lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-201/15

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-201/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1270
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-201

Tsiviilasi

Olev Tomsoni hagi Vahur Läätse vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. märtsi 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olev Tomsoni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Olev Tomson (isikukood

XXXX)

esindajad

Vastustaja (kostja): Vahur Lääts (isikukood XXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

24.märtsi 2015 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud Olev Tomsoni kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Olev Tomson (hageja) esitas 7. jaanuaril 2015 Tartu Maakohtule hagi Vahur Läätse (kostja) vastu mittevaralise kahju summas 350 eurot hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt andis kostja Tõrva Tarbijate Ühistu nõukogu liikmena koos teiste endiste nõukogu liikmetega kohtus kriminaalmenetluse raames valeütlusi, mille tulemusena mõisteti hageja süüdi. Valeütluste andmisega pani kostja toime KarS § 320 lg-s 2 nimetatud kuriteo, millega kaasnes ka tõendite kunstlik loomine. Kostja peab tõendama, et tema poolt kohtus antud ütlustes hageja tegevuse kohta sisalduvad andmed ja asjaolud vastavad tegelikkusele. Kostja tekitas oma õigusvastase käitumisega hagejale kahju ning tuginedes VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-dele 4, 7 ja 8 ning § 1047 lg-dele 1 ja 2 tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju summas 350 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus jättis 24. märtsi 2015 määrusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata. Maakohtu põhjenduste kohaselt keskendub hageja hagiavalduses juba jõustunud kohtuotsusega lahenduse leidnud kriminaalasjale nr 1-11-7144. Maakohus leidis, et tsiviilkohtupidamise korral ei ole võimalik asuda hindama tunnistaja ütlusi, mis on antud kriminaalasja raames. Teadvalt valeütluse andmise tuvastamine on iseseisva kriminaalmenetluse ese KarS § 320 järgi. Juhul, kui algatatud kriminaalasi päädib otsusega, millega tuvastatakse tunnistaja valeütlus, saab see omakorda olla teistmise aluseks KrMS § 366 lg 1 järgi. Maakohus märkis, et hageja on vääriti mõistnud VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 4, 7 ja 8 ning lg 2 sisu ning nende kohaldamisala. Maakohus selgitas VÕS §-i 1047 kohaldamist. Tunnistaja poolt kriminaalasja kohtuistungil ütluste andmise puhul ei ole tegemist andmete teatavaks tegemisega kolmandatele isikutele. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huve kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Samuti ei ole esitatud hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Olev Tomson esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 24. märtsi 2015 määruse tühistamist ning hagi menetlusse võtmist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei sätesta KrMS § 366 lg 1, et asja teistmine on võimalik üksnes juhul, kui tunnistaja valeütluse andmine on tuvastatud kriminaalkohtumenetluses. See tähendab, et teistmist saab alustada ka siis, kui tunnistaja valeütlus on tuvastatud tsiviil- või halduskohtumenetluses. Hagimenetluses on ebaõigete andmine esitamise tuvastamine nii riigi kui asjaosaliste jaoks tunduvalt odavam, kiirem ja vähemsegavam kui kriminaalasjas. Maakohtu seisukoht on vastuolus KrMS § 366 lg-ga 1 ning piirab põhiseaduslikku õigust pöörduda kohtusse tekitatud kahju hüvitamiseks; 2) kuulevad süüdistatav ja kaitsja alles kohtuistungil, milliseid andmeid tunnistajad esitavad ning seetõttu ei suuda kaitsja vajalikul määral ja kiiresti ebaõigete andmete esitamist kohtu ees ka ümber lükata. Tsiviilkohtumenetluses selgitatakse poolte seisukohad välja juba enne kohtuistungit. Kriminaalmenetluses peab kaitsja tõendama, et tunnistaja esitab ebaõigeid andmeid, kuid tsiviilkohtus peab VÕS-i järgi andmete esitaja tõendama, et need on õiged; 3) ei saa olla õiguspärane maakohtu käsitlus selle kohta, et kui teistel juhtudel saab ebaõigete andmete esitamise puhul nõuda kahjuhüvitist VÕS-i järgi, siis kohtuistungil ebaõigete andmete

esitamise puhul seda teha ei saa. Kui tunnistaja ütluste õigsust pärast kohtuotsuse jõustumist ei saa enam kahtluse alla panna, ei oleks seadusandja KrMS § 366 lg 1 ja § 320 kehtestanud; 4) esitas määruskaebuse esitaja hagiavalduse lisas nr 5 Tõrva TÜ nõukogu 25. märtsi 2008 otsuse, millel on ka kostja allkiri ning milles nõukogu hindas müüdavat hoonet juba renoveeritud kujul. Kostja valetas, vastates prokuröri küsimusele, et ta ei teadnud renoveerimisest ja ehitustegevusest midagi.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

