Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Kohtujurist
Allar Kirikmäe
Määruse tegemise aeg ja koht
04. august 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-27198
Tsiviilasi
XXX avaldus Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (hageja)
XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja [email protected])
Julia
XXX
(elektronpost
Asjast puudutatud isik (kostja)
Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, aadress Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada osaliselt XXX(isikukood XXX) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
2.Määrata XXX(isikukood XXX) menetluskulude suuruseks riigilõiv 437,50 (nelisada kolmkümmend seitse koma viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulud 2012,50 (kaks tuhat kaksteist koma viiskümmend) eurot.
3.Välja mõista Danske Bank A/S Eesti filiaalilt (registrikood 11488826) XXX(isikukood XXX) kasuks menetluskulud riigilõiv 437,50 (nelisada kolmkümmend seitse koma viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulud 2012,50 (kaks tuhat kaksteist koma viiskümmend) eurot.
4.Jätta rahuldamata XXX(isikukood XXX) avaldus menetluskulude riigilõivu 62,50 (kuuskümmend kaks koma viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulude 737,50 (seitsesada kolmkümmend seitse koma viiskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
5.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord
1 (5)
Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.XXX(hageja) esitas 29.05.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse Danske Bank A/S Eesti filiaali (kostja) vastu. Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2014 otsusega jäeti menetluskulud maakohtu 75% ulatuses ning apellatsioonimenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda (II kd, tl 59). Otsus jõustus 02.02.2015 (II kd, tl 89). Hageja esitas 02.02.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (II kd, tl-d 92-93). Kostja vastas menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 05.06.2015 (II kd, tl-d 102-103). Hageja esitas kulusid tõendavad arved 19.06.2015. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagi esitamise ajal kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 p-d 14 ja 15).
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotas kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus arvestab eeltoodut menetluskulude kindlaksmääramisel. TsMS § 162 lg 2 esimene lause sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkt 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja kantud riigilõiv
4.Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot. Kostja avaldas, et ei vaidlusta hageja poolt kantud riigilõivusid. Kohus loeb seetõttu hageja tasutud riigilõivu 500 eurot põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks. Osutatud õigusteenuse põhjendatus ja vajalikkus
2 (5)
5.TsMS § 175 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Hageja avaldas lepingulise esindaja kuludeks 2750 eurot. Kostja esitas menetluskuludele lepingulise esindaja kulude osas vastuväite, mistõttu kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
6.-
Hageja esindaja on avaldusest nähtuvalt osutanud hagejale õigusteenust järgmiselt: 29.05.2013 hagiavalduse koostamine ja 31.05.2013 hagi lisade esitamine, ajakulu 5,5 tundi; tutvumine kostja 25.06.2013 vastusega hagile, ajakulu 5 tundi; 19.08.2014 menetlusdokumendi koostamine, ajakulu 4,5 tundi; 14.02.2014 menetlusdokumendi koostamine, ajakulu 5 tundi; 31.01.2014 kohtuistungist osavõtt, s.h istungiks ettevalmistumine, ajakulu 3 tundi; 03.04.2014 apellatsioonkaebuse koostamine, ajakulu 4 tundi; 20.10.2014 ringkonnakohtu istungist osavõtt, sh istungiks ettevalmistumine, ajakulu 3 tundi.
7.Kostja ei ole nõustunud hageja lepingulise esindaja töömahu arvestusega. Kohus käsitleb alljärgnevalt kostja vastuväiteid ning annab ühtlasi hinnangu esindaja toimingute vajalikkusele. Kohus analüüsib menetluskulude põhjendatust üksnes osas, milles kostja esitas menetluskuludele vastuväite. Ülejäänud osas loeb kohus TsMS § 231 lg 2 alusel kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kostja poolt omaks võetuks.
8.Hageja avaldas, et hagi koostamiseks ja hagi lisade esitamiseks kulus 5,5 tundi. Kostja leidis, et põhjendatud ajakulu hagi koostamiseks on maksimaalselt 3,5 tundi, sest hagis on sisulist teksti ligikaudu 3 lehekülge. Kohus on seisukohal, et keskmisele kvaliteedile vastava sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi koostamiseks olukorras, kus pooled vaidlevad nõude täitmise ja selle ulatuse üle, võib kuluda vähemalt 6 tundi. Seejuures arvestab kohus, et hagi koostamine hõlmab esindaja poolt asjaolude väljaselgitamist, tõendite kogumist, õigusliku analüüsi läbiviimist ja kliendi suhtes teavitamiskohustuse täitmist. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu 5,5 tundi on põhjendatud.
