Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. september 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-786
Tsiviilasi
N.R. Energy OÜ (endine hageja N.R. Trans OÜ) hagi Ivan Kapajevi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5210,28 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. septembri 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ivan Kapajevi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Ivan Kapajev (isikukood: XXX; elukoht: Narva XXX) Vastustaja (hageja): N.R. Energy OÜ (endine N.R. Trans OÜ); registrikood: 12364776; asukoht: Ida-Viru maakond Kohtla vald Järve küla), esindajad vandeadvokaat Erki Kergandberg ja vandeadvokaadi abi Kadri Lember
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 22. septembri 2014. a otsuse resolutsioon muutmata. Muuta otsuse põhjendusi ning lugeda hagi rahuldamine põhjendatuks
õigusjärglaseks. Rahuldada N.R. Energy OÜ taotlus astuda menetlusse hagejana N.R. Trans OÜ asemel.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Ivan Kapajevi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.N.R. Trans OÜ esitas 14.04.2014 hagi Ivan Kapajevi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja 05.06.2013 võlatunnistusega kohustuse tasuda 5 500 euro ulatuses OÜ-le Fidenta esitatud arved nr 1212005, nr 1212017 ja nr 1302005. Hageja hinnangul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Võlatunnistuses on selgelt ja vaieldamatult tuvastatav kostja tahe võtta hageja ees iseseisev kohustus. Asjaolu, et dokument on ekslikult pealkirjastatud kui „Garantii kiri“ ning selles on ekslikult kasutatud terminit „garanteerima“ ei muuda lepingu sisu ja selles selgelt väljendatud tahteavaldust. Alternatiivselt on tegemist käenduslepinguga, samuti on võimalik dokumendi kvalifitseerida kohustusega ühinemisena VÕS § 178 lg-te 1 ja 2 alusel. Võlatunnistuse andmise ajal oli kostja OÜ Fidenta ainuosanik ja juhatuse liige. Pärast võlatunnistuse andmist on OÜ Fidenta tasunud arve nr 1212005 alusel 1000 eurot. Tasumata on 4 500 eurot. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 4 839,03 eurot, sh põhivõlgnevus 4 500 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 339,03 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja on andnud hagejale võlatunnistuse. Hageja nõude aluseks on garantiikiri, mis on tühine. Kuna hageja nõude aluseks olevas dokumendis puudub mistahes viide vastutuse rahalisele maksimumsummale, siis on nimetatud garantiikiri käendusena samuti tühine.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 22.09.2014. a otsusega hagi ja mõistis Ivan Kapajevilt N.R. Trans OÜ kasuks välja 5002,38 eurot, sh põhivõlgnevus 4500 eurot ja kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis 502,38 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 4500 eurolt alates 23.09.2014. a kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus leidis, et 05.06.2013. a koostatud dokumendi nimega „Garantii kiri“ eesmärk oli anda hagejale võimalus nõuda arvete nr 1212005, nr 1212017 ja nr 132005 tasumist otse kostjalt kui füüsiliselt isikult. Dokumendis, mis oli allkirjastatud kostja poolt, on sõnaselgelt väljendatud, et kostja isiklikult garanteerib arvete maksmist, mis olid esitatud OÜ N.R. Trans (Ajax Trans OÜ) poolt firmale Fidenta. Kohus leidis, et 05.06.2013. a dokument nimega „Garantii kiri“ on konstitutiivne võlatunnistus, millega kostja lubas kohustuse täitmist selliselt, et loodi iseseisev kohustus. Võlatunnistus on iseseisev abstraktne kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. VÕS § 29 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud alusel lähtus kohus poolte vahel sõlmitud lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tahtest, mitte aga lepingus toodud väljendusviisist. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et asjaolu, et dokument on pealkirjastatud kui „Garantii kiri“ ning selles on kasutatud terminit „garanteerima“ ei muuda lepingu sisu ja selles selgelt väljendatud tahteavaldust. Kostjal on kohustus alates võlatunnistuse andmisest 05.06.2013. a tasuda hagejale võlatunnistusega võetud kohustus. Pärast võlatunnistuse andmist on OÜ Fidenta tasunud võlgnevusest 500 eurot 16. juulil 2013 ja 500 eurot 9. augustil 2013. Ülejäänud osas, st 4 500 euro ulatuses, on kohustus käesoleva ajani täitmata. Alates 15.04.2014 kuni 22.09.2014 (k.a) on võlgnevuse tasumisega viivitatud 161 päeva. Seega on antud perioodi eest viivise 8,25% (8%+0,25%) suurus 163,35 eurot (161 päeva x 0,0825 / 365 päeva x 4 500 eurot). Alates 23.09.2014 mõistis kohus viivise välja protsendina põhinõudelt (4 500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o EKP intress + 8% aastas) kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Ivan Kapajev esitas 23.10.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei nõustu apellant maakohtu järeldusega, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-162-13 punktis 36 asunud seisukohale, et hageja peab tõendama kostja tahet luua iseseisev kohustus. Vastustaja ei ole seda tõendanud; 2) on kehtivas õiguskorras välistatud tarbija kui füüsilise isiku majanduslik huvi äriühingu kohustuste täitmise vastu. Seetõttu on 2011. a viidud sisse VÕS § 143 lg 1 muudatus; 3) on kohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui on asunud seisukohale, et tegemist ei ole garantii või käendusega. Kuna apellant ei ole eraisikuna tegutsenud oma majandus- või kutsetegevuses, siis ei saa apellant eraisikuna garantiid väljastada. Samuti ei saa olla tegemist käendusega. Arvestades, et kostja näol on tegemist füüsilise isikuga ning seetõttu võlaõigusseaduse mõistes tarbijaga, siis kohalduks käenduse puhul VÕS § 143 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline
isik. Kuna vastustaja nõude aluseks olevas dokumendis puudub mistahes viide vastutuse rahalisele maksimumsummale, siis on nimetatud garantiikiri käendusena tühine. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-148-11.
