Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 22. juunil 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Tartu Maakohtule 31. augustil 2015 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 460 eurot, sh riigilõiv summas 200 eurot ja esindajakulu summas 260 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hageja on 1. aprillil 2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasunud riigilõivu 45 eurot ning 9. juunil 2015 hagiavalduse esitamisel täiendavalt 155 eurot, kokku 200 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagi hinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Arvestades, et hageja soovib täiendava viivise väljamõistmist ainult 74 euro ulatuses, on hagi hind TsMS §-de 124 lg 1, 133, 134 lg 1 ja hagiavalduses toodu alusel 889,02 (444,76 + 370,26 + 74) eurot. RLS lisa 1 järgi tuleb kuni 1000 eurose hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 175 eurot. Kostjalt on seega põhjendatud hageja kasuks välja mõista hagilt tegelikult tasumisele kuuluv riigilõiv summas 175 eurot. Hagejal on õigus enam tasutud riigilõivu summas 25 eurot tagastamiseks esitada kohtule taotlus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab tsiviilasja materjalidega tutvumist, kliendiga suhtlemist, kohtule taotluse esitamist ja hagiavalduse koostamist ning kohtule esitamist, ajakulu kokku 4 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 65 eurot. Hageja esindajakulu ei sisalda käibemaksu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud seisukohti ning tõendeid, leiab kohus, et tegemist ei ole faktiliselt ega õiguslikult keerulise vaidlusega. Hageja üürilepingust tulenev üüri, kommunaalkulude ning viivise nõue ei eelda

ajamahukate ning keeruliste asjaolude tuvastamist ega pikaajalist materjalide analüüsimist. Hagist nähtub, et hageja esindajal oli vajalik tutvuda ainult üürilepingu ja kostja poolt tasumata arvetega. Kohtu hinnangul on hageja esindajakulu eeltoodust tulenevalt põhjendatud 2,5 tunni ulatuses, so summas 162 eurot 50 senti (65 x 2,5). Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud koosnevad seega maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 175 eurot ning hageja esindajakulust summas 162 eurot 50 senti, kokku 337 eurot 50 senti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 337 eurot 50 senti. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.