2-12-26855 Axx Hxxxxxxhagi Adavere Agro AS ja AS Risti Agro vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Axx Hxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Mihkel Nukka (UniLaw Õigusbüroo, Tööstuse tee 5, Tõrvandi, Ülenurme vald, Tartumaa, e-post: [email protected]); Kostja 1: Adavere Agro AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Adavere, Põltsamaa vald, Jõgevamaa); Kostja 2: AS Risti Agro (registrikoodxxxxxxxxx, asukoht Käsukonna 12, Imavere vald, Järvamaa); Kostjate esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn (AB Tark, Grunte, Sutkiene, asukoht Kaluri 5, Tartu, e-post: [email protected])
2.Määrata kindlaks AxxxHxxxxx menetluskulud tsiviilasja nr 2-12-26855 menetluses maakohtus summas 4960,50 eurot.
3.
Määrata kindlaks Adavere Agro AS ning AS Risti Agro menetluskulud tsiviilasja nr 2-1226855 menetluses maakohtus summas 4780 eurot.
4.Axx Hxxxxxx hüvitada Adavere Agro AS-le ning AS-le Risti Agro menetluskulud maakohtus 1/5 ulatuses, s.o summas 956 eurot.
5.Adavere Agro AS-l ning AS-l Risti Agro hüvitada Axx Hxxxxxxx menetluskulud maakohtus 4/5 ulatuses, s.o summas 3968,40 eurot.
6.Tasaarvestada resolutsiooni punktides 4 ja 5 sätestatud poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista Adavere Agro AS-lt ning AS-lt Risti Agro Axx Hxxxxxxkasuks välja menetluskulud summas 3012,40 eurot.
7.Välja mõista Adavere Agro AS-lt ning AS-lt Risti Agro AxxxHxxxxxxkasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8%
aastas) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Menetluse käik
1.Tartu Maakohus tegi 10.12.2013. a tsiviilasjas nr 2-12-26855 otsuse, millega rahuldas osaliselt Axx Hxxxxx hagi Adavere Agro AS-i ja AS-i Risti Agro vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kohus jättis 1/5 kõigist menetluskuludest AxxxHxxxxx kanda ja 4/5 kõigist menetluskuludest solidaarselt Adavere Agro AS-i ja AS-i Risti Agro kanda.
2.Tartu Ringkonnakohus otsustas 29.09.2014. a otsusega jätta apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsiooni rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
3.Riigikohtu 08.04.2015. a otsusega rahuldati osaliselt kostjate kassatsioonkaebus. Menetluskulud kassatsiooniastmes jättis Riigikohus poolte endi kanda. Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vastuväited kostjate taotlusele
4.Hageja esitas 08.05.2015. a kohtule avalduse kostjate poolt hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks maakohtus lepingulise esindaja tasu ja transpordikulu kokku summas 5347,38 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palus kohtul kostjatelt tema kasuks välja mõista 4/5 maakohtus kantud menetluskuludest kokku summas 4277,99 eurot.
5.Hageja esitas 05.06.2015. a oma seisukoha kostjate menetluskuludele ja vastuse kostjate vastuväidetele. Hageja leidis, et kostjate seisukoht, nagu hagejal eraisikuna oleks õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, on asjakohatu; Riigikohtu praktika kinnitab, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja hinnangul oli pahatahtlik ja alusetu kostjate väide, nagu sooviks hageja pahatahtlikult oma kulusid suurematena näidata. Hageja tõi välja, et tema menetluskulud on ligi 50% võrra väiksemad, kui kostjate kulud. Samuti märkis hageja, et vastavalt Riigikohtu praktikale ei pea menetlusosalised tõendama, et on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Hageja leidis, et kostjate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on esitatud hilinenult, viidates TsMS § 174 lõikele 1, mis näeb vastava avalduse esitamiseks ette 30 päeva alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist, ning palus kohtul keelduda avalduse menetlemisest. Hageja ei nõustunud ka kostjate menetluskulude nimekirjas tooduga, leides, et kulud on osaliselt põhjendamatud, kontrollimatud ja ilmselt ebavajalikud. Hageja hinnangul tuleks vähendada lepingulise esindaja ajakulu kliendiarutelude, nõupidamiste ning muude kliendikonsultatsioonide osas, kuna need tegevused kuuluvad esindaja tavapäraste tegevuste hulka kliendi esindamisel ning peaksid sisalduma ka esindaja tunnihinnas; samuti ei ole sellised toimingud asja materjalide järgi kontrollitavad. Hageja leidis, et vastavalt Riigikohtu praktikale ei ole põhjendatud lepingulise esindaja kohtuistungitele sõitmiseks kulunud aja hüvitamine 120-eurose tunnihinnaga. Hageja oli 2 (9)
seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides. Hageja leidis, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega 40 min kuni 1 tund, sh aeg, mis on eelnevalt kulunud dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Hageja hinnangul on põhjendatud hüvitada kostjate esindaja ajakulu kuni 40 tunni ulatuses, arvestades eeltoodud põhjendusi, Riigikohtu praktikat, esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, toimunud kohtuistungite kestust ning asjaolu, et kostjad on omavahel nii majanduslikult kui juhtkonna poolt otseselt seotud.
