Tsiviilasi nr: 2-14-50915
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-14-50915
Määruse tegemise aeg ja koht
21.10.2014.a, Tallinn
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal
Kohtuasi
VD (D) kaebus kohtutäituri Arvi Pink otsusele täiteasjas nr 024/2014/20
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.07.2014.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VD määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja / võlgnik (määruskaebuse esitaja): VD (isikukood: XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (vastustaja): kohtutäitur Arvi Pink (büroo asukoht: Tallinn) Puudutatud isik / sissenõudja (vastustaja): Ektornet Land Estonia OÜ (registrikood: 11766188; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja v.adv Janno Kuusk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-50915 ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Avaldaja leidis, et kohtutäitur on alustanud täitemenetlust alusetult, kuna võlgnik ei valda nimetatud kinnisaja. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks seoses selle põhjendamatu alustamisega, millise kohtutäitur jättis 31.03.2014.a otsusega rahuldamata. Avaldaja oli endiselt seisukohal, et kohtutäitur alustas täitemenetluse põhjendamatult, kuna tema ei valda nimetatud kinnistut, mistõttu palus avaldaja lõpetada täitemenetlus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 7 alusel ning jätta täitekulud sissenõudja kanda. 16.04.2014.a täienduses märkis avaldaja, et kuna kinnistul asuvad kolmanda isiku varad, kuid sissenõudja ei taasta vee-, elektri- ja gaasiühendust, puudub võimalus kolmanda isiku vara äraviimiseks. Seega ei olegi saadud kolmanda isiku vara ära viia sissenõudjast tuleneval põhjusel.
Puudutatud isikud vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
Sissenõudja vastuväidete kohaselt on võlgniku väited kellegi kolmanda isiku vara äraviimise võimatusest alusetud ja asjatundmatud. Täitemenetluse raames pöörati sissenõue kinnisasjale, mitte väidetavale kolmanda isiku varale. Kaebuse rahuldamiseks puuduvad nii materiaalõiguslikud kui ka menetlusõiguslikud alused. Menetluskulud palus sissenõudja jätta võlgniku kanda. Kohtutäitur jäi 31.03.2014.a otsuses väljendatud seisukohtade juurde ja leidis, et võlgniku poolt 16.04.2014.a avalduses välja toodud asjaolud ja põhjendused on asjakohatud. Kohtutäitur palus jätta kaebuse läbi vaatamata väidete osas, mis puudutavad kinnisasja väljaandmist aadressil XXXXXXXXX XXX XX Tallinnas, sest kaebus on esitatud täiteasjas nr 024/2014/20, mis puudutab aadressil XXXXXXXXX XXX XX Tallinn, läbiviidud kinnisasja väljaandmist. Avaldaja viide tema pankroti väljakuulutamisele ei ole asjakohane, kuna nõue ei ole rahaline, millise osas ei ole peatatud sundtäitmiste läbiviimine. Täitemenetlus on 16.04.2014.a lõpetatud ja täitekulu nõue on esitatud pankrotihaldurile. Seega palus kohtutäitur jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-50915 • • •
• •
Avaldaja sai kinnisasja väljaandmise täitmisteate isiklikult allkirja vastu kätte 20.01.2014.a (t lk 80-81). Kohtutäitur võttis kinnisasja valduse avaldajalt ära 18.02.2014.a. Asjaolu on tõendatud 18.02.2014.a kinnisasja valduse äravõtmise aktiga (t lk 87-88). 28.02.2014.a esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele, mida täpsustas 05.03.2014.a, taotledes täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg 1 p 7 alusel ja täitekulude jätmist sissenõudja kanda (t lk 89-92; 95-98). 31.03.2014.a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata (t lk 100-103). 16.04.2014.a otsusega lõpetas kohtutäitur täiteasja nr 024/2014/20 menetluse TMS § 48 lg 1 p 8 alusel (t lk 105).
Avaldaja peamiseks etteheiteks kohtutäiturile on, et täitur alustas täitemenetlust täiteasjas nr 024/2014/20 põhjendamatult, kuna kohtutäitur ei selgitanud välja, kes tegelikult takistab võlausaldaja valduse teostamist. Avaldaja oli seisukohal, et tema ei takista sissenõudjal valduse teostamist, kuna tema poolt on valdus üle antud juba ligi kolm aastat tagasi, kuid sissenõudja ise ei taga vee-, elektri- ja gaasivarustuse olemasolu kinnistul, et kolmas isik saaks oma vara kinnistult ära viia. Kohus viitas TMS § 2 lg 1 p-le 15 ja § 23 lg-le 1. Kohus on käesolevas määruses tuvastanud, et kohtutäitur on 08.01.2014.a algatanud sissenõudja 08.01.2014.a avalduse ning 28.06.2011.a pankrotivara enampakkumise akti alusel täitemenetluse nr 024/2014/20 kinnisasja väljanõudmiseks avaldajalt. 28.06.2011.a pankrotivara enampakkumise aktist nähtub, et sissenõudja ostis avaldajalt pankrotimenetluse raames toimunud enampakkumisel kinnisasja aadressil XXXXXXXXX XXX XX Tallinnas, millise omanikuks oli avaldaja. Vaidlusaluses täiteasjas sissenõudjaks olev Ektornet Land Estonia OÜ kanti kinnisasja aadressil XXXXXXXXX XXX XX Tallinn, omanikuna kinnistusraamatusse 19.07.2011.a (asjaolu nähtub kinnistusraamatu väljavõttest (t lk 60-62). Kohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 36 lg-le 1 ja märkis, selle sätte mõttest tulenevalt peab senine valdaja oma tegeliku võimu ära andma. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest võib aru saada, et kinnisasjal asetseb hoone, tuleb valduse üleandmise korral üle anda ka abinõud, mis võimaldavad võimu asja üle ehk üle anda ka hoone võtmed. Avaldaja on oma kaebuses üldsõnaliselt väitnud, et sissenõudja valduse üleandmise nõue kaebaja vastu on olnud rahuldatud juba ligi kolm aastat ja selgitanud, et kolmanda isiku vara äraviimist ei saa tema teostada, kuna see oleks kuritegelik. Samas ei nähtu ei esitatud avaldusest ega muudest dokumentidest, et avaldaja oleks andnud kinnisasja valduse üle sissenõudjale (mh kinnisasjal asetseva hoone võtmed). Kohus osundas Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2007.a määruses tsiviilasjas nr 2-06-35657 väljendatud seisukohale, et avaldaja võimaliku hoonest lahkumisega ei kandunud valdus automaatselt üle sissenõudjale, vaid üleandmise tahteavaldus tuleb suunata selle saamiseks õigustatud isikule. Antud juhul ei ole avaldaja tõendanud, et ta oleks valduse üleandmiseks sissenõudjale midagi teinud. Ainult asjaolu, et avaldaja väidetavalt lahkus valdusest, ei kajasta fakti, et avaldaja oleks andnud valduse tegeliku võimu sissenõudjale üle. Seega tuleb asuda seisukohale, et avaldaja ei ole vaidlusaluse kinnisasja valdust õigustatud isikule üle andnud enne esmase täitetoimingu tegemist 20.01.2014.a (t lk 77). Juhul, kui avaldaja leidis, et ta on täitedokumendi täitnud enne täitemenetlust, oli tal võimalus esitada hagi vaidlusaluse kohustuse puudumise tuvastamiseks TsMS § 368 lg 2 alusel. Lisaks võimaldab TMS § 221 lg 1 esitada võlgnikul sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Ilma kohtu otsuseta või sissenõudja nõusolekuta ei saa täitur täitedokumenti
