Kostja: Lõunalaenud OÜ (Vilja 24b, PK 6; 62620 Võru; epost: [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
13.04.2015 hageja esindaja Martin Krisipuu, kostja esindaja Tanel Riivits.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja vastuväide kohtu tegevusele.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista Lõunalaenud OÜ`lt (registrikood: 11232222) Heltermaa mnt 23 KÜ (registrikood: 80052070) kasuks põhivõlgnevus summas 1 729,17 (üks tuhat seitsesada kakskümmend üheksa eurot ja seitseteist senti) eurot;
4.Välja mõista Lõunalaenud OÜ`lt (registrikood: 11232222) Heltermaa mnt 23 KÜ (registrikood: 80052070) kasuks viivis summas 847,29 (kaheksasada nelikümmend seitse eurot ja kakskümmend üheksa senti) eurot;
5.Välja mõista Lõunalaenud OÜ`lt (registrikood: 11232222) Heltermaa mnt 23 KÜ (registrikood: 80052070) kasuks viivis alates hagiavalduse esitamisest 02.12.2014 KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras, so 0,07 päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse 1 729, 17 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 847, 29 eurot ei tohi ületada põhivõlgnevuse 1 729, 17 euro suurust.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
6.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Lõunalaenud OÜ`lt (registrikood: 11232222) Heltermaa mnt 23 KÜ (registrikood: 80052070) kasuks menetluskulud 1 079 (üks tuhat seitsekümmend üheksa) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused 1.Heltermaa mnt 23 KÜ loodi 27.08.1998. Kostja omandas Kärdla linnas asuva Heltermaa mnt 236 korteriomandi 12.10.2012 endiselt omanikult M. G. . Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt läks korteriomand kostjale üle 22.10.2012. Endisel omanikul oli tekkinud hageja ees ajavahemikus 2011. aasta jaanuar kuni oktoober 2012 hooldus – ja kommunaalteenuste võlgnevus. M. G. on jätnud tasumata kommunaalarveid kokku summas 1 729,17 eurot. Hageja on seisukohal, et KÜS § 7 lg 3 kohaselt vastutab endise omaniku võlgnevuse eest Hageja kui korteriühistu ees ka uus omanik ehk Kostja. Eelnevalt on hageja pöördunud võlgnevuse nõudes ka Datum Inkasso OÜ poole, kes esitas kostjale pretensiooni, kuid vaatamata sellele jättis Kostja nõude tasumata. Sellest tulenevalt pöördus Hageja viimase võimalusena hagiavaldusega kohtusse.
2.Hageja on esitanud viivise nõude. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivisnõuet alates 01.01.2013 kuni 02.12.2014, s.o 700 päeva eest. Viivise arvutuskäik: 1729,17 eurot x 700 p x 0,07% = 847,29 eurot. Seega hagiavalduse esitamise seisuga ehk 02.12.2014 on Kostjal viivise võlgnevus summas 847,29 eurot. 3.Hagejale teadaolevalt on eelmiselt omanikult võlgnevus välja mõistetud, kuid vaidlus käib erinevate poolte vahel. VÕS § 65 lg 1 alusel saab hageja valida kelle vastu ta nõude esitab. Korteriühistu seadus on jaganud vastutuse sama korteriomandi erinevate omanike vahel, antud tõlgenduse kohaselt on uus ja vana omanik solidaarvõlgnikud, seega saab hageja valida kelle vastu nõude esitab.