6.Vastuseks kohtu 03.08.2015. a kirjale menetluskulude täpsustamiseks esitas hageja esindaja kohtule 11.08.2015. a selgituse. Selgituse kohaselt on hageja esindaja Mihkel Nukka esitanud hagejale arve õigusteenuse osutamise eest alles 13.04.2015. a. S.h. on arve esitatud ka varasema esindaja Lembit Auväärti teenuste eest. Nii Unilaw õigusbürooga kui MTÜ-ga ÕPS Tartu Ühing oli hagejal kokkulepe, et õigusteenuse eest esitatakse arve peale kohtulahendi jõustumist. Nõude varasemalt osutatud õigusteenuse eest omandas Unilaw Õigusbüroo MTÜ-lt ÕPS Tartu Ühing 02.09.2013. a sõlmitud kokkuleppega. Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vastuväited hageja taotlusele
7.Kostjate esindaja esitas 21.05.2015. a kohtule avalduse hageja poolt hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostjate menetluskuluks maakohtus lepingulise esindaja tasu kokku summas 8010 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjad vaidlesid vastu hageja menetluskulude nimekirjale, teatades, et ei võta mingeid hageja esitatud väiteid omaks, esitavad vastuväite hageja menetluskulude taotlusele ning paluvad kohtul põhjalikult kontrollida kõigi kulude põhjendatust ning mh nõuda välja ka kuludokumendid. Kostjad avaldasid arvamust, et hageja soovib oma kulusid pahatahtlikult suurematena näidata, sest need jäävad enamuses kostjate kanda. Kostjad viitasid, et hageja, kes väitis endal sissetuleku puuduvat, on väidetavalt suutnud kanda arvestataval määral kulusid. Samuti leidsid kostjad, et hagejat ei esindanud advokaat, kes ei pea seetõttu kandma advokaaditegevusega kaasnevaid kulusid (sh näiteks kutsekindlustus, koolituskohustusega seonduvad kulud, liikmemaksud jne), kuid kelle tunnihind on väidetavalt samas suurusjärgus advokaadibüroode tunnihinnaga. Kostjad viitasid, et hageja taotleb ka käibemaksu hüvitamist, kuid hageja esindaja äriühing on käibemaksukohustuslasena registreeritud alles 12.08.2013. a, mistõttu ei saanud hagejale varasemalt esitatud arved käibemaksu sisaldada. Kohtu seisukoht ja põhjendused
8.Hageja taotluse kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja tasu ja esindaja transpordikulu. Kostjate taotluse kohaselt on nende menetluskuluks lepingulise esindaja tasu.
9.Menetlusosalise esindajakulud on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi menetlusosalise kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3 (9)
Seega tuleb kohtul poolte lepinguliste esindajate kulude kindlaksmääramisel lähtuda kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Tulenevalt TsMS § 477 lõikest 5 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Hageja menetluskulud
10.Hageja lepingulisteks esindajateks käesoleva tsiviilasja menetluses olid Lembit Auväärt ja Mihkel Nukka. Hageja taotluse kohaselt on tema lepinguliste esindajate tasu maakohtus kokku 5347,38 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on esitanud lepingulise esindaja kulude tõendamiseks menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja esindajad on arvestanud õigusabi eest tasu kokku 46,25 tunni eest tasumääraga 95 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Lisaks on hageja esindaja arvestanud transpordikulu kahele kohtuistungile sõitmise eest 74,88 eurot koos käibemaksuga – marsruudil Tartu-Jõgeva-Tartu (104 km) hinnaga 0,3 eurot/km (ilma käibemaksuta).