9.Hageja avaldas, et kostja 25.06.2013 vastusega tutvumisele kulus tal 5 tundi. Kostja vaidles ajakulu mahule vastu ja pidas vastuse ja selle lisadega tutvumise mõistlikuks ajaks ühte tundi. Kostja vastus on koostatud 12 leheküljel ning hagi vastusele on lisatud mõned mittemahukad tõendid. Kohtu hinnangul sisaldab kostja vastus sisulisi vastuväiteid hagile (I kd, tl-d 51-62). Kohus leiab, et vastusega tutvumine ja sellest arusaamine eeldab seetõttu vastuses esitatud väidete ja õiguslike seisukohtade analüüsi. Kohtu hinnangul on kostja vastuse mahtu arvestades vastusega tutvumiseks vajalik ajakulu 3 tundi. Kohus leiab, et vastusega tutvumise ajakulu on põhjendamatu 2 tunni ulatuses ning põhjendatud ajakuluks on 3 tundi.
10.Hageja avaldas, et 19.08.2013 menetlusdokumendi koostamiseks kulus tal 4,5 tundi. Kostja leidis, et kolmeleheküljeline dokument on suunatud hageja varem väljendatud seisukohtade kordamisele. Kostja peab põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Kohtu hinnangul on hageja menetlusdokument hageja arvamus kostja vastuse kohta (I kd, tl-d 121124). Kohus on seisukohal, et arvestades eelnevat tutvumist kostja vastusega ning seda, et menetlusdokument ei ole liigselt mahukas, on põhjendatud ajakulu sellise menetlusdokumendi 3 (5)
koostamiseks 3 tundi. Kohus leiab, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on põhjendamatu 1,5 tunni ulatuses ning põhjendatud ajakuluks on 3 tundi.
11.Hageja avaldas, et 14.02.2014 menetlusdokumendi koostamiseks kulus 5 tundi. Kostja leidis, et hageja on korranud ligikaudu 3,5-leheküljelises dokumendis oma varem esitatud seisukohti. Kostja peab põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Kohus leiab, et hageja 14.02.2014 menetlusdokument sisaldab hageja seniste väidete kokkuvõtlikku esitamist ja hageja arvamust kohaldatava õiguse kohta (II kd, tl-d 2-6). Kohus on seisukohal, et seniste seisukohtade kokkuvõtval esitamisele ja arvamuse avaldamisele kuluv vajalik ja põhjendatud aeg on vähemalt 3 tundi. Kohus leiab, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on põhjendamatu 2 tunni ulatuses ning põhjendatud ajakuluks on 3 tundi.
12.Hageja avaldas, et 31.01.2014 kohtuistungil osalemisele ja istungiks ettevalmistumisele kulus 3 tundi. Kostja leidis, et mõistlik aeg istungiks ettevalmistumiseks on ligikaudu 1 tund. Kohtuistung kestis 1,4 tundi. Seega on põhjendatud ajakulu 2,4 tundi. 31.01.2014 istung kestis 85 minutit (1,417 tundi) (I kd, tl-d 183-184). Kohtuistungiks ettevalmistumine on esindaja kohustus. Kohtu hinnangul võib asja arutamise istungiks ettevalmistumiseks kuluda istungi kestusega võrreldes rohkem aega. Kohus leiab, et arvestades kohtuvaidluse sisu ja keerukusastet, on istungiks ettevalmistumisele kulunud aeg 95 minutit (1,583 tundi) vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele kulunud aeg 3 tundi on põhjendatud.
13.Hageja avaldas, et apellatsioonkaebuse koostamiseks kulus 4 tundi. Kostja leidis, et apellatsioonkaebus tugineb varem väljatöötatud seisukohtade ja argumentide „copy-paste“ stiilis refereerimisele, mistõttu on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 3 tundi. Kohus on seisukohal, et vaidluse mahtu ja keerukusastet arvestades on ajakulu 4 tundi minimaalne vajalik ajakulu, et koostada keskmisele kvaliteedile vastav apellatsioonkaebus. Kohtu hinnangul ei kujuta apellatsioonkaebuse koostamine endast eelneva menetluse seisukohtade refereerimist, vaid iseseisva menetlusdokumendi koostamist. Isegi kui hageja kasutab eelnevas menetluses kujundatud ja formuleeritud seisukohti, ei anna see alust lugeda apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud aega ebavajalikuks ja põhjendamatuks. Kohus leiab, et apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud aeg 4 tundi on põhjendatud.
