Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-15-5014 keskusele määruse resolutsiooni punktis 5 märgitud väljamakse tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust. Määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja ajutine haldur. Määruskaebusi ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Kohus 13.04.2015 määrusega võttis menetlusse V S avalduse surnud I A pärandvara pankroti väljakuulutamiseks ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks pankrotihalduri Eve Selbegi, kes esitas 04.05.2015 aruande taotlusega ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks ja menetluses tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks. Ajutine pankrotihaldur leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu ja tegi ettepaneku deposiidi määramiseks. Kohus on tsiviilasja arutanud 08.05.2015 kohtuistungil. Avaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ning ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde. Kohus 18.05.2015 määrusega määras I A pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks deposiiti tasumiseks 1000 eurot. Teade kohtu deposiidi määramise kohta ja ettemaks deposiidi tasumiseks hiljemalt 18.06.2015 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.05.2015. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul deposiiti kantud ei ole. Aruande kohaselt pankrotiasja menetlemise käigus I A pärandvara osas ajutise halduri poolt on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat: I. Vara I A nimele on Eesti Vabariigi pankades avatud järgnevaid arvelduskontod:

2(6)

2-15-5014 Arvelduskonto AS-s Swedbank. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol on seisuga 04.05.2015 kokku – 5,67 eurot (negatiivne, kontol 18,33 eurot, konto broneeritud summas 24,00 eurot kaardi hooldustasudest). Konto on arestitud 27.04.2015.a. Arvelduskonto AS-s SEB Pank. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol on seisuga 04.05.2015 0 eurot. Konto on arestitud 29.09.2014. a. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt kontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Maanteeameti 28.01.2015.a. vastusest nähtub, et liiklusregistris I Al nimele või vastutava kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Vastavalt tsiviilasjas nr 2-11-14531 sõlmitud kompromissile on võlgnik N A (isikukood XXX, surnud 27.08.2010) pärinud 244,13 eurot, mis on hoiustatud kohtutäitur Andrei Krek arvelduskontol. Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei kuulu võlgnikule ühtegi kinnisasja. Võlgnik on pärinud N A pensioniosakud (Danske Bank A/S Eesti filiaal pensionikonto nr XXX) summas 352,22 eurot. Ülalpool toodust tulenevalt on surnud I A pärandvara suurus ajutise pankrotihalduri käsutuses olevate andmete kohaselt kokku ligikaudu 590,68 eurot. II Võlad I A pärandvara suhtes on käesoleval hetkel menetluses 5 täitemenetlust : Kohtutäitur Andrei Krek täitemenetlus, peamine sissenõudja Narva Politseiprefektuur, toimiku number 169/2002/8543, nõude suurus 191,73 eurot; Kohtutäitur Andrei Krek täitemenetlus, peamine sissenõudja Irina Kragulskaja, toimiku number 169/2002/7595, nõude suurus 0 eurot; Kohtutäitur Andrei Krek täitemenetlus, peamine sissenõudja Narva Politseiprefektuur, toimiku number 169/2002/1568, nõude suurus 3,83 eurot; Kohtutäitur Andrei Krek täitemenetlus, peamine sissenõudja Narva Politseiprefektuur, toimiku number 169/2002/1567, nõude suurus 3,83 eurot; Kohtutäitur Andrei Krek täitemenetlus, peamine sissenõudja J&S Arendusgrupp OÜ, toimiku number 066/2010/2162, nõude suurus 491,61 eurot; Kokku on nõuete suurusteks ilma kohtutäituri tasudeta täitemenetlustes 691 eurot, nõuetele lisandub sissenõudmisel kohtutäituri tasu ja kulud. Muud pankrotihaldurile teadaolevad kohustused võlgnikul käesoleval ajal puuduvad. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad sissenõutavaks muutunud kohustused moodustavad kokku 691 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri tasud. III Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõuetuse põhjustele Võlgniku vara moodustab vastavalt tsiviilasjas nr 2-11-14531 sõlmitud kompromissile kohtutäitur Andrei Kreki arvelduskontol hoiustatud N A päritud 244,13 eurot ning N A 3(6)

2-15-5014 päritud pensioniosakud (Danske Bank A/S Eesti filiaal pensionikonto nr XXX) summas 352,22 eurot. Võlgniku kohustused moodustavad 5 eelpool väljatoodud kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olevat täitemenetlust. Võlgniku Swedbank AS pangakonto väljavõttest nähtub, et I A sai iga kuu Sotsiaalkindlustusametilt pensioni 119,18 eurot sotsiaaltoetust 24,29 eurot kuus. Narva Linna Sotsiaalabiamet on maksnud ühe korra aastas linnatoetust 20 eurot. Muud vara või kohustused võlgnikul pankrotihaldurile teadaolevalt puuduvad. Seetõttu saab järeldada, et võlgniku võlad 691 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri tasu ja kulud, ületavad võlgniku varasid rohkem kui 100 euro võrra. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi. Tuginedes pankrotimenetluse käigus saadud infole, on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud suutmatus tasuda võlgu, mis tõi kaasa täitemenetlused. Ajutine pankrotihaldur leiab, et I A pärandvara maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, seoses võlgniku surmaga. V Kokkuvõte Võlgniku pärijaks oli tema ema, V S , kes esitas kohtule pärandvara pankrotiavalduse. Käesoleval juhul puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnikul vara pole siis on põhjendatud võlgniku pankrot välja kuulutada üksnes juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on nõus tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1 000 eurot. Juhul, kui ükski isik ei ole nõus pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks raha deposiiti tasuma, on põhjendatud lõpetada võlgniku pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Juhindudes eeltoodust ajutine haldur palus: Kuulutada välja I A pärandvara pankrot üksnes tingimusel, et võlausaldaja kannab eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1 000 eurot. Mõista välja ajutise halduri tasu 672 eurot (7 tundi x 96 eurot ) Advokaadibüroo Selberg & Ko arveldusarvele nr XXXAS-is SEB Pank, millele lisandub käibemaks 134,40 eurot, kokku ajutise halduri tasu koos käibemaksuga 806,40 eurot. Haldur palub välja mõista 215,72 eurot riigi vahenditest. Juhul, kui ükski võlausaldaja ei kanna eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1 000 eurot, lõpetada I A pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja 4(6)

2-15-5014 kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 29 lg 1, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise pankrotihalduri aruandega on leidnud tuvastamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku teadaoleva vara on 590,68 eurot. Samas võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 691 eurot, millele lisandub nõuete sissenõudmisel kohtutäituri tasu ja kulud. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub, samuti puudub võimalus esitada nõue juriidilise isiku vastu. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks osaliselt. Vastavalt PankrS § 23 lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 96 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 672 eurot. Kulusid ei ole. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, 5(6)

2-15-5014 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri tasuks 672 eurot, millele lisandub käibemaks 134,40. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. Avaldaja ajutise halduri tasule vastu ei vaidle. Ajutine haldur taotleb 215,72 eurot hüvitamist riigi vahenditest. Kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kõigi väljamaksete katteks, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu 215,72 eurot, millele lisandub käibemaks ning Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele halduri tasu 215,72 eurot (sh käibemaks) büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgniku pärandvarast väljamõistmisele ajutise halduri Eve Selbeg kasuks ajutise halduri tasu summas 590,68 eurot (sh käibemaks). Kooskõlas PankrS § 29 lg 4 kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.