11.Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasumäära 95 eurot ühe töötunni eest. Tasumäär sellises ulatuses vastab üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (1.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Kostjad leidsid, et hagejat ei esindanud advokaat, kes ei pea seetõttu kandma advokaaditegevusega kaasnevaid kulusid (sh näiteks kutsekindlustus, koolituskohustusega seonduvad kulud, liikmemaksud jne), kuid kelle tunnihind on väidetavalt samas suurusjärgus advokaadibüroode tunnihinnaga. Kohus leiab, et kostjate vastuväide hageja lepingulise esindaja tunnihinnale ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul pole alust eeldada, et kui esindaja ei ole advokaat, siis puuduvad esindajal õigusalases kutsetegevuses kulud kindlustusele või koolitusele. Lisaks märgib kohus, et hageja esindajate tunnitasu määr on mõnevõrra madalam Riigikohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud esindaja tunnitasu määrast.
12.Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja transpordikulu arvestus selge. Riigikohtu praktika (lahend nr 3-2-1-65-13) kohaselt võib hüvitatavaks menetluskuluks olla lepingulise esindaja otsene sõidukulu. Hageja esindaja transpordikulu arvestuse kohaselt on sõidukuluks arvestatud 0,3 eurot kilomeetri kohta, millele lisandub käibemaks. Unilaw Õigusbüroo OÜ arve nr 461-5 kohaselt on transpordikulu kantud kohtuistungile autoga sõitmise eest. Kohtu hinnangul saab sellisel juhul tegemist olla kuludega autokütusele. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on marsruudi teepikkuseks olnud mõlemal korral 104 km ning transpordikulu mõlemal juhul 31,20 eurot, millele lisandub käibemaks. Tõendeid kütusele tehtud kulude kohta hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele lisatud ei olnud. Arvestades, et sõiduauto keskmine kütusekulu ei ületa tavapäraselt 10 liitrit 100 km kohta ning autokütuse jaemüügihind 2013. a veebruaris ning 2013. a oktoobris oli ajakirjanduses kättesaadavatel andmetel ligikaudu 1,4 eurot/liiter, loeb kohus põhjendatud sõidukuluks marsruudil TartuJõgeva-Tartu 15 eurot. Sõidukulu kahel kohtuistungil osalemise eest on põhjendatud seega 30 euro ulatuses ning põhjendamatu on kohtu hinnangul sõidukulu 44,88 euro ulatuses.
13.Kostjad leidsid, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja poolt käibemaksu hüvitamise nõudmine, kuna hageja esindaja registreeriti käibemaksukohustuslasena alles 12.08.2013. a. Hageja esindaja 11.08.2015. a kohtule esitatud selgitusest ja arvest nr 461-15 nähtuvalt on 4 (9)
esindaja hagejale kogu menetluses osutatud õigusteenuse eest esitanud arve 13.04.2015. a. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on Unilaw Õigusbüroo OÜ käibemaksukohustuslasena registreeritud 05.08.2013.a. Kohus leiab, et seega tuleb põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud välja mõista koos käibemaksuga.
14.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu õigusteenuse osutamiseks oli põhjendatud ja vajalik osaliselt.
