2-15-3044/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Placet Group OÜ esitas 27.02.2015. a kohtule hagiavalduse Axxxxxxxx Sxxxxxx vastu 300 euro tagastamiseks. Kohus võttis hagi 18.03.2015. a määrusega menetlusse ning määras oma 21.07.2015. a määrusega asja kirjalikku menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 01.07.2013. a SMS kiirlaenulepingu 300 euro saamiseks. Laenutaotluse esitas kostja Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsmoney.ee ning enne taotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud Laenu üldtingimustega. 01.07.2013. a rahuldas Placet Group OÜ laenutaotluse ning laenusumma 300 eurot maksti kostja pangakontole. Laenu tagasimaksmise tingimused olid sätestatud Laenulepingu nr 31002127170 üldtingimuste Lisas 1. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja võetud laenu tagastama hiljemalt 27.06.2014. a, s.o 360 päeva jooksul. Tagasi tuli maksta kokku 444 eurot, s.h. laenu põhiosa 300 eurot, intressid 138 eurot ja lepingutasu 6 eurot. Kostja jättis laenulepingu maksegraafiku alusel ettenähtud maksed nõuetekohaselt tasumata täies ulatuses ja viivitab tasumisega kuni käesoleva ajani. Enne laenusumma 300 eurot tasumist kostja kontole pidi kostja käima talle sobivas postkontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 01.07.2013.a Valga postkontoris. Isikusamasuse tuvastamise ankeedis kinnitas kostja oma allkirjaga, et ta on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja nõustub nende täitmisega. Kostja ei kasutanud laenulepingu üldtingimuste Lisas II sätestatud õigust laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks ja jättis saadud laenusumma 300 euro tähtpäevaks nõuetekohaselt täies ulatuses tasumata. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt edastas laenuandja kostjale 22.08.2013. a meeldetuletuse kirja võla tasumise kohta ja teise meeldetuletuse 01.10.2013. a. Teises meeldetuletuskirjas teavitas hageja kostjat, et juhul, kui kostja ei tasu võlgnevust täiendavalt antud tähtaja jooksul, siis ütleb ta kostjaga sõlmitud laenulepingu üles. Kostja ei asunud oma võlgnevust likvideerima, mistõttu ütles laenuandja kostjaga sõlmitud laenulepingu üles ja andis võlanõude menetleda OÜ-le ITM Inkasso. Hageja viitas, et TsÜS § 86 lg 3 ja TsÜS § 86 lg 1, mille kohaselt on tarbijakrediidileping heade kommetega vastuolus ja seega tühine, kui tarbimislaenu kulukuse määr ületab enam kui kolm korda keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Hageja märkis, et samas tuleb ka arvestada, et TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks on esmalt laenusaaja sundolukord ja teiseks laenu ja sellelt makstava intressi vahekorra oluline ebaproportsionaalsus. Hageja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-186-13, mille kohaselt tehingu heade kommete vastasust tuleks eitada juhul, kui soorituste vahe oli küll suur, kuid sundolukorda ei olnud, sest isik oleks sõlminud tehingu igal juhul, talle oli tehingu väärtus ükskõik, ning TsÜS § 86 lg 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas suures ulatuses, näiteks kui krediidi kulukuse määr ületab tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Hagiavalduse kohaselt on käesoleval juhul krediidikulukuse määr 115,69 % (krediidikulukuse määr oli laenu saamise ajal 28,91 %) ja seega on lubatud määra ületatud enam kui 4 korda (pole ületatud enam kui 6 korda), seega käesolevaga ei pea hageja eeltoodule tuginedes kohaldama TsÜS 86 lg 2, kuid teeb seda ainult õigusrahu huvides, arvestades sealjuures asjaolu, et pärast laenu saamist on