2 (8)
Esitatud nõuded ei ole aegunud, aegumist tuleb arvestada TsÜS § 147 lg 3 järgi, arved on esitatud 2011 aastal, mis muutusid sissenõutavaks alles 31.12.2011. Seega oleksid nõuded aegunud 01.01.2015. Hagi esitati e-toimiku kaudu ja hagi üleslaadimise aeg on 02.12.2014. Hageja nõuded ei ole aegunud. 4.Puuduvad alused viiviste vähendamiseks, sest kosta majanduslik seis ei ole nii halb, mis tooks kaasa viivise vähendamise. Kostja pole esitatud ühelegi asjaolule, mis tingiks viivise vähendamise. Viivist on arvestatud alates 01.01.2012, kui kostja oli vaidlusaluse korteri omanik. Hageja ei ole viivisnõuet minetanud. 5.Hageja nõuab Kostjalt võlgnevuse tasumist summas 2 576,46 eurot, millest põhivõlgnevuse moodustab 1 729,17 eurot ja viivise 847,29 eurot. Samuti taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kindla summana põhinõudelt hagiavalduse esitamisest kuni kohtulahendi tegemiseni ning edasi VÕS § 113 lg 1 järgses määras arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus 6.Kostja hagi ei tunnista. Vaidlust pole selles, et kostja on hagis viidatud korteri omanik ja et samal aadressil tegutseb korteriühistu. Kostja ei nõustu, et peab tasuma M. G. -i võlad. Hagiavalduses näidatud perioodil oli 01.2011-10.2012 ei olnud kostja kinnistu omanik. Samuti on hageja kasuks tehtud kohtulahendid, kus sama perioodi osas on sama hagi ese-võlgnevused seonduvalt korteriga 6, Heltermaa mnt 23, Kärdla hageja kasuks välja mõistetud. Hageja omab kohtulahendeid, mis on tehtud samasisulises asjas sama eseme suhtes. Kostjale teadaolevalt pole hageja nende lahendite põhjal endise omaniku suhtes täitemenetlusi seni alustanud, väitel , et endise omaniku käest ei ole võimalik võlgnevusi kätte saada. Hageja pole oma juba eksisteerivat õigust realiseerima asunud täitemenetluse kaudu on tema oma riisiko. Oleks äärmiselt ebaõiglane panna sama võla eest vastutama kostjat. Kostja teadis ja arvestas, et korteri ostmisel võivad jääda tema kanda endise omaniku kommunaalteenuste võlad. Seetõttu oligi kostja enda huvi, koostöös hagejaga, saavutada nende võlgade osas kohtulahendid, et kostja saaks omandada korteri võlgadeta. See oligi kostja õigustatud ootuseks. Kostjal puudub põhjuslik seos endise omaniku võlaga hageja ees. Hetkest, mil kostja sai kõnealuse korteri omanikuks on kostja tasunud hagejale igakuiseid kuluarveid. 7.Kostja käsitluses eksisteerib hagi näol olukord, kus hageja nõuab kohtulikult teistkordselt täpset sama asja, millises osas on kohus juba positiivsed lahendid teinud. Lahendid on kehtivad ja endine omanik neid vaidlustanud pole. Kostja leiab, et hageja õiguseid pole sellega rikutud. Hageja ongi maksekäskude näol tegelikkuses juba saavutanud oma eesmärgi varem - ta omab kehtivaid kohtulahendeid, mille alusel on samad võlad väljanõutud. Kostja leiab, et hageja käitumine taolise hagi esitamisel kostja vastus on hea usu põhimõtte vastane ning hageja on sellest tulenevalt kaotanud tasu nõudeõiguse. Kostja on seisukohal, et hageja tasunõue pole kooskõlas hea usu põhimõttega, sest seda ei esitatud kinnistu omaniku vahetuse järgselt mõistliku aja jooksul ja selleks hetkeks olid hageja kasuks olemas juba kohtulahendid, millise järgset õigust oleks saanud hageja teostada täitemenetluses. Üle kahe aastane periood pole mõistlik aeg menetluspraktikas. 8.Kostja taotleb jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata ja menetlus lõpetada. Alternatiivselt taotleb kostja arvete 6 kuni 136 (hagi lisad 2-12.) osas aegumise kohaldamist lähtuvalt TsÜS §-dest 142 lg ja 146 lg 1. Nimetatud arved muutusid sissenõutavaks järgnevalt: arve 6, 25.01.2011 ja arve 136,