5.N.R. Energy OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Alusetu on apellandi väide, et kohus ei ole analüüsinud kõiki alternatiivseid õiguslikke käsitlusi, mistõttu on otsus nõuetekohaselt põhjendamata. Hagi rahuldamiseks piisab, kui kohus peab nõuet ühel alternatiivsetest õiguslikest alustest põhjendatuks, st kohus on tuvastanud ja põhjendanud, et nõude rahuldamise eeldused on täidetud; 2) on apellandi väited sisutud ja otsitud. Vastustaja jääb oma seisukohtade juurde, et apellandi poolt viidatud VÕS § 143 lg 1 muudatus puudutab üksnes tarbijakäenduslepinguid ning sellest ei ole ühegi tõlgendusmeetodi abil tuletatav, et muude lepinguliikide puhul oleks füüsilise isiku jaoks majandus- ja kutsetegevuses tegutsemine välistatud. Apellant ei ole esitanud ühtegi alternatiivset selgitust dokumendi allkirjastamisele. Samuti on dokumendi põhjal mõistlikult hoomatav apellandi vastutuse piir ja kohustused, mille täitmise eest ta vastutab.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas materiaalõiguse normi ebaõigesti ning maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamise osas tuleb muuta. Vastustaja N.R. Trans OÜ esitas ringkonnakohtule taotluse asendada hageja N.R.Trans OÜ. Vastustaja teatas 10.07.2015 ringkonnakohtule, et 22.05.2015 ühinemislepingu ja ühinemisotsuse kohaselt ühinesid N.R Energy OÜ, N.R. Invest OÜ ja N.R. Trans OÜ ühendava ühingu N.R. Holding OÜ-ga (registrikood 12364776). N.R. Holding OÜ uueks ärinimeks on N.R. Energy OÜ. Vastustaja palub lubada senise hageja N.R. Trans OÜ asemel menetlusse astuda N.R. Energy OÜ-l. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub TsMS § 209 lg 1 alusel rahuldamisele.
7.Hageja esitas kostja vastu nõude kostja poolt antud kirjaliku dokumendi alusel, millega kostja võttis füüsilise isikuna kohustuse tagada kolmandaks isikuks oleva äriühingu kolmest arvest tulenev kohustus. Asjas ei ole vaidlust, et kostja oli kolmandaks isikuks oleva äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige.
8.Hageja märkis alternatiivselt nõude materiaalõiguslikud alused. Esimese valikuna leidis hageja, et nõude aluseks on garantiikiri VÕS § 155 alusel, teise alusena tõi hageja esile võlatunnistuse VÕS § 30 tähenduses, kolmanda alusena kohustusega ühinemise VÕS § 178 alusel ning neljandana kostja käenduse VÕS § 142 alusel. Maakohus tagas pooltele üksteise väidete ja vastuväidete osas seisukoha avaldamise võimaluse. Pooled esitasid samasisulisi dokumente korduvalt ning kostja esitas vastuväited kõikidele hageja esitatud materiaalõiguslikele nõudealustele. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleval juhul ei too õigusliku kvalifikatsiooni muutmine kaasa menetlusosaliste õiguste osas muudatusi, see ei riiva poolte õigusi ning ei ole ka TsMS
§ 436 lg 3 järgi üllatav, siis muudab ringkonnakohus hagi rahuldamise õiguslikke põhjendusi jättes maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata.
9.Ringkonnakohus hindab kostja poolt antud võladokumenti VÕS §-i 29 alusel. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama paragrahvi lõikes 5 toodud näidisloetelust, millega lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada on käesolevas asjas esitatud tõendite alusel võimalik hinnata vaid lepingu olemust ja eesmärki.