2-15-3044 kostja teovõimet piiratud Tartu Maakohtu 07.01.2014. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-49704 ja kostjale on seatud kolmeks aastaks eestkoste ning eestkostjaks määrati Mustvee Linnavalitsus. Hageja märkis, et kuigi 01.07.2014. a laenuleping ei ole eeltoodud Riigikohtu lahendile automaatselt õigustühine, nõuab hageja siiski kostjalt saadud 300 eurot vastavalt alusetu rikastumise sättele, arvestades asjaolu, et kostjal on teovõimet piiratud peale laenu saamist. Hageja leidis, et isegi sellisel juhul, kui kohus asuks seisukohale, et 01.07.2013. a Laenuleping on õigustühine, ei välista see hageja laenulepingu täitmise nõude osalist rahuldamist, sest lepingu järgi üleantu tagastamist saab laenuandja nõuda ka siis, kui tehing on tühine, TsÜS § 86 lg 4 alusel. Hageja nõudis kostjalt alusetult saadu tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel (TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS §§ 1027, 1028 lg 1). Kostja esindaja Mustvee Linnavalitsuse 07.04.2015. a vastusele esitas hageja 26.05.2015. a omapoolse seisukoha. Hageja leidis, et kostja väide, nagu viibinuks ta 01.07.2013. a sundravil, on tõendamata, samuti väide, et teine isik on kostjalt tema isikut tõendava dokumendi välja petnud ning tema nimel laenulepingus sõlminud. Hageja hinnangul on paljasõnaline ka kostja väide, et isikusamasuse tuvastamise ankeedil ei ole sama allkiri, mis kostja isikutunnistusel – seda saaks väita vaid allkirja ekspertiisi põhjal. Hageja märkis, et vastuses hagile on kostja esindaja välja toonud, et kostja mälu on lünklik, mistõttu kostja väited dokumentide väljapetmise kohta ei ole usutavad ega usaldusväärsed. Samuti tõi hageja välja, et tsiviilasjas nr 2-13-49704 tehtud 07.01.2014. a kohtumäärusest nähtuvalt viibis kostja sundravil alates 09.07.2013. a. Hageja leidis, et ei ole õiglane, et talle jääb hüvitamata alusetult välja makstud 300 eurot ning paljasõnaline on kostja väide, nagu peaks eestkosteasutus tasuma ise kõik eestkostetava hoolduskulud, kuivõrd 10.01.2014. a Mustvee Linnavalitsuse korraldusest nähtub, et hoolekandeasutuses kostjale osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse eest tasumiseks on otsustatud sõlmida kokkulepe Mustvee Linnavalitsuse ning kostja poja vahel. Hageja märkis, et enne laenu saamist Smsmoney süsteemis pangalingi kaudu esitatud kostja konto väljavõttest nähtuvalt on kostja igakuiselt sularahas välja võtnud kontole laekunud pensioni ja sotsiaaltoetuse. Hageja leidis, et eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et kostja on ise saanud laenu, käinud ise isikut tuvastamas ja ka saanud endale laenusumma, kuivõrd pole vastupidist tõestatud. 28.07.2015. a esitas hageja kohtule oma lõplikud seisukohad, milles jäi oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Oma 07.04.2015. a vastuses märkis kostja eestkosteasutus Mustvee Linnavalitsus, et kostja viibis alates 01.07.2013. a (vastuse lk 3) ja 09.07.2013. a (vastuse lk 2 ja 3) kinnises raviasutuses (SA Viljandi Haigla psühhiatriakliinik) ning Mustvee Linnavalitsuse 10.01.2014. a korralduse alusel toimetati kostja sundraviasutusest Võisiku Hooldekodusse, kus ta viibib käesoleva ajani. Võisiku Hooldekodu vanemtegevusjuhendaja Mxxxxx Oxxxxedastas esindajale teabe hagis väidetu koha: kostja mälu ja kõnetegevus on fragmentaarne ja hüplik, kuid kinnitab, et PxxxxxOxxxxxxxxxx nimeline isik pettis temalt välja raha ja isikut tõendava dokumendi. Väidetavalt on kostja sama isikuga varem raha väljapetmise tõttu kohtus käinud. Kostja leidis, et isikusamasuse tuvastamise ankeedi allkiri ei ole samane kostja isikutunnistusel oleva allkirjaga ning on tõenäoline, et kostja isikutunnistust kasutades on toime pandud kostja identiteedivargus, mille raames on hagejalt 01.07.2013.a taotletud laenu, käidud Valga postkontoris isikusamasuse tuvastamise ankeeti täitmas ning võetud ka pangakaardiga kostja pangakontolt raha välja. Kostja esindaja hinnangul ei saanud kostja sundravil viibimise tõttu laenu võtta ega ka raha pangakontolt välja võtta. Kostja märkis, et hagejal on võimalik kriminaalmenetluse algatamise korral nõuda tsiviilhagejana Axxxxxxxx Sxxxxxxxxidentiteedivargusega ja tema isikutunnistust ja