4.Vahur Lääts vaidles määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) esines kostja kriminaalasjas nr 1-11-7144 tunnistajana. Neid tunnistaja ütlusi on hinnanud kriminaalasjas nii maa- kui ringkonnakohus. Riigikohtu 10. juuni 2013 otsusega nr 3-1-1-43-13 jõustus hageja osas süüdimõistev lahend. Määruskaebuse esitaja on korduvalt pöördunud prokuratuuri poole, taotledes vastustaja ja ka mitme teise kriminaalasjas osalenud isiku suhtest kriminaalmenetluse alustamist KarS § 320 tunnustel, kuid need pöördumised polnud tulemuslikud; 2) on hageja määruskaebuses selgitanud hagi esitamise tegelikku eesmärki – hageja soovib sellisel omapärasel moel leida aluseid Riigikohtus teistmismenetluse alustamiseks. Seega pole hagi suunatud mittevaralise kahju sissenõudmisele. Maakohtu määruses toodud põhjendused on õiged.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 24. märtsi 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks.
6.Maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, leides, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huve kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, samuti ei ole esitatud hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja poolt maakohtule esitatud hagiga pole tal võimalik taotletavat eesmärki saavutada, s.o hageja poolt kostjalt nõutava mittevaralise kahju väljamõistmiseks hagis esitatud asjaoludel puudub alus. Hagiavaldusest nähtuvalt tugineb hageja oma nõudes kostja vastu asjaolule, et kostja on tunnistajana kriminaalmenetluses väidetavalt andnud valeütlusi, kuna tema poolt kohtus antud ütlustes hageja tegevuse kohta sisalduvad andmed ei vasta tegelikkusele. Õigusliku alusena on hageja viidanud hagiavalduses VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-d 4, 7, 8 ja § 1047 lg 1 ja 2.
7.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Andmete avaldamise all mõeldakse mis tahes tegu või tegevusetust, mille tulemusena saavad andmed avalikkusele kättesaadavaks. Tulenevalt VÕS §-st 1047 on avaldamine nimetatud sätte tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine, s.o avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt andmete avaldamisena VÕS § 1047 lg 1 mõttes ei ole käsitletav kriminaalasjas nr 1-11-7144 ütluste andmine. Kuna puudub seaduses sätestatud

vastutuse koosseisuline element (andmete avaldamine), siis ei kuulu antud juhul VÕS § 1047 lg 1 kohaldamisele ning hagil ei ole perspektiivi.

8.Lisaks eeltoodule vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et tsiviilkohtumenetluses ei ole võimalik asuda hindama tunnistaja ütlusi, mis on antud kriminaalasja raames. Teadvalt valeütluste andmise tuvastamine on iseseisva kriminaalmenetluse ese KarS § 320 järgi. KrMS § 366 lg 1 eeltingimuseks on jõustunud kohtuotsuse olemasolu, millega on tuvastatud, et teistitava kriminaalasja menetlemisel on toime pandud KarS §-s 320 sätestatud valeütluse andmine. KarS §-s 320 sätestatud koosseisu (s.o valeütluse andmise) tuvastamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Määruskaebuse esitaja poolt KrMS §-le 366 antud tõlgendus on ekslik. Kriminaalkohtumenetluses kehtib võistlevuse printsiip (KrMS § 14), millest tulenevalt ongi kaitsja ülesandeks tunnistaja poolt kohtuistungil avaldatud ütlustele piisavalt kiire reageerimine. Süüdistataval ning kaitsjal on võimalik tutvuda kriminaalasja materjalidega (KrMS § 224), sealhulgas tunnistajate poolt kohtueelses menetluses avaldatud ütlustega, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et süüdistatava ning kaitsja jaoks on tunnistajate poolt kohtuistungil avaldatud ütlused üllatuseks. Juhul, kui tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlused erinevad kohtueelses menetluses avaldatust, on kaitsja ülesandeks juhtida sellele kohtu tähelepanu ja taotleda kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud Olev Tomsoni kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja