kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
hagiavalduse
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.05.2015 määrus osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja saata tsiviilasi nr 2-10-20988 maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.
IP määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.04.05.2010 esitas IP hagi TJ ja RJ vastu ühisvara jagamiseks. TJ ja RJ ühisvarasse kuulub kinnistu, asukohaga XXXXXXXX XXX XX, Tallinn (registriosa nr XXXXXX), mille jagamist hageja taotleb. 31.08.2011 esitas IP hagi TJ ja RJ vastu 03.02.2011 abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks.
2.26.03.2014 esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille kohus 28.03.2014 kohtumäärusega osaliselt rahuldas. Hagi tagamiseks võimaldas kohus seada Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX III jakku käsutamise keelumärke IP (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks, kuid jättis rahuldamata IP taotluse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. Kohus märkis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 387 lg 1 ning hageja taotluse alusel saadab kohus määruse hagejale ja toimetab määruse kostjatele kätte pärast kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 märgitud kinnistusraamatu kande tegemist ning selgitas, et hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal endal pöörduda registripidaja poole, kuna hageja ei olnud taotlenud määruse saatmist registripidajale kohtu poolt. Kohus edastas hagi tagamise avalduse lahendamise määruse hageja lepingulisele esindajale 28.03.2014 elektrooniliselt, mille kättesaamist esindaja 28.03.2014 e-kirjaga kinnitas (II kd tl 112a).
3.31.03.2014 osaotsusega rahuldas kohus IP hagi TJ ja RJ vastu abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks ning tunnistas kehtetuks Tallinna notar Sirje Ormani 03.02.2011 koostatud ja tõestatud TJ ja RJ abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri 399 all. Kohus märkis, et menetluskulud jagatakse tsiviilasja nr 2-10-20988 lõpetavas lahendis ning jätkas menetlust IP hagis TJ ja RJ vastu ühisvara jagamiseks. 02.05.2014 esitasid kostjad Harju Maakohtu 31.03.2014 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 26.11.2014 kohtuotsusega jättis rahuldamata ja 31.03.2014 osaotsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostjate kanda. Osaotsus jõustus 18.02.2015, mil Riigikohus jättis TJ kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2014 otsusele menetlusse võtmata.
4.11.03.2015 teostas Harju Maakohus päringu kinnistusraamatusse kinnistu, asukohaga XXXXXXXX XXX XX, Tallinn (registriosa nr XXXXXX), kohta. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu 14.01.2015 võõrandatud R OÜ-le.
5.16.03.2015 kohustas kohus pooli esitama menetluskulude nimekirjad ning andis vastaspooltele tähtaja menetluskulude nimekirjale seisukoha esitamiseks.
6.24.03.2015 esitas hageja kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. 31.03.2015 esitasid kostjad kohtule seisukoha, milles leidsid, et hagejal ei ole antud menetluse faasis õigust nõuda menetluskulude kindlaksmääramist, samuti ei nähtu hageja poolt esitatud arvetest detailselt menetluskulude koosseis, st ei ole näidatud, millise konkreetse toiminguga või menetlusdokumendi koostamisega seoses vastav lepingulise esindaja kulu tekkinud on. Kostjad palusid jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja menetluskulud kindlaksmääramata. Tähtaegselt kostjad kohtule oma menetluskulude nimekirja ei esitanud.
7.10.04.2015 esitas hageja kohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks täpsustatud avalduse, mille kohaselt palub hageja määrata kostjate poolt solidaarselt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 4938,28 eurot, mis koosneb tasutud riigilõivust summas 1278,28 eurot (20 0000 Eesti krooni) ja tasust osutatud õigusabi eest summas 3660 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ning esindajal kulus esindamisele kokku 30,5 tundi. Samuti palub hageja välja mõista määruse
jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja menetlusega ning avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane.
8.21.04.2015 kostjate poolt esitatud seisukoha kohaselt jäävad kostjad oma varasema seisukoha juurde. Kostjad leiavad, et hageja menetluskulude arvestuses toodud ajakulu ja maksumus on põhjendamatult ja ebamääraselt suur. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja pinnalt ei ole võimalik hinnata, millised kulud on seotud antud kohtuvaidluse osaga, mis seondub just ühisvara jagamise kokkuleppe tühistamisega. Kostjad paluvad jätta hageja menetluskulude avaldused rahuldamata ja menetluskulud kindlaksmääramata. Maakohtu määrus
9.19.05.2015 määrusega jättis maakohus hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks läbivaatamata ja menetlusekulud hageja kanda. Menetluskulud IP hagis TJ ja RJ vastu 03.02.2011 abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks jättis kohus solidaarselt kostjate kanda, rahuldas IP avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrates kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse tsiviilasjas nr 2-1020988, ning mõistis solidaarselt TJ-lt ja RJ-lt välja IP kasuks menetluskulud summas 1110 eurot ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1110 eurot) tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Esiteks leidis kohus, et IP hagi TJ ja RJ vastu ühisvara jagamiseks tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kinnistusraamatu kohaselt on kostjate TJ ja RJ ühisvarasse kuuluv kinnistu, asukohaga XXXXXXXX XXX XX, Tallinn (registriosa nr XXXXXX), mille jagamist hageja on antud tsiviilasja menetluses taotlenud, 14.01.2015 võõrandatud R OÜ-le, ning kuna kostjatel puudub vara, mida antud tsiviilasja raames jagada, ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki enam saavutada.
11.Teisena lahendas kohus menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Antud tsiviilasjas on menetluses olnud kaks erinevat nõuet: IP hagi TJ ja RJ vastu ühisvara jagamiseks (nõue I) ning IP hagi TJ ja RJ vastu abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks (nõue II). Maakohus viitas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.04.2015 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-28-15, mille p-s 14 on märgitud, et kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel.
12.Kuivõrd nõude I jättis kohus läbi vaatamata, kannab TsMS § 168 lg 2 alusel nõudega I seotud menetluskulud hageja. Seega jäid hageja kanda nõudega I seotud kulud, mis on kantud 04.05.2010 hagiavalduse koostamisele 4 tunni eest, 10.09.2012 kohtuistungist osavõtmisele (koos ettevalmistamisega) 2 tunni eest, 30.01.2013 kohtuistungist osavõtmisele (koos ettevalmistamisega) 2 tunni eest ja 06.03.2013 kohtuistungist osavõtmisele (koos ettevalmistamisega) 2 tunni eest, kokku 10 tunni eest. Samuti jäid hageja kanda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1278,23 eurot. Kostjad ei esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja.
13.Nõude II osas rahuldas Harju Maakohus 31.03.2014 osaotsusega IP hagi TJ ja RJ vastu abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks ning märkis, et menetluskulud jagatakse tsiviilasja nr 2-10-20988 lõpetavas lahendis. Kuna kostjad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ning Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannavad TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostjad. Eelnevast tulenevalt kuuluvad kostjatelt solidaarselt
väljamõistmisele nõude II menetlemisega seotud kulud. Kohtu hinnangul on ainult nõudega II seotud hageja menetluskuludeks 31.08.2011 täiendatud hagiavalduse koostamine 3 tundi, 31.01.2014 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4 tundi ja 06.11.2014 kohtuistungist osavõtmine Tallinna Ringkonnakohtus (koos ettevalmistamisega) 2 tundi, kokku 9 tundi.
14.Lisaks on hageja menetluskulude nimekirjas välja toonud selliste toimingutega seotud kulud, mis käsitlevad nõudeid koos ning on kohtu hinnangul sellest tulenevalt põhjendatud nõudega I seotud kuludeks määrata 1⁄2 ja nõudega II seotud kuludeks määrata 1⁄2 sellistest kuludest. Koostatud dokumentide ja teostatud toimingute sisust nähtuvalt on mõlema nõudega seotud kuludeks 03.11.2011 kostja vastusega tutvumine/seisukohtade koostamine 3 tundi, 26.06.2012 kliendile olukorra tutvustamine ning kohtudokumentidega tutvumine/vastuväite koostamine 3 tundi, kostjate 08.07.2013 vastusega tutvumine/seisukohtade koostamine 2 tundi, 18.10.2013 seisukohtade koostamine 1,5 tundi, 04.12.2013 kohtuistungist osavõtmine (koos ettevalmistamisega) 2 tundi, kokku 11,5 tundi.
15.Kuna nõude II osas kuuluvad menetluskulud kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele, kontrollib kohus alljärgnevalt nõude II osas hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, sh nende kulude osas, mis on tekkinud nõude I ja II koos menetlemisel.
16.Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi 31.08.2011 täiendatud hagiavalduse koostamisele. Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid sellises mahus ajakulu. Kuna tegemist on toiminguga, mis on seotud ainult nõudega II, kuulub kostjatelt välja mõistmisele kulu 3 tunni eest.
17.Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi 03.11.2011 kostja vastusega tutvumisele/seisukohtade koostamisele. Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid sellises mahus ajakulu. Kuna tegemist on toiminguga, mis on seotud nii nõudega I kui nõudega II, kuulub kostjatelt välja mõistmisele 1⁄2, s.o kulu 1,5 tunni eest.
18.Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendamatu ajakulu 3 tundi 26.06.2012 kliendile olukorra tutvustamisele ning kohtudokumentidega tutvumisele/vastuväite koostamisele. Tsiviilasja materjalide kohaselt esitas hageja kohtule vastuväite 21.05.2012, s.o peaaegu kuu aega varem, kui menetluskulude nimekirjas märgitud, mistõttu leiab kohus, et TsMS § 477 lg 5 ning TsMS § 174 lg 1 koostoimes ning juhindudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.04.2015 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 3-2-128-15 p-st 14 tuleb hageja menetluskulud vastuväite koostamise eest jätta kostjatelt välja mõistmata. Kohtu hinnangul sisuliselt üheleheküljelise vastuväite koostamisele oleks vajalik ja põhjendatud ajakulu 1 tund. Seega kuuluks kostjatelt välja mõistmisele olukorra tutvustamise ning kohtudokumentidega tutvumise eest kulu 2 tunni eest, kuid kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu menetluse kestel kliendile olukorra tutvustamisele ja kohtudokumentidega tutvumisele 1 tund. Kuna tegemist on toiminguga, mis on seotud nii nõudega I kui nõudega II, kuulub kostjatelt välja mõistmisele 1⁄2, s.o kulu 0,5 tunni eest.
19.Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi kostjate 08.07.2013 vastusega tutvumisele/seisukohtade koostamisele. Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid sellises mahus ajakulu. Kuna tegemist on toiminguga, mis on seotud nii nõudega I kui nõudega II, kuulub kostjatelt välja mõistmisele 1⁄2, s.o kulu 1 tunni eest.
20.Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi 18.10.2013 seisukohtade koostamisele. Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid
sellises mahus ajakulu. Kuna tegemist on toiminguga, mis on seotud nii nõudega I kui nõudega II, kuulub kostjatelt välja mõistmisele 1⁄2, s.o kulu 0,75 tunni eest.
21.Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi 04.12.2013 kohtuistungist osavõtmisele (koos ettevalmistamisega). Kohtuistung kestis kella 14.01-15.09 ning kohtuistungiks ettevalmistamisega koos on põhjendatud ja vajalik kulu nimetatud toimingute tegemisele 2 tundi. Kuna tegemist on toiminguga, mis on seotud nii nõudega I kui nõudega II, kuulub kostjatelt välja mõistmisele 1⁄2, s.o kulu 1 tunni eest.
22.Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendamatu ajakulu 4 tundi 31.01.2014 apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud vastuse apellatsioonkaebusele 02.06.2014, mitte 31.01.2014, nagu menetluskulude nimekirjas on märgitud.
