mõju all, siis on välistatud nende tekitamine tahtlikult. Puudub alus hagi rahuldada, sest haige inimese üle kohut ei peeta.
Kohus on seisukohal, et VangS § 53 lg 4 ei riiva mingil viisil kinnipeetava õigust tervise kaitsele (PS § 28 lg 1). VangS § 53 lg 4 tuleneb vanglale õigus nõuda tahtliku enesevigastamisega tekitatud kulude hüvitamist, kusjuures kulu ei nõuta kinnipeetavalt teenuse osutamiseks ette, ehk teenuse kättesaadavus ei ole tingimuslikult seotud kulu hüvitamisega/hüvitamata jätmisega. Ka hagiavalduses kirjeldatud juhtumitel osutati kostjale nii vältimatut meditsiinilist abi kui eriarstiabi väljaspool vanglat. Kohus on seisukohal, et taotlus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks on põhjendamatu. Ka kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks on põhjendamatu ja alusetu. TsMS § 423 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise alused kohtu hinnangul käesoleval juhul puuduvad.
Kohus nõustub, et eelviidatud sättes tervishoiuteenusele kulutatud summade all tuleb mõista nii otseseid ravikulusid kui tervishoiuteenuse osutamisega seotud otseisid kulusid sh saatemeeskonna ja transpordikulu. VangS § 53 lg 2 sätestab vanglale kohustuse toimetada kinnipeetav eriarsti juurde väljaspoole vanglat kui vastava ravi võimalus vanglas puudub. PS § 28 lg 1 tuleneb igaühe õigus tervise kaitsele ning VangS § 52 vangla kohustus tagada kinnipeetava tervise kaitse (tervishoiuteenuse kättesaadavus), kuid ükski õigusakt ei sätesta riigile kohustust kanda kinnipeetava poolt enesevigastamisega tekitatud kulu. Kohus leiab, et kuivõrd relvastatud saatemeeskonna komplekteerimine ning väljaspoole vanglat ravile suunatava kinnipeetava järelevalve tagamine vangla poolt on vangla kohustus, siis tuleb vastavat tegevust käsitleda kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud tegevusena ning sellega seonduvaid vangla kulusid kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamise kuludena. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.