2-15-3044 pangakaarti kasutades tekitatud kahju hüvitamist. Kostja leidis, et ülaltoodud põhjustel tulnuks jätta hagi menetlusse võtmata ning palus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kostja esindaja märkis lisaks, et kostja hooldekoha maksumus ületab 437,17 euro võrra kostja igakuist pensioni, mis tähendab, et Mustvee Linnavalitsus maksab selle summa igas kuus kostja hooldamise eest peale. Kostjal ei ole objektiivselt võimalik oma kohustusi täita, kuivõrd tema pension jääb oluliselt alla hooldekoha maksumuse. Esindaja leidis, et ei ole õiglane ega vasta eestkoste põhimõtetele, kui eestkostja peaks lisaks eestkostetava hooldamiskuludele peale maksmise hakkama oma vahenditest tasuma ka eestkostetava võlgu. Esindaja hinnangul ei saa seaduslik esindaja vastutada esindatava varaliste kohustuste eest. Kirjalikus menetluses kostja täiendavaid seisukohti ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmis hageja kostjaga 01.07.2013. a laenulepingu, mille alusel kostja sai hagejalt 300 eurot. Kuna kostja lepingus ettenähtud tähtajaks laenusummat ei tagastanud, ütles hageja laenulepingu üles. Hagiavalduses asus hageja seisukohale, et laenuleping võib olla heade kommetega vastuolus ja seega tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 alusel. Samas märkis hageja, et käesoleval juhul on laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr 115,69%, ületades laenu saamise ajal tarbijale lubatud krediidi kulukuse määra enam kui neli korda, kuid vähem kui kuus korda. Sellest tulenevalt ei pea hageja enda hinnangul kohaldama TsÜS § 86 lg 2, kuid teeb seda õigusrahu huvides, arvestades, et kostja teovõimet on pärast laenu saamist piiratud Tartu Maakohtu 07.01.2015. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-49704. Et hagiavalduses on hageja nõude õigusliku alusena märkinud TsÜS § 84 lg 1 ja võlaõigusseaduse § 1027 ning 1028 lg 1, järeldab kohus, et hageja hinnangul on laenuleping tühine ning hageja nõuab kostjalt viimasele üle antud 300 euro tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja ei vaielnud vastu hageja seisukohale, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine. Puudub vaidlus, et 01.07.2013.a sõlmitud laenuleping oli tarbijakrediidileping. Vastavalt TsÜS § 86 lg 1 on tühine heade kommetega vastuolus olev tehing. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal, 01.07.2013. a kehtinud TsÜS § 86 lg 3 nägi ette, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga veebilehel avaldatud andmete kohaselt oli kuni juulini 2013. a kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 28,91%. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu Lisa 1 kohaselt oli laenulepingu krediidi kulukuse määr 115,69%. Seega ületas lepingujärgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Tulenevalt lepingu sõlmimise ajal

2-15-3044 kehtinud TsÜS § 86 lg 3 2. lausest tuleb seega eeldada, et lepingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama sätte 1. lause kohaselt eeldatakse sellisel juhul, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kohus leiab, et kostja tegi tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kriminaalasjas nr 1-13-4800 27.06.2013.a tehtud määrusega paigutati kostja sundravile. Kohtumääruse kohaselt oli kostja olnud pikaajaliselt seisundis, mis ei võimalda tal oma tegudest aru anda ja oma käitumist juhtida. Need asjaolud on kohtu hinnangul kvalifitseeritavad muude selliste asjaoludena TsÜS § 86 lg 2 mõttes. Eeltoodust tulenevalt oli hageja ja kostja vahel 01.07.2013. a sõlmitud laenuleping tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine, on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi lepingu alusel üle antud 300 eurot. Hageja on tõendanud, et nimetatud summa kanti 02.07.2013.a kostja pangakontole (t lk 14), seega tehti võimalikuks kostjal selle kasutamine ja käsutamine. Kostja