23.Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendamatu ajakulu 2 tundi 06.11.2014 kohtuistungist osavõtmisele Tallinna Ringkonnakohtus (koos ettevalmistamisega). Menetluskulude nimekirjas on hageja esindaja märkinud, et vastavalt kliendilepingu tingimustele makstakse tasu kohtuistungil osalemise eest koondtasuna olenemata kohtuistungi pikkusest summas 200 eurot, s.o 2 tunni eest. Asjaolu, et menetlusosalise ja esindaja sõlmitud leping sisaldab väidetavalt kokkulepet, mille kohaselt hageja hüvitab esindajale kohtuistungil osalemise ja kohtuistungiks ettevalmistamise eest, olenemata istungi pikkusest, tasu 200 eurot, s.o 2 tunni eest, ei tähenda, et need kulud on põhjendatud välja mõista teistelt menetlusosalistelt. Kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist (Vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 17). Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele kokku 1,5 tundi. Kuna tegemist on toiminguga, mis on seotud ainult nõudega II, kuulub kostjatelt välja mõistmisele kulu 1,5 tunni eest.
24.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud ja vajalik ajakulu hageja esindaja poolt nõude II osas teostatud toimingutele 9,25 tundi, s.o 9 tundi ja 15 minutit. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel kostja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1110 eurot (9,25 tundi x 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks).
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märkis kohus hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1110 eurot) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
26.Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni punktid 1 ja 2) ja jätkata menetlust käesolevas tsiviilasjas, võttes arvesse hageja poolt esitatud uued nõuded kostjate vastu.
27.Hageja on seisukohal, et kohtumäärus hagi läbi vaatamata jätmiseks on tehtud enneaegselt. Hageja leiab, et maakohus peale kontrollimist, kellele kuulub vaidlusalune kinnisvara, oleks pidanud teatama muutunud asjaolust hagejale enne kohtumääruse hagi läbi vaatamata jätmiseks tegemist. Maakohus võinuks TsMS § 392 alusel anda hagejale võimaluse täpsustada haginõudeid koos võimalusega esitada täiendavaid nõudeid. Kusjuures kostjad ei ole isegi taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist.
28.TsMS § 423 lg 2 p 1 annab kohtule võimaluse jätta hagi läbi vaatamata, kuid ei kohusta seda tegema. Vaatamata sellele, et kohus juba 11.03.2013 teadis, et vaidlusalune kinnistu on võõrandatud, ei teatavitanud kohus sellest hagejat ning
16.03.2015 kohustas pooli esitama menetluskulude nimekirjad, kusjuures kohtu kirjas ei olnud antud vihjet sellele, et asjaolud on muutunud ja kohus võib jätta hagi läbi vaatamata. Hageja, saanud kätte kohtu kirja, oli veendumusel, et asi liigub oma loogilise lõpetamise suunas ja hageja saab positiivse lahendi kätte, sest hageja hinnangul, puudusid asjaolud, mis välistaksid hagi rahuldamist, mis tähendab, et hagejal olid põhjendatud ootused õiglasele otsusele. Antud juhul tehtud kohtumäärusega on loodud olukord, kus kostjad oma pahatahtliku tegevusega saavutasid oma eesmärgi vältida kohtulahendi täitmist.
29.Kostjad pahatahtlikult võõrandasid menetluse kestel vaidlusaluse kinnisvara, kasutades ära asjaolu, et hagi tagamise taotlus ei olnud õigeaegselt esitatud kinnistusraamatusse, kuid see ei tähenda, et antud olukorda pole võimalik parandada ja tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Hagejale jääb võimalus tunnistada kehtetuks võõrandamistehing, s.o. 14.01.2015 asjaõigusleping, mis on sõlmitud kostjate ja R OÜ vahel, kuna on ilmselge, et tegemist on hageja huve kahjustava tehinguga, mis on tehtud täitemenetluse kestel ja saab sel põhjusel olla tagasivõetud.
30.Hageja on seisukohal, et 14.01.2015 asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks nõude võib esitada ka praeguses menetluses, sest olemasolevatele kostjatele lisandub vaid veel üks uus kostja. Hageja leiab, et uued nõuded saab TsMS § 374 alusel liita, sest ühine menetlemine võimaldab kiiremat lahendamist ja lihtsustab menetlemist.
