Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Tiit Kollom
Määruse tegemise aeg ja koht
03.09.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-56070
Tsiviilasi
OÜ Leviron Grupp hagi EMK vastu võlgnevuse 495 000 eurot, intresside 98 917,50 eurot ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.05.2015 määrus menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Leviron Grupp määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja OÜ Leviron Grupp (registrikood 11594468, asukoht Masina 20, 10144 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
hagi
Kostja EMK (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht
lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Menetluse liik
Kirjalik menetlus
laenulepingust. 02.11.2012 loovutas OÜ Survival Invest laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Tulenevalt laenulepingu p-st 7.3 lahendatakse lepingu täitmisel tekkivad vaidlused kohtu korras Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide kohaselt Harju Maakohtus. Harju Maakohtu 22.08.2014 määrusega keelduti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast, kuna hagi ei allu Harju Maakohtule ning jäeti menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2014 määrusega maakohtu määrus tühistati ning saadeti asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kuna hagi menetlusse võtmisel tekkis küsimus, kas hagi allub Eesti kohtule, oleks vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on kostjal võimalik avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. 05.01.2015 kirjaga küsis Harju Maakohus kostja seisukohta kohtualluvuse osas. Kostja hinnangul ei ole kohtualluvus Eestis. Kostja on Soomes Vabariigi kodanik ning ka tema alaline elukoht on Soome Vabariigis. Kuna kostja on füüsiline isik ja laenu võtmine ei seondu tema majandus- ja kutsetegevusega (TsMS § 104 lg 1) ning laenuandja on juriidiline isik, siis ei ole kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimine Eesti seaduste kohaselt lubatav. Vastavale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 21.11.2012 määruse 3-2-1-123-12 p-s 10. TsMS § 106 lg 1 p-i 1 kohaselt on seega laenulepingu ps 7.3 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe tühine ning hagejal ei ole sellele võimalik tugineda hagi esitamisel Harju Maakohtule.
Esimese astme kohtu määrus
Määruskaebus
määruses asjas nr 3-2-1-123-12 (p 10) öelnud, et TsMS § 104 lg 3 p 2 on kohaldatav juhtudel, kui kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud just selles sättes nimetatud juhuks. Seega peab selline kokkulepe olema lepingus selgesõnaliselt kirjas. Laenulepingu p 7.3 järgi „pooled seavad eesmärgiks lahendada lepingu täitmisel tekkivad vaidlused läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide kohaselt Harju Maakohtus“. Seega ei tulene p 7.3 sisust, et kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud TsMS § 104 lg 3 p-s 2 sätestatud juhuks. Ka teistest kaebaja väidetest ning esitatud tõenditest ei ole võimalik vastupidist järeldada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.