esindaja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole ta hagejalt 300 eurot saanud ega laenulepingut sõlminud. Kostja väitel pettis Pxxxx Oxxxxxxxxxx nimeline isik temalt välja isikut tõendavad dokumendid ning ilmselt sõlmis laenulepingu ja võttis pangakontolt ka raha välja. Kostja esindaja vastuse kohaselt ei saanud kostja 01.07.2013. a hagejaga laenulepingut sõlmida, kuna viibis 27.06.2013. a kohtumääruse alusel sundravil kinnises raviasutuses. Samuti leidis kostja esindaja, et kostja isikutunnistusel ning isikusamasuse tuvastamise ankeedil olevad allkirjad ei ole samased. Kohus viitab, et TSMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Jõgeva politseijaoskonna 09.07.2013. a teatise (tl 52) kohaselt on Axxxxxxxx Sxxxxxxxtoimetatud SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikumi 09.07.2013.a. Seega oli kostjal võimalik 01.07.2013.a hagejaga laenuleping sõlmida ning täita isikusamasuse tuvastamise ankeet Valga postkontoris. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest (tl 14) nähtuvalt kandis hageja laenusumma 300 eurot kostjale üle 02.07.2013. a. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et laenusumma võeti kostja kontolt välja kostja sundravil viibimise ajal. Kostja ei ole ka esitanud tõendeid selle kohta, et 01.07.2013. a, st laenulepingu sõlmimise ajal, oli tema isikutunnistus teise isiku käes. Kohtu hinnangul on üldisel vaatlusel kostja isikutunnistusel ning isikusamasuse tuvastamise ankeedil olevad allkirjad väga sarnased. Kostja ei ole taotlenud allkirjade ekspertiisi, seega puudub eksperdi arvamus kui kostja väidet kinnitada võiv tõend. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et tõendatud on hageja ja kostja vahel laenulepingu sõlmimine, mis küll ostus tühiseks, ning kostja poolt 300 euro saamine hagejalt. Kostja esindaja tõi oma vastuses hagiavaldusele välja, et eestkostja ei peaks lisaks eestkostetava hooldamiskuludele peale maksmise hakkama oma vahenditest tasuma ka eestkostetava võlgu; see ei ole õiglane ega vasta eestkoste põhimõtetele. Kohus märgib, et perekonnaseaduse § 179 lg 1 tulenevalt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda

2-15-3044 eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. PKS-st ei tulene eestkostja kohustust tasuda oma vahenditest eestkostetava võlgu. PKS § 183 lg 2 kohaselt tuleb eestkostetava kohustused täita eestkostetava vara arvelt. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas 28.07.2015. a kohtule menetluskulude nimekirja ja palus kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ning lepingulise esindaja tasu 300 eurot. Hagiavalduses palus hageja esindaja kohtul tagastada enammakstud riigilõivu summas 25 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli nõudelt tasuda riigilõivu 75 eurot. Kohus leiab, et enammakstud riigilõiv summas 25 eurot tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel tagastada. Kohus leiab, et seaduses ettenähtud määras tasutud riigilõiv kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 300 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja ITM Inkasso OÜ arved nr IN1645 ja IN1497 õigusabi eest kokku summas 300 eurot 5 töötunni eest (tasumääraga 60 eurot/tund). Kostja õigusabikulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et tunnitasumäär 60 eurot on mõistlik ning vastab kohtupraktikas põhjendatuks peetavale õigusabiteenuse tasumäärale. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja töömahtu – hageja esindaja on koostanud hagi ja esitanud vastuse kostja vastuväidetele, samuti hageja lõplikud seisukohad – on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 375 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 300 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi. Kohus määrab, et hagejal tuleb kostja kasuks välja mõistetud summad tasuda OÜ ITM Inkasso pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik