Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. november 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-2353
Tsiviilasi
L.L. hagi S.L. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
900 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. mai 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.L. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): S.L. (ik: XXX), esindaja Olesja Polehhina Vastustaja (hageja): L.L. (ik: XXX), seaduslik esindaja S.N.
Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja alates 01.02.2018 elanud isa juures ja seega on kostja kohustatud hagejale elatist maksma. Alates 01.01.2018 on elatise miinimummäär 250 eurot. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (3-2-1-118-12, p 15). Sotsiaalkindlustusameti 11.09.2015 ja 06.04.2018 otsuste kohaselt on kostja pojal G.L. raske puue, millest tingituna vajab ta igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet. Kostjal on seoses raske puudega lapse kasvatamisega enam asjaajamist, kuid kohtu hinnangul ei välista see sissetuleku teenimist. Laps käib tavalasteaias. Võimalik on töötada osalise koormusega, juuksuriamet võimaldab tööaega ise korraldada, osutada teenust FIE-na. Kostja väitel osutab ta kodus juuksuriteenust ja tegeleb koerte aretamisega. Kostja ei ole välja toonud, kui palju ta juuksuriteenuse ja kutsikate müügiga keskmiselt teenib. Kohus nõudis välja kostja pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.04.2017 kuni 01.04.2018 kohta. Väljavõte kinnitab kostja väidet, et kostja ja temaga koos elava poja sissetulekuteks on peretoetus 55 eurot, pojale makstav elatis 235 eurot ja sotsiaaltoetus 80,55 eurot ning toetus hooldamise eest 55 eurot. Lisaks on kostja kontole tehtud ülekandeid kolmandate isikute poolt ja sularahas sissemakseid 2017. a aprillis 245 eurot, mais 319 eurot, juunis 166 eurot, juulis 544 eurot, augustis 804 eurot, septembris 506 eurot, oktoobris 18 073 eurot (10.10.2017 on kantud kostja kontole 17 000 eurot, 11.10.2017 on 17 394,72 eurot tasutud Snel Grupp OÜ-le krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks), novembris 673 eurot ja detsembris 953 eurot ning 2018. a jaanuaris 92,5 eurot, veebruaris 653 eurot ja märtsis 204 eurot. Selgitustest nähtuvalt on vähemalt osade ülekannete puhul tegemist tasumisega juuksuriteenuse või kutsikate eest. Samas ei ole pangakonto väljavõtte põhjal võimalik kostja sissetuleku suurust kindlaks teha: juuksuriteenuse ja kutsikate eest võib olla tasutud ka sularahas ning kostja pangakontot on kasutatud krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks Snel Grupp OÜ-le (kostja väitel tal endal ühtegi laenu ei ole). Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (3-2-1-17-16, p 14). Kostja käis koos pojaga aasta alguses Egiptuses reisil. Konto väljavõttest nähtuvalt on I. OÜ-le (tegevusala reisibüroode tegevus) tasutud märts 2017 – veebruar 2018 kokku 1705 eurot. Arvestades raha liikumist kostja pangakontol ja reisibüroole tasutud summat, omab kostja elatise maksmiseks piisavat sissetulekut. Samuti kuulub kostjale lisaks eluasemele suvila X. Kostja on väitnud, et suvila kuulub tema emale, kuid õiguslikus mõttes on suvila omanik siiski kostja. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mida saaks pidada perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis annaksid alust vähendada hagejale makstavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last üleval võrdsetes osades. Kuna hageja välja toodud igakuised kulud moodustavad 470 eurot, ei ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine enam kui 235 euro (470 eurot ÷ 2) ulatuses.
1) palus hageja mõista kostjalt elatise välja alates 01.02.2018. Kohus mõistis elatise välja alates 01.01.2018, rikkudes oluliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439; 2) hindas kohus kostja elustandardit vääralt. Egiptuse reisi eest tasus kostja osamaksetena aasta jooksul. Konto väljavõttest nähtub, et kostja kindel sissetulek moodustub toetustest. Sotsiaalkindlustusameti otsus kinnitab, et kostjal on 3-aastane raske puudega laps, kes vajab ööpäevaringselt abi hügieenitoimingutel ning juhendamist ja järelevalvet. Haige lapsega tegelemine ei võimalda kostjal pakkuda klientidele järjepidevat kvaliteetset juuksuriteenust; 3) ei ole kohus asja ammendavalt uurinud. 10.10.2017 laekus kostja pangakontole emalt 17 000 eurot. Järgmisel päeval tasus kostja Snel Grupp OÜ-le laenujäägi 17 394,72 eurot. Tegemist oli ema laenuga, mis oli vormistatud kostja nimele. Ka kõiki sularaha sissemakseid ei saa pidada kostja sissetulekuks, kuna enamjaolt aitab kostjat ema. Kohus ei selgitanud kostjale, et konto väljavõttest nähtuvad sularaha sissemaksed ja 17 000 euro ülekanne, samuti laenu tagasimaksed, kuigi kostja kinnitas, et tal puuduvad laenukohustused, võivad mõjutada kohtulahendit. Juhul kui kohus oleks täitnud selgitamiskohustust, oleks kostja taotlenud oma ema tunnistajana ülekuulamist, et tõendada sularaha päritolu ja laenuga seotud asjaolusid; 4) ei kontrollinud kohus hageja seadusliku esindaja sissetulekut ja väidet, et kui kostja tasub elatist 135 eurot kuus, siis sellest elamiseks ei piisa. Riigikohus on leidnud (3-2-1-17-16), et kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade (antud juhul hageja isa) panust laste ülalpidamisse. Hageja mõlemal vanemal on lisaks hagejale ülalpidamisel lapsed, kelle huvisid peab kohus arvestama. Kohus ei ole kontrollinud, kas kostja 3-aastane raske puudega laps jääb vähemkindlustatuks, kui kostja maksab hagejale 235-eurost elatist; 5) kasvatas kostja hagejat 13,5 aastat ilma hageja isa toeta. 30.06.2016 sai isadus kohtus tuvastatud ja alates sellest ajast tasus isa hageja ülalpidamiseks 135 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja väidab, et ei suuda 135 euroga hagejat ülal pidada, kuna tema sissetulek on ca 500 eurot kuus ja tal on ülalpidamisel veel üks alaealine laps. Arvestades, et ka kostja ülalpidamisel on alaealine laps ja tema sissetulek on võrdväärne hageja seadusliku esindaja sissetulekuga, on põhjendatud määrata hageja ülalpidamiseks elatis 135 eurot kuus.
13.02.2018), kuna kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et 2018. a veebruaris elas hageja juba isa juures ja sellisele järeldusele saab asuda ka tl 19 oleva tõendi põhjal.
Maakohus on tuginenud Riigikohtu selgitustele 13.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16 (p 14), et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Ringkonnakohus leiab aga erinevalt maakohtust, et ühe Egiptuse reisi põhjal (mille eest on tasutud osamaksetena) ei saa teha järeldust, et kostja varaline olukord on sedavõrd hea, et võimaldab kulutada omapoolselt kahe lapse ülalpidamiseks kokku ca 470 eurot kuus, sealjuures enda tavalist ülalpidamist kahjustamata. Ülaltoodut arvestades on ringkonnakohtu arvates põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 135 eurot kuus. Hageja väitel kulub tema vajaduste katmiseks 470 eurot kuus. Siinkohal on asjakohane arvestada Riigikohtu selgitust 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 (21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Varasemalt on hageja elanud ema juures. Tartu Maakohtu 30.06.2016 määrusega on kinnitatud hageja ja tema isa vaheline kompromiss, milles lepiti kokku, et isa maksab hagejale elatist 135 eurot kuus (2016. aastal oli seadusjärgne miinimumelatis 215 eurot kuus). Viimatinimetatut arvestades saab asuda seisukohale, et hageja mõlema vanema varaline olukord on selline, mis ei võimalda kulutada hageja ülalpidamiseks igakuiselt poolele miinimumtöötasule lähedast summat. Hageja minimaalsed mõistlikud vajadused peaksid olema kaetud ka olukorras, kus mõlemad vanemad kulutavad tema ülalpidamiseks igakuiselt 135 eurot, millele lisandub riiklik toetus 55 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.