VD’i (pankrotis) kaebus kohtutäituri Arvi Pink otsusele täiteasjas nr 024/2014/20
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.02.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VD (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: VD (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik: Ektornet Land Estonia OÜ (registrikood 11766188), esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 16.02.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Vabastada VD (pankrotis) riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus jättis 15.07.2014 määrusega VD (pankrotis) (avaldaja) kaebuse kohtutäituri Arvi Pink 31.03.2014 otsusele täiteasjas nr 024/2014/20 rahuldamata ning puudutatud isikute menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.10.2014 määrusega maakohtu määruse muutmata ning maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus jättis 21.01.2015 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda.
2.26.01.2015 esitas sissenõudja Ektornet Land Estonia OÜ (puudutatud isik) avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub puudutatud isik välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 720 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isikule on osutatud õigusabi 7,5h ulatuses tunnihinnaga 96 eurot (käibemaksuta).
3.Avaldaja vaidles avaldusele vastu ning leidis, et käesoleva tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keerulise asjaga, esitati vaid üks nõue. Menetlus oli keskmisest lühem ning ei toimunud kohtuistungeid. Nõue esitati kohtutäituri vastu, mistõttu sissenõudja roll menetluses oli marginaalne. Avaldaja leiab, et sissenõudja esindaja on teinud menetluses dubleeritud toiminguid (09.05.2014 ja 24.09.2014 toimingud). Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 16.02.2015 määrusega puudutatud isiku avalduse osaliselt ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 672 eurot. Avaldus jäi rahuldamata 48 euro osas.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohustati menetlusse võtmise määrusega sissenõudjat kaebusele vastama. Seaduse kohaselt on menetlusosalisel õigus menetluses osaleda nii isiklikult, kui ka lepingulise esindaja vahendusel. Sissenõudja osales täitemenetluses lepingulise esindaja vahendusel, seega kohtule kaebust esitades pidi avaldaja arvestama sellega, et võimaliku kaebuse rahuldamata jätmise korral tuleb tal kanda teiste menetlusosaliste kulud.
6.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirjast nähtub, et 24.09.2014 on avaldaja määruskaebuse analüüsimiseks kulunud 1h ning sellele vastuse koostamisele on kulunud 2,75h. Kohus leidis, et nimetatud kulud on osaliselt põhjendamatud. Avaldaja määruskaebus on lihtsasisuline ning mahult 1 lk. Puudutatud isiku esindaja puhul on tegemist professionaalse õigusteenuse osutajaga. Kohus leiab, et määruskaebusega tutvumise ajakulu on põhjendatud 0,5h ulatuses, vähendades toimingu märgitud ajakulu 0,5h võrra. Arvestades määruskaebuse vastuse sisu ja mahtu (ca 3 lk), leiab kohus, et selle koostamise ajakulu on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kohus märkis, et toimingud ei ole dubleerivad 09.05.2014 toimingutega, nagu on avaldaja märkinud, kuivõrd 09.05.2014 on puudutatud isiku esindaja analüüsinud ning koostanud vastuse avaldaja kaebusele kohtutäituri otsusele, kuid 24.09.2014 on analüüsitud ning vastatud avaldaja määruskaebusele, mille sisu on erinev.
7.Kohus, kontrollinud ülejäänud puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik ülejäänud menetluskulude
nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks ülejäänud toimingute osas kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Maakohus luges puudutatud isiku lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks mahus 7h (7,5h – 0,5h), mis puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnihinda (96 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 672 eurole. Määruskaebus
8.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 16.02.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub vähendada väljamõistetud menetluskulusid osas, mis ei ole põhjendatud ja vajalikud ning välistada menetluskulude nimekirjast 30.09.2014 arvel loetletud teenused 360 euro ulatuses.
9.Määruskaebuse kohaselt ei olnud tsiviilasja puhul tegemist keerulise asjaga, esitati vaid üks nõue. Menetlus oli keskmisest lühem ning ei toimunud kohtuistungeid. Nõue esitati kohtutäituri vastu, mistõttu sissenõudja roll menetluses oli marginaalne. Avaldaja leiab, et sissenõudja esindaja on teinud menetluses dubleeritud toiminguid. Avaldaja hinnangul on 30.09.2014 arves loetletud tööd põhjendamatult suure mahuga ja kattuvad 31.05.2014 arves loetletud töödega. Sisuliselt vahetus üksnes kohus, kelle poole pöörduti ja mingeid uusi seisukohti ei olnud vajalik välja töötada. Järelikult tuleb sissenõudja menetluskulude hulgast välistada 30.09.2014 arvel loetletud teenused kokku 3,75 h ehk 360 euro eest. Vastus määruskaebusele
10.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud puudutatud isiku lepingulise esindaja töö mahtu ning oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Samuti on maakohus käsitlenud avaldaja vastuväiteid.
14.Määruskaebuse väide, mille kohaselt kattuvad 30.09.2014 arvel loetletud tööd 31.05.2014 arvel loetletud toimingutega, ei ole põhjendatud. Eelnimetatud arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt on puudutatud isiku esindaja 09.05.2014 kujundanud seisukoha ning koostanud vastuse avaldaja kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebusele, kuid 24.09.2014 on puudutatud isik koostanud vastuse avaldaja määruskaebusele. Seega on tegemist erinevate
toimingutega. Vastused ei ole oma sisult identsed. 30.09.2014 arvel kajastuvad määruskaebusele vastamisega seotud toimingud, mida maakohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks 3,25 tunni ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nimetatud ajakulu, arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu, pidada ülemääraseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.Harju Maakohtu 10.04.2015 määrusega on avaldaja vabastatud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Harju Maakohtu 18.03.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-3271 on välja kuulutatud avaldaja pankrot. Kuna avaldaja on maksejõuetu, siis peab kohus põhjendatuks vabastada ta riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.