2-18-2353/35 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja alates 01.02.2018 elanud isa juures ja seega on kostja kohustatud hagejale elatist maksma. Alates 01.01.2018 on elatise miinimummäär 250 eurot. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (3-2-1-118-12, p 15). Sotsiaalkindlustusameti 11.09.2015 ja 06.04.2018 otsuste kohaselt on kostja pojal G.L. raske puue, millest tingituna vajab ta igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet. Kostjal on seoses raske puudega lapse kasvatamisega enam asjaajamist, kuid kohtu hinnangul ei välista see sissetuleku teenimist. Laps käib tavalasteaias. Võimalik on töötada osalise koormusega, juuksuriamet võimaldab tööaega ise korraldada, osutada teenust FIE-na. Kostja väitel osutab ta kodus juuksuriteenust ja tegeleb koerte aretamisega. Kostja ei ole välja toonud, kui palju ta juuksuriteenuse ja kutsikate müügiga keskmiselt teenib. Kohus nõudis välja kostja pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.04.2017 kuni 01.04.2018 kohta. Väljavõte kinnitab kostja väidet, et kostja ja temaga koos elava poja sissetulekuteks on peretoetus 55 eurot, pojale makstav elatis 235 eurot ja sotsiaaltoetus 80,55 eurot ning toetus hooldamise eest 55 eurot. Lisaks on kostja kontole tehtud ülekandeid kolmandate isikute poolt ja sularahas sissemakseid 2017. a aprillis 245 eurot, mais 319 eurot, juunis 166 eurot, juulis 544 eurot, augustis 804 eurot, septembris 506 eurot, oktoobris 18 073 eurot (10.10.2017 on kantud kostja kontole 17 000 eurot, 11.10.2017 on 17 394,72 eurot tasutud Snel Grupp OÜ-le krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks), novembris 673 eurot ja detsembris 953 eurot ning 2018. a jaanuaris 92,5 eurot, veebruaris 653 eurot ja märtsis 204 eurot. Selgitustest nähtuvalt on vähemalt osade ülekannete puhul tegemist tasumisega juuksuriteenuse või kutsikate eest. Samas ei ole pangakonto väljavõtte põhjal võimalik kostja sissetuleku suurust kindlaks teha: juuksuriteenuse ja kutsikate eest võib olla tasutud ka sularahas ning kostja pangakontot on kasutatud krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks Snel Grupp OÜ-le (kostja väitel tal endal ühtegi laenu ei ole). Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (3-2-1-17-16, p 14). Kostja käis koos pojaga aasta alguses Egiptuses reisil. Konto väljavõttest nähtuvalt on I. OÜ-le (tegevusala reisibüroode tegevus) tasutud märts 2017 – veebruar 2018 kokku 1705 eurot. Arvestades raha liikumist kostja pangakontol ja reisibüroole tasutud summat, omab kostja elatise maksmiseks piisavat sissetulekut. Samuti kuulub kostjale lisaks eluasemele suvila X. Kostja on väitnud, et suvila kuulub tema emale, kuid õiguslikus mõttes on suvila omanik siiski kostja. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mida saaks pidada perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis annaksid alust vähendada hagejale makstavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last üleval võrdsetes osades. Kuna hageja välja toodud igakuised kulud moodustavad 470 eurot, ei ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine enam kui 235 euro (470 eurot ÷ 2) ulatuses.

1) palus hageja mõista kostjalt elatise välja alates 01.02.2018. Kohus mõistis elatise välja alates 01.01.2018, rikkudes oluliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439; 2) hindas kohus kostja elustandardit vääralt. Egiptuse reisi eest tasus kostja osamaksetena aasta jooksul. Konto väljavõttest nähtub, et kostja kindel sissetulek moodustub toetustest. Sotsiaalkindlustusameti otsus kinnitab, et kostjal on 3-aastane raske puudega laps, kes vajab ööpäevaringselt abi hügieenitoimingutel ning juhendamist ja järelevalvet. Haige lapsega tegelemine ei võimalda kostjal pakkuda klientidele järjepidevat kvaliteetset juuksuriteenust; 3) ei ole kohus asja ammendavalt uurinud. 10.10.2017 laekus kostja pangakontole emalt 17 000 eurot. Järgmisel päeval tasus kostja Snel Grupp OÜ-le laenujäägi 17 394,72 eurot. Tegemist oli ema laenuga, mis oli vormistatud kostja nimele. Ka kõiki sularaha sissemakseid ei saa pidada kostja sissetulekuks, kuna enamjaolt aitab kostjat ema. Kohus ei selgitanud kostjale, et konto väljavõttest nähtuvad sularaha sissemaksed ja 17 000 euro ülekanne, samuti laenu tagasimaksed, kuigi kostja kinnitas, et tal puuduvad laenukohustused, võivad mõjutada kohtulahendit. Juhul kui kohus oleks täitnud selgitamiskohustust, oleks kostja taotlenud oma ema tunnistajana ülekuulamist, et tõendada sularaha päritolu ja laenuga seotud asjaolusid; 4) ei kontrollinud kohus hageja seadusliku esindaja sissetulekut ja väidet, et kui kostja tasub elatist 135 eurot kuus, siis sellest elamiseks ei piisa. Riigikohus on leidnud (3-2-1-17-16), et kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade (antud juhul hageja isa) panust laste ülalpidamisse. Hageja mõlemal vanemal on lisaks hagejale ülalpidamisel lapsed, kelle huvisid peab kohus arvestama. Kohus ei ole kontrollinud, kas kostja 3-aastane raske puudega laps jääb vähemkindlustatuks, kui kostja maksab hagejale 235-eurost elatist; 5) kasvatas kostja hagejat 13,5 aastat ilma hageja isa toeta. 30.06.2016 sai isadus kohtus tuvastatud ja alates sellest ajast tasus isa hageja ülalpidamiseks 135 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja väidab, et ei suuda 135 euroga hagejat ülal pidada, kuna tema sissetulek on ca 500 eurot kuus ja tal on ülalpidamisel veel üks alaealine laps. Arvestades, et ka kostja ülalpidamisel on alaealine laps ja tema sissetulek on võrdväärne hageja seadusliku esindaja sissetulekuga, on põhjendatud määrata hageja ülalpidamiseks elatis 135 eurot kuus.