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-50915 täidetuks lugeda. Seega oli nii täitemenetluse alustamine kui ka täitedokumendi täitmiseks tehtud kinnisasja äravõtmise täitetoiming avaldaja suhtes põhjendatud ning kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Seadusest ei tulene kohtutäiturile kohustust välja selgitada, kes väidetavalt tegelikkuses takistab sissenõudjal kinnisasja valdamast, sest kohtutäitur peab kooskõlas formaliseerituse põhimõttega juhinduma täitedokumendist ning avaldajal võlgnikuna oli eelnimetatud õiguskaitsevahendite kasutamise õigus. Kohus nõustus sissenõudja seisukohaga, et ei väidetav kolmandate isikute vara paiknemine väljanõutaval kinnisasjal ega asjaolu, kas toimus kinnisasja vee, gaasi ja elektriga varustamine, ei anna alust täitedokumendi järgi kohustatud isikul jätta kinnisasi välja andmata. Kohus on käesolevas määruses tuvastatud asjaolude alusel jõudnud järeldusele, et täitemenetluse alustamine kui ka täitedokumendi täitmiseks tehtud kinnisasja äravõtmise täitetoiming avaldaja suhtes olid põhjendatud. Määruses on tuvastatud, et kohtutäitur võttis kinnisasja valduse avaldajalt ära 18.02.2014.a. Seega on kohtutäitur täitetoimingu lõpetanud ning on lõpetanud 16.04.2014.a otsusega täiteasjas nr 024/2014/20 ka täitemenetluse. Kohtutäituri 15.01.2014.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (t lk 79) vastab kohtutäituri seaduse (KTS) §-le 34, § 36 lg 1 p-le 2 ja lg-le 2, mistõttu leidis kohus, et kohtutäituri 14.11.2011.a kohtutäituri lisatasu ja täitekulu väljamõistmise otsused vastavad seadusele ja puudub alus nimetatud otsuste tühistamiseks. Avaldaja kaebuses esitatud taotlust lõpetada vaidlusaluses täiteasjas menetlus, ei ole alust rahuldada esmalt seetõttu, et TMS § 3 lg 1 kohaselt korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega ei saa kohus asuda kohtutäituri asemel täitemenetlust korraldama sh otsustada täitemenetluse lõpetamise üle. Teiseks on vaidlusaluses täiteasjas kohtutäitur 16.04.2014.a otsusega (t lk 105) täitemenetluse lõpetanud ning avaldaja eesmärk on saavutatud. Avaldaja on esitanud ka vastuväite, et vaidlusaluse täitemenetluse ajal alustati tema suhtes pankrotimenetlust, mistõttu tulnuks pankrotimenetlus avaldaja suhtes lõpetada. Asjas on leidnud tuvastamist, et täitemenetlus algatati avaldaja suhtes 08.01.2014.a ning avaldaja sai kinnisasja väljaandmise täitmisteate isiklikult allkirja vastu kätte 20.01.2014.a (t lk 80-81). Samuti on tuvastatud, et kohtutäitur võttis kinnisasja valduse avaldajalt ära 18.02.2014.a. Õige on, et Harju Maakohtu 06.02.2014.a määruse, millega võeti avaldaja pankrotiavaldus menetlusse ja määrati tema ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm, resolutsiooni p-s 5 on kohus määranud peatada võlgniku vara suhtes toimuva täitemenetluse. Nagu eespool märgitud nähtub 28.06.2011.a pankrotivara enampakkumise aktist, et sissenõudja ostis avaldaja pankrotimenetluse raames toimunud enampakkumisel kinnisasja aadressil XXXXXXXXX XXX XX Tallinn, millise omanikuks oli avaldaja. Sissenõudja kanti kõnealuse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse 19.07.2011.a. Seega ei olnud Harju Maakohtu 06.02.2014.a määruse andmise ajal avaldaja väljaantava kinnisasja omanik, mistõttu ei olnud tegemist sundtäitmisega võlgniku vara suhtes, kuna avaldaja oli oma omandi juba kaotanud, vaid kinnisasja väljaandmisele suunatud toiminguga. Eeltoodud põhjendustel ei rahuldanud kohus avaldaja kaebust kohtutäituri Arvi Pink otsusele täiteasjas nr 024/2014/20.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-50915 Kaebuse põhjenduste kohaselt on antud asjas tuvastatud see, et sissenõudja ostis kinnistu 28.06.2011.a ja 19.07.2011.a kanti sissenõudja kinnistusraamatusse, aga täitemenetlust alustati alles 08.01.2014.a. eluliselt ei ole usutav, et sissenõudja tegi investeeringu kinnisasja ostmiseks, kuid ootas ligi kolm aastat valduse saamist. Lisaks sellele on sissenõudja saanud sulgeda kinnistul vee, gaasi ja elektri, mistõttu pidi valdama kinnistut. Arvestades eeltoodut peaks sissenõudja tõendama seda, et ta ei ole saanud kinnisasja valdust. Kohus on antud asjas tuvastanud olulised asjaolud valesti, mistõttu määrus tugineb valedel faktidel ning rikutud on menetlusnormi. Kohus on leidnud, et kuna kinnistul asub hoone, tuleb valduse üleandmisel üle anda ka abinõu, mis võimaldab võimu asja üle ehk võtmed. Samas on tuvastatud see, et 28.06.2011.a ostis sissenõudja XXXXXXXXX XXX XX kinnistu, kuid kinnistul asuvat saunamaja ei omandanud (t lk 73-76). Lisaks sellele toimus avaldaja vara suhtes pankrotimenetlus ja tema vara käsutas pankrotihaldur Peep Lillemäe. Kuigi avaldajal ei ole XXXXXXXXX XXX XX võtmeid, siis sissenõudja ei ostnud saunamaja, mistõttu sellist kohustust ei saanudki tekkida. Avaldajale ei saa panna kohustust teisaldada saunamaja, sest avaldajal puuduvad selleks vahendid ja ta on pankrotivõlgnik. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11304 p 22 kohaselt ei pea isik kandma teiste isikute või nende vara väljatõstmisega seonduvaid kulusid, kui ta on juba vabatahtlikult lahkunud. Antud juhul on avaldaja juba lahkunud kinnistult, sest see müüdi 28.06.2011.a. Seega on kogu täitemenetlus olnud õigusvastane – kuna avaldaja ei olnud võlgnik, siis puudus alus täitemenetluse algatamiseks ja toimingute tegemiseks. TMS võimaldab üksnes võlgniku suhtes teha toiminguid ja otsuseid, aga kuna avaldaja vara ei olnud kinnistul, siis puudus alus tema suhtes täitemenetluse läbiviimiseks.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-50915 saanud, ning et selle dokumendi tõttu oleks tulnud täitemenetlus lõpetada. Nõustuda ei saa selle väitega, et sissenõudja oleks pidanud tõendama, et ta ei olnud valdust saanud. Juhul, kui ühel isikul on teise isiku suhtes nõue, mille osas eksisteerib ka täitedokument, nii nagu see ka käesoleval juhul oli, võib võlausaldaja algatada täitedokumendi alusel nõude täitmiseks täitemenetluse, ning seda, et kohustus on jätkuvalt täitmata, võlausaldaja täiendavalt tõendama ei pea. Küll aga võib võlgnik saavutada täitemenetluse lõpetamise, kui ta tõendab, et kohustus on täidetud või hangib seaduses sätestatud kohtulahendi (näiteks eespool viidatud hagi rahuldava kohtuotsuse), millega tunnistatakse kas täitemenetlus lubamatuks või tuvastatakse kohustuse puudumine. Kaebuse esitaja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks tuvastanud vaidluse lahendamise aluseks olevad asjaolud valesti. Juhul, kui tekib vaidlus täitmise aluseks oleva täitedokumendi sisu üle, võib võlgnik esitada TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastushagi. Saunamaja äraviimise kohustuse küsimusest ei ole kohtutäitur täitemenetluse läbiviimist sõltuvusse seadnud. Täitemenetluse tagajärgede eest ei pea vastutama see täitedokumendi järgi kohustatud isik, kes on tal lasuva, täitedokumendist tuleneva kohustuse enne täitemenetluse algatamist vabatahtlikult täielikult täitnud. Sellise järelduse tegemist võimaldavaid asjaolusid ei ole aga kaebuse esitaja kohtu ette toonud ning selliseid asjaolusid ei nähtu ka muudest tsiviilasja materjalidest. See, et kaebuse esitaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kinnisasja omandanud isik oleks sedavõrd kaua kinnisasja väljanõudmisega oodanud, ei tõenda, et võlgnik oma kohustuse enne täitemenetluse algatamist täielikult täitis. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta vaidlustatud maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.