10.Apellandi väide, et vaidlusalune dokument ei ole konstitutiivne võlatunnistus, on õige. Võlatunnistuse puhul eeldatakse, et tegemist on deklaratiivse (kausaalse) võlatunnistusega ja hageja peab tõendama, et tegemist on abstraktse (konstitutiivse) võlatunnistusega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja tõendas käesoleval juhul, et kostja antud dokument on abstraktne (konstitutiivne) võladokument ja kostjal oli tahe luua iseseisev võlakohustus.
11.Ringkonnakohtu arvates puudub alus vaidlusalust dokumenti lugeda ka garantiiks VÕS § 155 järgi. Abstraktne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes on sarnaselt garantiiga mitteaktsessoorne, luues uue eraldiseisva võlasuhte, mille kehtivus ei sõltu tagatava nõude olemasolust. Ringkonnakohus märgib, et võladokumendi sõnastust ei saa kooskõlas VÕS §-ga 29 tõlgendada nii, et sealt tuleneb poolte tahe luua mitteaktsessoorne võlakohustus. Vaidlusaluses võladokumendis on märgitud, et kostja isiklikult garanteerib kolme numbriliselt tähistatud arve maksmist, kokku summas 5500 eurot. Hageja ei ole oma nõude aluse kirjeldamisel samuti lähtunud mitteaktsessoorsest võlakohustusest, kuna ta märkis hagis, et kolmas isik, kellele arved esitati on ära tasunud 1000 eurot ning „eelnimetatud arvetest, mille tasumise kohustuse kostja võlatunnistusega võttis, on tasumata 4 500 eurot.
12.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul saab võladokumendiga lugeda kostja kohustusega ühinenuks VÕS § 178 lg 3 alusel. VÕS § 178 lg 3 kohaselt, kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil, kohaldatakse vastavalt VÕS §-s 144 sätestatud vorminõudeid. Kui kohustusega ühineb tarbija, siis peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. Asjas ei ole vaidlust, et kostja koostas kirjaliku dokumendi. Ringkonnakohtu arvates on tarbija kohustusega ühinemine kehtiv, kui on järgitud tarbijakäenduse vorminõuet. Kohustusega ühinemisele ei kohaldata ka tarbija puhul VÕS § 143 lg-t 2. Kohustusega ühinemine sarnaneb käenduslepingule ning ka nende õiguslikud tagajärjed on käesoleva hagi eesmärki arvestades samad. Kostjat saab lugeda solidaarseks võlgnikuks põhivõlgniku kõrval ning kostjal on õigus esitada samu vastuväiteid, mis põhivõlgnikul. Kohustusega ühinemisele viitab see, et kostjal oli isiklik ja ka majanduslik huvi kohustuse täitmise vastu, kuna kostja oli kolmandast isikust põhivõlgniku ainuosanik ja juhatuse liige. Ringkonnakohus möönab, et kostja võimaliku huvi ja motiivide osas ei ole kostja maakohtus soovinud oma seisukohta avaldada, mistõttu hinnangu andmise aluseks on võladokument ja kostja seotus põhivõlgnikuga.
11.Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, et ka juhul, kui lugeda võladokument käenduseks on võetud kohustus kehtiv ja hagi tuleb rahuldada. Alates 5. aprillist 2011 sõlmitud lepingute puhul ei ole enam oluline, kas käendaja sõlmis
käenduslepingu laenusaajast äriühingu ainuomaniku ja juhatuse liikmena, kuna tulenevalt seaduse muudatusest loetakse füüsilise isiku poolt sõlmitud käendusleping tarbijakäenduseks. Kostja koostas tagatiskokkuleppena käsitletava dokumendi 05.06.2013, seega on tegemist tarbijakäendusega, mille kehtivust tuleb hinnata VÕS §-de 143 ja 144 järgi. Apellandi väitel on käendus VÕS § 143 lg 2 tühine, kuna kokku ei ole lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Ringkonnakohus möönab, et tegemist on imperatiivse normiga, millest kõrvalekaldumise tagajärjena on seadusandja näinud ette lepingu tühisuse, kuid käesoleval juhul on lepingus maksimumsumma määratud. Summaarsete piirangute ettenägemise kohutuse eesmärk on käendaja kaitsmine tagatud nõuete suurendamise eest ning maksimumsumma määramine piirab vastutuse ulatust hõlmates nii põhinõude kui ka kõikidest kõrvalkohustustest tuleneva vastutuse. Kostja koostatud tagatiskokkuleppes on märgitud, et kostja „isiklikult garanteerib kolme arve maksmist kokku summas 5500 eurot. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud summat saab VÕS § 29 lg 4 alusel tõlgendada maksimumsummana VÕS § 143 lg 2 mõttes. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Dokumendis on kirjas summa, mille maksmist kostja soovis isiklikult tagada ning seda tulebki pidada maksimaalseks summaks.
12.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.