3 (8)
23.11.2011 ning nende kuupäevade vahele jäänud perioodil. Vaidlust pole samuti selle üle, et kohus võttis hagi menetlusse 09.12.2014. a, millega aegumine peatus. Seega on viidatud arvete maksetähtaegade ja menetlusse võtmise vahel pikem periood kui 3 aastat; – viivise arvestuste ümbervormistamist hageja poolt arvete 6 kuni 136 nõudeõiguse aegumisega seoses ja viiviste vähendamist vastavalt VÕS § 113 lg 8. Tuleb lisada, et kostjale pole hageja kunagi varem viiviste nõuet esitanud. Viiviste nõuet ei nähtu ka esitatud arvetel. Kostja leiab, et kui hageja teostab viiviste nõudeõigust, siis tulnuks esitada viivised ka jooksvatel arvetel. Kohtu põhjendused
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
10.Hageja esitas 13.aprillil 2015 kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele. Vastuväite esitas hageja põhjusel, et kohus rahuldas kohtuistungil kostja taotluse ja võttis asja materjalide juurde kohtutäituri teate korteri müügi enampakkumise teate ja enampakkumisteate sisu. Hageja väite kohaselt tuli kõik tõendid ja taotlused esitada 7 päeva enne kohtuistungit. Kohus leiab, vastuväide kohtu tegevusele ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 200 lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. TsMS § 329 lg 2 esimese lause järgi kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Viidatud säte käsitleb eelkõige menetlusosaliste tegevust, samas ei keela kohtul esitatud tõendi vastuvõtmist. Samas rahuldas kohus ka hageja taotluse ja võttis asja materjalide juurde hageja esitatud tõendi. Kohus leiab, et olukorras, kus esitatud tõend ei olnud mahukas, ei toonud kaasa istungi edasilükkamist ega täiendavat ajakulu, oli kostja poolt esitatu vastuvõtmine põhjendatud. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja vastuväite rahuldamata. 11.Kohus võtab seisukoha nõude aegumise osas. Kostja on taotlenud nõude aegumise kohaldamist arvete 6 kuni 136 osas ja lähtunud TsÜS § 142 ja 146 lg 1. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, aegumist tuleb lugeda TsÜS § 147 lg 3 järgi. Kõnealused arved on koostatud ajavahemikul 06.01.2011 kuni 03.11.2011. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on Korteriühistu Helltermaa mnt. 23 esmane kanne 08.10.1998, õiguslik vorm mittetulundusühing, alaliik korteriühistu. Seega kohalduvad korteriühistuseaduse sätted. KÜS § 151 lg 1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hagiavaldusele lisatud arvetest nähtuvalt on esitatud arvetes kirjeldatud maksumust hoolduse, soojusenergia, vee- ja kanalisatsiooni ja prügiveo eest. Seega saab nimetatud kulutusi pidada majandamiskuludeks KÜS § 151 mõttes. Riigikohtu praktikast tulenevalt kujutavad majandamiskulud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 mõttes korduvaid /perioodilisi kohustusi, sest kulude eest peab tasuma iga kuu ning nende nõuete
4 (8)
aegumise osas tuleb kohaldada TsÜS § 154 sätteid (vt RKTKm 3-2-1-174-11 p 11, RKTKo3-2-1166-13 p 13). TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Nagu märgitud, on arve nr 6 koostatud 06.01.2011 ja kolmeaastane aegumistähtaeg algas seega 31.12.2011 ning aegumistähtaeg oleks saabunud 31.12.2014. Hagi on kohtusse esitatud 2.12.2014, kohtu poolt võetud menetlusse 09.12.2014 (tl 42-43) ja seega ei ole esitatud nõuded aegunud.