15.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja ajakulu õigusteenuse osutamisel järgmine: Jrk Menetlustoiming nr
Dokumentidega, asjaoludega ja tõenditega tutvumine ja õiguslik analüüs; Riigikohtu lahenditega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine
Kostjate 10.08.2012 vastusega ja vastusele lisatud tõenditega tutvumine ja analüüs; A. Hxxxxxxxx dokumentide edastamine ja menetluse edasise käigu kooskõlastamine
Kohtu 11.09.2012 kirjaga tutvumine ja edasise tegevuskava koostamine
Hageja 27.09.2012 menetlusdokumendi koostamine; taotluste ja tõendite esitamine
Kostjate 04.01.2013 vastusega tutvumine ja analüüs; kostjate vastuse A. Hxxxxxxxx edastamine
Kohtu 28.01.2013 kirjaga tutvumine
12.02.2013 eelistungiks ettevalmistumine (1 h) ja kohtuistungil osalemine (1 h)
12.02.2013 kohtuistungi protokolliga tutvumine
Hageja 04.03.2013 menetlusdokumendi (12 lk) koostamine ja kohtule esitamine 10 Kostjate 10.04.2013 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõenditega tutvumine ja analüüsimine (kokku 47 lk-l) 11 Kostjate 11.04.2013 esitatud täiendavate tõenditega tutvumine ja analüüsimine (BABROC- seminarist osavõtjad jne, 12 lk) 12 Hageja vastuse koostamine kostjate 10.04.2013 taotlustele 13 26.05.2013 avalduse koostamine ja kohtule esitamine 14 Kostjate poolt taotletud Sotsiaalkindlustusametist välja nõutud dokumentatsiooniga tutvumine ja analüüs (22 lk) 15 Txxx Kxxxx asjatundja arvamusega tutvumine ja analüüs 16 Hageja 17.09.2013 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine 17 10.10.2013 istungiks ettevalmistamine ja hageja kohtuistungil esindamine 18 10.10.2013 kohtuistungi protokolliga tutvumine 19 Lõplike seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine 20 10.12.2013 maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs Hüvitamisele kuuluv ajakulu kokku (tundides)
16.Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirja punktis 17 toodud ajakulu lõplike seisukohtade koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Arvestades, et seisukohad 5 (9)
kordavad osaliselt hageja poolt varem menetluses esitatud väiteid ja põhjendusi, peab kohus kohtukõne teeside koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi; põhjendamatuks seega 3 tundi. Lepingulise esindaja ülejäänud ajakulu hindab kohus põhjendatud ja vajalikuks, arvestades sealjuures poolte poolt esitatud ning läbitöötamist vajavate dokumentide mahtu ning asjaolu, et tegemist oli keeruka ning põhjaliku menetlusega.
17.Seega peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 43,25 tundi tasumääraga 95 eurot/tund, millele lisandub käibemaks, s.o. kokku 4930,50 eurot. Otseseks hüvitatavaks sõidukuluks hindab kohus 30 eurot. Kokku loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulud 4960,50 euro ulatuses. Kostjate menetluskulud
18.Kostjate lepinguliseks esindajaks käesoleva tsiviilasja menetluses oli vandeadvokaat Tanel Pürn.
19.Hageja leidis, et kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlemisest tuleb keelduda TsMS § 174 lg 1 järgi, mis näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist; kostjate taotlus on aga esitatud 42 päeva peale otsuse jõustumist. Kohus märgib, et hageja väide tugineb TsMS § 174 lg 1 redaktsioonile, mis Riigikohtu ja seega ka maakohtu otsuse jõustumisel 08.04.2015. a enam ei kehtinud. TsMS § 174 lg 1 kehtiva sõnastuse kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puudub alus keelduda kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlemisest. Kohus leiab, et taotlus on siiski esitatud mõistliku aja jooksul lahendi jõustumisest.
20.Kostjate taotluse kohaselt on nende lepingulise esindaja tasu maakohtus kokku 8010 eurot ilma käibemaksuta.
21.Kostjad on esitanud lepingulise esindaja kulude tõendamiseks menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et kostjate esindaja on arvestanud õigusabi eest tasu kokku 66 h 45 min eest tasumääraga 120 eurot/tund (ilma käibemaksuta).
22.Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda kostjate lepingulise esindaja tasumäära 120 eurot ühe töötunni eest. Tasumäär sellises ulatuses vastab üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (1.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13).
23.Kohus nõustub hageja vastuväidetega osas, mis puudutab kostjate lepingulise esindaja tasu kohtuistungile sõitmise aja eest. Menetluskulude nimekirjas on toimingutena osalemine istungil Jõgeva kohtumajas ja tutvumine toimikuga Jõgeva kohtumajas, sh sõiduaeg – 12.02.2013. a kokku 3 h, 26.09.2013. a kokku 2 h ja 30 min ning 10.10.2013. a kokku 5 h. 12.02.2013. a istung kestis 1 h, seega on sõiduajaks arvestatud 2 h; 10.10.2013. a kohtuistung kestis 3 h ja 40 min, seega on sõiduajaks arvestatud 1 h ja 20 min. 26.09.2013. a toimikuga tutvumise aega ei ole tsiviilasja materjalide põhjal võimalik kindlaks teha, kuid arvestades Jõgeva ning Tartu vahelist kaugust on eeldatav edasi-tagasi sõidu aeg 1 h ja 30 min. Kohus leiab, et istungile või kohtumajja toimikuga tutvumiseks sõitmiseks kulunud aja eest taotletud tasu ei kuulu teise menetlusosalise poolt hüvitamisele. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 (p 13) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tasu sõidule kulunud aja eest ei kuulu teise menetlusosalise poolt hüvitamisele. Riigikohus on välja 6 (9)
toonud, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla üksnes otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ei olnud kostja esindaja kulu kohtuistungile ning toimikuga tutvumiseks kohtumajja sõitmise aja eest kokku 4 h ja 50 min.