31.Kuivõrd kohtumäärus ei ole jõustunud esitab hageja koos määruskaebusega uued nõuded ja palub menetluse jätkamist. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel on hageja nõuete rahuldamine äärmiselt raskendatud, sest hageja peab: a) esitama eraldi hagi kostjate ja R OÜ vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ning b) esitama uuesti hagi kostjate vastu sama nõudega, s.o. nõuda ühisvara jagamist. Antud olukord, rääkimata sellest, et see paratamatult toob hagejale uusi menetluskulusid, on vastuolus TsMS § 2, mille kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
32.Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. See aga võib tähendada, et on hageja jaoks möödunud aegumistähtaeg, millal ta saab oma nõudega kohtu poole pöörduda juhul, kui ta peab uuesti oma nõuded kostjate vastu ühisvara jagamiseks esitama. Seega hagi läbi vaatamata jätmine toob endaga kaasa raske tagajärje hageja jaoks, millega peab kohus arvestama vastava kohtumääruse tegemisel.
33.Menetluskulude kindlaksmääramise osas peab hageja maakohtu määrust äärmiselt ebaõiglaseks. Hageja on pöördunud kohtu poole oma õiguste kaitseks ja kohtu poole pöördumine oli tingitud asjaolust, et kostjad keelduvad jõustunud kohtulahendi vabatahtlikust täitmisest.
34.Hageja on seisukohal, et asjas olevatest tõenditest ja asjaoludest lähtuvalt ei olnud kohtul võimalik jätta kostjate menetluskulud hageja kanda, sest see on äärmiselt ebaõiglane. Sel põhjusel leiab hageja, et peaks maakohus TsMS § 168 lg 2 asemel kohaldama TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja leiab, et kuna hagi on jäetud läbi vaatamata, siis sisuliselt on otsus tehtud tema kahjuks. Vastus määruskaebusele
35.Harju Maakohus palus 27.05.2015 kirjaga esitada kostjatel oma seisukoht hiljemalt 10.06.2015. Kostjad oma seisukohta ei ole esitanud.
Menetluse edasine käik
36.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 19.05.2015 määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3 ja §-le 659 tühistada osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
38.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata põhjusel, et kinnistusraamatu kohaselt on kostjate ühisvarasse kuuluv kinnistu, mille jagamist hageja on antud tsiviilasja menetluses taotlenud, võõrandatud 14.01.2015 R OÜ-le, ning kuna kostjatel puudub vara, mida antud tsiviilasja raames jagada, ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki enam saavutada. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul ei olnud õigust jätta nimetatud põhjusel TsMS § 423 lg 2 p 2 (maakohtu määruses ekslikult viidatud p-le 1) alusel hagi läbi vaatamata.
39.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et kohtumäärus hagi läbi vaatamata jätmiseks on tehtud ennatlikult. Maakohus oleks pidanud pärast vara kuuluvuse tuvastamist andma enne hagi läbi vaatamata jätmist hagejale muutunud asjaoludest teada ning TsMS § 392 alusel võimaluse hagi täpsustada või esitada täiendavaid nõudeid.
40.Hagi ei oleks tohtinud jätta läbi vaatamata olukorras, kus kostjad on vara võõrandanud menetluse kestel, kasutades ära olukorda, kus hagi tagamise määrust ei olnud õigeaegselt esitatud kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Hageja on õigesti juhtinud tähelepanu võimalusele nõuda 14.01.2015 võõrandamistehingu, mis on sõlmitud kostjate ja R OÜ vahel, kehtetuks tunnistamist, kuna on ilmselge, et tegemist on hageja huve kahjustava tehinguga, mis on tehtud täitemenetluse kestel.
41.Samuti on õige hageja märkus, et hagi läbi vaatamata jätmine võib tuua endaga kaasa negatiivse tagajärje hageja jaoks nõude võimaliku aegumise näol. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ning hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. See aga võib tähendada, et hageja on jaoks võib vaatamata vahepealsele aegumise peatumisele olla uue hagi esitamise hetkeks möödunud aegumistähtaeg, mille vältel ta saab oma nõudeid maksma panna.
42.Menetluskulud tuleb jagada vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.