12.Kostja on vastuväidetena toonud esile asjaolu, et hageja tegutseb vastuolu hea usu põhimõttega, esitas hagi kohtusse pea 2 aastat hiljem ja on seega nõudeõiguse minetanud. TsÜS § 138 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Viidatud sätte lg 2 tulenevalt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on selgitanud, et varasema praktika kohaselt saab aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel. Kolleegium on osutanud, et ka viivisenõue (nii lepinguline kui ka seadusjärgne) võib olla hea usu põhimõttega vastuolus. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju (vt RKTKo 3-2-1-132-09 p 11). Hageja on hagi esitanud nõude aegumistähtaja jooksul. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole esile toonud erandlikke asjaolusid, mida kohus saaks hinnata. Hageja on pöördunud ka kohtuvälise isiku Datum Inkasso poole, hageja esindaja on oktoobris 2014 samuti pöördunud kostja poole, kuid kostja ei ole esitatule reageerinud (tl 33 -35). Eriliseks asjaoluks ei saa lugeda olukorda, kus võlgnik ei suhtle võlausaldajaga. Kohus leiab, et seega ei ole hageja käitumine hea usu põhimõttega vastuolus ja hageja ei ole oma õigusi kuritarvitanud. 13.Hageja on esitanud majandamiskulude võlgnevuse nõude. KÜS § 51 järgi korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 järgi korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Riigikohus on selgitanud, et KÜS § 7 lg 3 sätestab korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarkohutuse ja solidaarkohustus tekib üksnes nende majandamiskulude võla osas, mis tekkis korteriühistu olemasolu ajal (vt RKTKo 32-1-192-12 p 11). KOS § 13 lg 4 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Hagiavaldusele lisatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt oli Hiiu maakonnas, H. V. , Kärdla linnas, Heltermaa mnt 23 korteri nr 8 omanikuks M. G. ning alates 22.10.2012 Lõunalaenud OÜ (tl 36). Kohus on tuvastanud, et Korteriühistu Helltermaa mnt. 23 on loodud alates 08.10.1998,
5 (8)
võlgnevus tekkis korteriühistu olemasolu ajal perioodil jaanuar 2011 kuni oktoober 2012 ning võlgnevuse tasumise solidaarkohustus on muuhulgas ka Lõunalaenud OÜ-l.
14.Kostja on esile toonud väite, et ei vastuta korteriomandil tekkinud võlgnevuse eest põhjusel, et need on eelmiselt omanikult M. G. ́ilt välja mõistetud. TsMS § 4 sätete kohaselt lahendab kohus hagi ainult siis, kui asja on esitatud hagi ja ainult hagiavalduses näidatud poolte vahel. Seega ei võta kohus seisukohta M. G. i õigust ja kohustuste osas, kuna nimetatud isik ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaline. Kohus hindab üksnes asjaolu, ka Heltermaa mnt 23 KÜ ja Lõunalaenud OÜ vahel on õigussuhe ja milline on selle õigussuhte sisu. Kohus nõustub siinjuures hageja seisukohaga, mille järgi ei oma antud asja lahendamisel tähtsust, kas eelmiselt omanikult on sama perioodi eest võlgnevus välja mõistetud, kas nende lahendite pinnalt toimub täitemenetlus, kas kohtutäitur avaldas enampakkumise teates andmeid ka selle kohta, et korteriomandil lasub võlgnevus. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Viidatud sätte lg 2 tuleneb, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Antud juhul on solidaarkohustus tekkinud seaduse alusel so KÜS § 7 lg 3 tulenevalt. 15.Hageja on esitanud nõude seoses sellega, et Korteriühistu Helltermaa mnt. 23 kuuluval korteriomandil nr 6 on majandamiskulude võlgnevus. Hagiavaldusele lisatud arvetest nähtuvalt on tasumata järgmised arved: arve 6 (06.01.2011) – 131,58 eurot; arve 19 (05.02.2011) – 117,47 eurot; arve 32 (08.03.2011) – 138,08 eurot; arve 45 (07.04.2011) – 107,29 eurot; arve 58 (04.05.2011) – 90,14 eurot; arve 71 (03.06.2011) – 36,16 eurot; arve 84 (08.07.2011) – 22,06 eurot; arve 97 (04.08.2011) – 26,05 eurot; arve 110 (08.09.2011) – 22,06 eurot; arve 123 (09.10.2011) – 44,17 eurot; arve 136 (03.11.2011) – 81 eurot; arve 149 (07.12.2011) – 82,26 eurot; arve 6 (09.01.2012) – 116,33 eurot; arve 19 (07.02.2012) – 135,68 eurot; arve 32 (06.03.2012) – 143,61 eurot; arve 45 (10.04.2012) – 138,85 eurot; arve 58 (04.05.2012) – 102,78 eurot; arve 71 (12.06.2012) – 65,16; arve 84 (06.07.2012) – 25,59 eurot; arve 97 (06.08.2012) – 25,59 eurot; arve 110 (05.09.2012) – 34,44 eurot; arve 123 (04.10.2012) – 42,37 eurot, kokku summas 1729,17 eurot (tl 9-30). Kostja ei ole esitanud tõendeid nimetatud arvete tasumise kohta, kohtuistungil arvete suurusele vastuväiteid ei esitanud ja möönis, et arved on eelmisele omanikule kätte toimetatud. KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Ülalnimetatud arvetel nimetatud teenused on majandamise kulutused KÜS § 151 lg 1mõttes ja nende tasumise kohustus on korteriomanikul. Seega loeb kohus tuvastatuks, et Lõunalaenud OÜ vastutab korteriomandil lasuvate kohustuste eest ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1729,17 eurot.