14.Hageja avaldas, et 20.10.2014 kohtuistungil osalemisele ja istungiks ettevalmistumisele kulus 3 tundi. Kostja leidis, et mõistlik aeg istungiks ettevalmistumiseks on ligikaudu 1 tund. Kohtuistung kestis 1,3 tundi. Seega on põhjendatud ajakulu 2,3 tundi. 20.10.2014 istung kestis 79 minutit (1,317 tundi) (II kd, tl-d 56-57). Kohtuistungiks ettevalmistumine on esindaja kohustus. Kohtu hinnangul võib apellatsiooniastme kohtuistungiks ettevalmistumiseks kuluda istungi kestusega võrreldes rohkem aega. Kohus leiab, et arvestades kohtuvaidluse sisu ja keerukusastet, on istungiks ettevalmistumisele kulunud aeg 101 minutit (1,683 tundi) vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele kulunud aeg 3 tundi on põhjendatud.
15.Kohus leiab eeltoodu põhjal, et esindaja on osutanud põhjendatud ja vajalikku õigusteenust maakohtus kokku 17,5 tundi ja apellatsioonimenetluses kokku 7 tundi. Esindaja tööühiku maksumuse vajalikkus ja põhjendatus
16.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel 4 (5)
juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja avaldas, et ta ei vaidlusta hageja lepingulise esindaja tunnihinda. Seetõttu loeb kohus hageja esindaja tunnitasu suuruse 100 eurot põhjendatuks ja vajalikuks. Kulude kandmine
17.Kostja esitas menetluskuludele vastuväite, kus pani kahtluse alla, kas lepingulise esindaja kulud on üldse tekkinud ning kas need on tekkinud hageja poolt märgitud ulatuses. Hageja esitas 19.06.2015 kohtule hagejale adresseeritud arved, millel kajastub esindaja osutatud õigusabi. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei oma tähtsust see, kas hageja on nimetatud kulud juba kandnud (s.t arved tasunud) või mitte. Kohtu hinnangul on arvetega tõendatud hageja kohustus tasuda esindajale õigusteenuse osutamise eest. Menetluskulud maakohtus
18.Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2014 otsusega jäeti maakohtu astmes kantud menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda (II kd, tl 60). Kohus tuvastas, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot. Hagejal õigus nõuda kostjalt riigilõivu 187,50 eurot (75% 250-st on 187,50) hüvitamist. Kohus asus seisukohale, et lepingulisel esindaja õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg maakohtus oli põhjendatud ja vajalik 17,5 tunni osas. Ühe tööühiku hinnaks (tunnitasuks) on 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 1750 eurot (17,5x100=1750). Hagejal on õigus nõuda kostjal lepingulise esindaja kulude 1312,50 eurot (75% 1750-st on 1312,5) hüvitamist. Apellatsioonimenetluse kulud
19.Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2014 otsusega jäeti apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda (II kd, tl 60). Kohus tuvastas, et hageja tasus apellatsiooni esitamisel riigilõivu 250 eurot. Hagejal õigus nõuda kostjalt riigilõivu 250 eurot hüvitamist. Kohus asus seisukohale, et lepingulisel esindaja õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg apellatsioonimenetluses oli põhjendatud ja vajalik 7 tunni osas. Ühe tööühiku hinnaks (tunnitasuks) on 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 700 eurot (7x100=700). Hagejal on õigus nõuda kostjal lepingulise esindaja kulude 700 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt, määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 437,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2012,50 eurot. Hageja avaldas, et lepingulise esindaja kulude suurus on 2750 eurot ning menetluses tasutud riigilõiv 500 eurot. Kohus rahuldas avalduse lepingulise esindaja kulude 2012,50 eurot ulatuses. Seetõttu jätab kohus rahuldamata avalduse lepingulise esindaja kulude 737,50 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Kohus rahuldas avalduse riigilõiv 437,50 eurot ulatuses. Seetõttu jätab kohus rahuldamata avalduse riigilõivu 62,50 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Kohtuistungi sekretär Kristi Aarde (telefon (+372)6200195, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.