24.Kostjate lepingulise esindaja ülejäänud ajakulu on kokku 61 h ja 55 min, mida kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt.
25.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et vajalikuks ja põhjendatuks tuleb eelkõige lugeda esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks, analüüsimiseks ning kohtuistungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks. Samas ei saa pidada kliendiga suhtlemiseks ning nõupidamiseks kulunud aega põhjendamatuks ja ebavajalikuks vaid seetõttu, et see on advokaadibüroo ajaarvestuses eraldi välja toodud, kui selline ajakulu on seostatav konkreetsete menetlusdokumentide koostamise või nendega tutvumisega.
26.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagiavaldusele vastuse koostamiseks koos nõupidamiste ja analüüsiga kulunud 15 tundi. Arvestades hagiavalduse ja selle lisade ning kostjate vastuse mahtu, samuti vaidluse keerukust, leiab kohus, et vastuse koostamiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu ei saa ületada 9 tundi. Seega peab kohus põhjendamatuks ja mittevajalikuks esindaja ajakulu 6 tunni ulatuses.
27.Menetluskulude nimekirja järgi on kostjate 04.01.2013. a vastuse koostamiseks koos analüüsiga kulunud 7 h ja 30 min. Arvestades hageja seisukohtade ning kostjate vastuse mahtu ning kostjate vastuses kajastatud seisukohti, leiab kohus, et dokumendi koostamiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu on 5 tundi. Seega peab kohus põhjendamatuks ja mittevajalikuks esindaja ajakulu 2 h ja 30 min ulatuses.
28.Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik esindaja ajakulu 12.02.2013. a kohtuistungiks valmistumisel, kohtuistungil esindamiseks ning istungi protokolliga tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks (kokku 2 h ja 15 min). Sõidule kulunud aja põhjendamatust analüüsis kohus käesoleva määruse alapunktis 23.
29.Menetluskulude nimekirja järgi on 15.02.2015. a toimunud telefoninõupidamine kliendiga ning nõupidamine büroos; 20.03.2013. a nõupidamine büroos. Kohus leiab, et asja materjalide põhjalt ei ole võimalik järeldada, milleks nõupidamised vajalikud olid ning millise menetlusdokumendi koostamise või toiminguga need seotud olid. Seega peab kohus esindaja ajakulu 1 h ja 45 min ulatuses põhjendamatuks ning mittevajalikuks.
30.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on kostjate esindaja 15.03.2015. a ajakulu hageja 11.03.2013. a menetlusdokumendiga tutvumiseks, tagasisideks ning nõupidamiseks kliendiga (kokku 1 h ja 15 min).
31.Kohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud esindaja 05.04.2013. a ajakulu toimiku materjalidega tutvumiseks ning asjaolude analüüsiks, kokku 3 h 30 min. Arvestades, et suurem osa toimiku materjalidest oli kostjate esindajale kättesaadav avaliku e-toimiku kaudu, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks toimikuga tutvumise ning asjaolude analüüsi ajakuluks 2 h. Põhjendamatuks ja mittevajalikuks peab kohus seega ajakulu 1 h 30 min.
32.Kostjate 11.04.2013. a menetlusdokumendi koostamisega seonduvalt on esindaja ajakulu olnud kokku 7 h ja 30 min, sh positsiooni analüüsimine, büroosisene nõupidamine, tööinspektsiooni materjalidega tutvumine ja analüüs, materjalide ja hageja seisukohtade analüüs, nõupidamine kliendiga ning menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vajalik, võttes arvesse esitatud dokumendis kajastatud asjaolusid ning tõendite mahukust.