16.Hageja on esitanud viivise nõude summas 847,29 eurot. KÜS § 7 lg 4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus on tuvastanud, et kostja sai
6 (8)
korteriomandi omanikuks 22.10.2012, hageja on viivist arvestanud alates 01.01.2013. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole võlgnevust tasunud, seega on ta olnud kohustuse täitmisega viivituses. Hageja on esitanud viivise arvestuse perioodi 01.01.2013 kuni 02.12.2014 eest s.o 700 päeva eest, kogusummas 847,29 eurot (1729,17 x 700 x 0,07% = 847,29). Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid seadusliku aluse viivise alandamiseks. VÕS § 162 lg 1 järgi võib kohus viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesoleval juhul ei ole kostja kohustust üldse täitnud, saades korteri omanikuks olukorras, kus kostja enda võlad said korteri sundmüügiga tasutud, tuleb jaatada ka hageja huvi omapoolse võlgnevuse saamiseks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tema majanduslik olukord oleks halb. Viivise nõuet ei välista ka asjaolu, et kostja väidete kohaselt on kostja viivisenõude esitanud alles kohtule esitatud hagis. Võlausaldajal on õigus valida millal ja milliseid õiguskaitsevahendeid ta kasutab. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõuetavaks muutunud viivis summas 847,29 eurot.
17.Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluses ei ole kohus seotud poole poolt antud õigusliku hinnanguga ja kohus leiab, et edasiulatuv viivisenõue tuleb rahuldada KÜS § 7 lg 4 sätestatud viivisemäära. KÜS § 7 lg 4 sätestatud viivisemäär käsitleb just viivisemäära majandamiskulude maksmisega viivitamisel, mille kohus on antud juhul ka tuvastanud. Põhjendamatu on kohaldada mistahes rahalise kohustuse täitmisega kaasnevat viivisemäära. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus välja edasiulatuva viivisenõude KÜS § 7 lg 4 sätestatud suuruses. Samas peab kohus vajalikuks piirata, et viivisenõude kogusumma koos sissenõutava viivisega so 847,29 eurot ei ületaks põhivõlgnevust so 1729,17 eurot. Menetluskulud 18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on õigusteenust osutatud järgmiselt : 02.12.2014- materjalidega tutvumine, õiguslik hinnang 1 h, hagiavalduse koostamine 3,49 h; 26.01.2014 kostja vastusega tutvumine ja õigusliku hinnangu kujundmaine 1 h, vastuse koostamine 4,5 h. Kokku osutatud õigusabi 9,98 h ulatuses, tunni hinnaks 65 eurot, kokku koos käibemaksuga 779 eurot. Sellele lisandub tasutud riigilõiv 300 eurot, menetluskulud kokku 1 079 eurot.
7 (8)
Kohus märgib, et jätab tähelepanuta kostja poolt 24.04.2015 esitatud vastuväite hageja menetluskuludele. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 13.04.2015 so kohtuistungi toimumise päeval. TsMS § 176 lg 8 teisest lausest lähtuvalt tuleb teisel poolel esitata seisukoht hiljemalt 7 päeva jooksul alates nimekirja kättetoimetamisest. Kuna vastuväide on esitatud hilinemisega, jätab kohus selle tähelepanuta. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud kulude arvestus on kooskõlas tsiviilasjas tehtud toimingutega, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 300 eurot ning põhjendatud ja vajalik hageja esindaja kulu 779 eurot (koos käibemaksuga), kokku seega menetluskulu 1 079 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.