8.Ringkonnakohus nõustub kostja väitega ka selles, et maakohus on hinnanud kostja elustandardit vääralt ja on seetõttu ebaõigesti leidnud, et kostja puhul puudub PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus vähendada hagejale makstavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. PKS 102 lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks, mille alusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on kaks ülalpeetavat last: hageja, kes elab alates 2018. a veebruarist isa juures, ja 3-aastane poeg G. L., kes elab koos kostjaga. Kostja pojal on Sotsiaalkindlustusameti 11.09.2015 otsusega tuvastatud raske puue, millest tingituna vajab ta igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. Puuet on pikendatud kuni 30.04.2020. Sotsiaalkindlustusameti 06.04.2018 otsuses on märgitud, et kostja pojale on tehtud uuringuid ja operatsioone ning laps vajab pidevat eripedagoogilist ja logopeedilist tegevust ning regulaarset jälgimist eriarstide poolt. ProVida Kliinik OÜ 26.03.2018 tõendi kohaselt käib kostja poeg alates 2017. a novembrist iganädalaselt ProVida Kliinik OÜ-s rehabilitatsiooniteenustel (logopeedi, tegevusterapeudi ja füsioterapeudi teenused). Kostja väitel saab ta lisaks riiklikele ja kohaliku omavalitsuse toetustele ning pojale makstavale elatisele sissetulekut veel juuksuritööst, mida ta teeb kodus, ja koerte aretamisest. Kuna kostja juuksuritööst ja kutsikate müügist saadava sissetuleku suurust maakohtule ei avaldanud ja selle kohta tõendeid ei esitanud, nõudis maakohus põhjendatult TsMS § 230 lg 5 p 5 alusel krediidiasutustelt kostja pangakonto väljavõtet viimase aasta kohta, mida kasutas kostja sissetulekute ja elustandardi kohta järelduste tegemisel. Kostja esitatud tõenditega on tõendatud, et kostjal kulub poja eest hoolitsemisele ilmselgelt rohkem aega kui 3-aastase lapse puhul tavaline, seda vaatamata asjaolule, et poeg käib tavalasteaias. See piirab kostja võimalusi töötada ja sissetulekut teenida. Ringkonnakohtu arvates saab asuda seisukohale, et kostja on täitnud Riigikohtu nõuet, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut. Kostja teeb võimaluste piires kodus juuksuritööd ja kasvatab müügiks kutsikaid. Kostja pangakontole on perioodil 01.04.2017 kuni 01.04.2018 (s.o aasta jooksul) laekunud kokku 30 831,24 eurot. Sellest 17 000 eurot on 10.10.2017 kostja kontole kandnud Tatjana Semjonova (kostja ema) ja 11.10.2017 on kostja tasunud Snel Grupp OÜ-le krediidilepingu alusel 17 394,72 eurot. Snel Grupp OÜ-le on tehtud krediidilepingu alusel igakuiseid makseid perioodil aprill kuni oktoober 2017 kokku summas 19 641,72 eurot. Kostja on kohtule kinnitanud, et temal laenukohustusi ei ole ja tema konto kaudu on täitnud oma laenukohustusi kostja ema. Kostja selgitus on eluliselt usutav ning nimetatud summat ei ole põhjendatud arvestada kostja sissetulekuks. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt moodustavad olulise osa regulaarsetest laekumistest kostja pojale makstav elatis ning erinevad riiklikud ja kohaliku omavalitsuse toetused, sh poja elatis 2017. a 235 eurot kuus, 2018. a 250 eurot kuus, pojale makstav sotsiaaltoetus 80,55 eurot kuus ja peretoetus alates 2018. aastast 55 eurot kuus ning kostjale makstav Luunja valla toetus hooldamise eest 55 eurot kuus. Kostja pangakontole kolmandate isikute poolt tehtud ülekanded ja sularaha sissemaksed moodustavad aasta keskmisena veidi üle 500 euro kuus. Asjas puuduvad tõendid ja asjaolud, mille alusel asuda seisukohale, et kostja on oma sissetulekuid varjanud ning et tema sissetulek on märkimisväärselt suurem pangakonto väljavõttelt nähtuvast. Maakohtu vastupidine seisukoht on oletuslik.