7 (9)
33.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega vajalikud kostjate esindaja ajakulu 12.04.2013. a telefoninõupidamiseks kliendiga 15 min, 26.04.2013. a nõupidamiseks vastaspoole esindajaga 30 min, 29.04.2913. a dokumentide edastamiseks vastaspoolele ja tagasisideks kliendile 15 min, 30.04.2015. a telefoninõupidamiseks kliendiga 30 min, 12.08.2013. a telefoninõupidamiseks H. Axxxxxxxx 15 min, 15.08.2013. a ja 16.08.2013. a suhtluseks kliendi ja vastaspoolega kokku 1 h. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu vajalikkus ja põhjendatus ei ole tsiviilasja materjalide põhjal tõendatud. Tegevused ei ole seostatavad ühegi kohtule esitatud menetlusdokumendiga. Asjas ei ole kohtule esitatud ka kompromissi. Seega hindab kohus, et vajalik ja põhjendatud ei ole esindaja ajakulu 2 h 45 min ulatuses.
34.31.05.2013. a ajakulu osas leiab kohus, et põhjendatud ega vajalik ei ole ajakulu suhtluseks vastaspoole esindajaga kompromissist. Kuna ajakulu 30 min jaotub menetluskulude nimekirja kohaselt kolme erineva tegevuse vahel, eeldab kohus, et vastaspoole esindajaga suhtlemiseks kulus sellest kolmandik ehk 10 min. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ei ole esindaja ajakulu 10 min ulatuses.
35.Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud 18.09.2013. a ajakulu hageja esitatud menetlusdokumentidega tutvumiseks ning tagasisideks kliendile, arvestades dokumentide mahtu ja neis kajastatud seisukohti ning asjaolusid.
36.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on esindaja tutvumine toimikuga 26.09.2013. a, v.a sõiduaeg. Tasu sõidule kulunud aja eest käsitles kohus käesoleva määruse alapunktis 23.
37.Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendatud ja vajalik esindaja ajakulu 09.10.2013. a telefoninõupidamiseks kliendiga ja istungiks ettevalmistuseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal selleks 3 h 45 min. Kohus leiab, et arvestades esindaja pikaajalist kogemust õigusteenuse osutamisel, samuti asja mahtu ja õiguslikku keerukust, ei ole põhjendatud ega vajalik ajakulu istungiks ettevalmistamisel rohkem kui 2 h. Seega peab kohus põhjendamatuks ja mittevajalikuks esindaja ajakulu 1 h ja 45 min ulatuses.
38.Osalemine 10.10.2013. a kohtuistungil on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ajakulu. Istungile sõitmise ajakulu põhjendamatust käsitles kohus käesoleva määruse alapunktis 23.
39.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega vajalik kostjate esindaja ajakulu 11.10.2013. a, 14.10.2013. a ja 29.10.2013. a nõupidamisteks kliendiga, samuti 30.10.2013. a ja 31.10.2013. a telefonisuhtluseks vastaspoole esindajaga ja kliendiga, kokku 4 h 45 min. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu vajalikkus ja põhjendatus ei ole tsiviilasja materjalide põhjal tõendatud. Tegevused ei ole seostatavad ühegi kohtule esitatud menetlusdokumendiga. Asjas ei ole kohtule esitatud ka kompromissi. Seega hindab kohus, et vajalik ja põhjendatud ei ole esindaja ajakulu 4 h 45 min ulatuses.
40.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on kostjate esindaja 01.11.2013. a ajakulu seoses 01.11.2013. a menetlusdokumendi koostamisega.
41.Kokku ei pea kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostjate lepingulise esindaja õigusabi kulu 26 tunni 55 minuti ulatuses. Põhjendatuks ja vajalikuks loeb kohus kostjate lepingulise esindaja ajakulu 39 h ja 50 min ulatuses, s.o tasu summas 4780 eurot (ilma käibemaksuta).
42.Tartu Maakohtu 10.12.2013. a otsuse kohaselt jäid menetluskulud 1/5 osas hageja kanda ning 4/5 osas kostjate kanda. Kohus mõistab hagejalt kostjate kasuks välja 1/5 kostja põhjendatud menetluskuludest, s.o. 956 eurot. Kostjatelt mõistab kohus hageja kasuks välja 4/5 hageja põhjendatud menetluskuludest, s.o. 3968,40 eurot. Kohus tasaarvestab vastastiku kattuvad nõuded.
8 (9)
43.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).
44.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 näeb ette, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.