A Si hagi AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) vastu kindlustushüvitise saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A S (isikukood xxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja Edgar-Kaj Velbri Kostja: AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, filiaali registrikood 12831829), lepinguline esindaja vandeadvokaat OlaviJüri Luik
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine
Asja läbivaatamine
Istungimenetluses, viimane istung 28.06.2019. a
RESOLUTSIOON
Kinnitada hageja A S (isikukood xxx) ja kostja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Kostja tasub hiljemalt 10 päeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist hagejale 6500 eurot, kandes vastava summa advokaadibüroo Derling Primus OÜ arveldusarvele nr xxx.
1.2.Pooled kinnitavad, et pärast eelmises punktis nimetatud kohustuse täitmist puuduvad pooltel teineteise suhtes mistahes nõuded ja pretensioonid, sh 22.01.2014. a sõlmitud kindlustuslepingust nr xxx tulenevad nõuded. Pooled loobuvad antud lepingu alusel tulevikus tekkida võivatest nõuetest.
Lõpetada tsiviilasja menetlus. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tagastada hagejale tasutud riigilõivust 500 eurot Advokaadibüroo Derling Primus OÜ arveldusarvele
2-16-12576 nr xxx. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja nõuab kostjalt 19.08.2016. a esitatud hagi alusel 34 391,08 eurot hüvitist. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: Hagejale kuulub xxx hoonestatud kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx; edasipidi kinnistu); Hageja ja kostja vahel oli 22.01.2014. a sõlmitud kodukindlustusleping, millega kindlustati kinnistul asuv hoone perioodil 29.01.2014. a - 28.01.2017. a tulekahju, veeavarii, vandalismi, tormi, üleujutuse ja koguriski vastu summas 176 000 eurot ja kodune vara 35 000 eurot; 12.08.2015. a sai pikselöögi tagajärjel kahjustada hageja elamu elektrivõrk; Pooled vaidlevad selle üle, mis töid oli vaja teha elektrisüsteemi kahjustuste likvideerimiseks ja mis see maksab, kas kostjal tuleb hagejale hüvitada ka soojuspumbale ja elamu veesüsteemile ja veesüsteemiga seotud seadmetele tekkinud külmakahjustused ning suletud pindade avamisest tekkinud kogu kahju ja mis on selle kahju suurus; Kahjustada said ka kaks õhk-õhk soojuspumpa; 2016. a märtsi seisuga oli kostjale tekkinud kokku kahju 25 587,34 eurot, sh külmakahjude likvideerimise kulu 4053 eurot. Kostja keeldus 29.03.2016. a otsusega külmakahjude hüvitamisest ning hüvitas üksnes 21 434,34 eurot. Hagejale seoses äikese- ja külmakahjustustega tekkinud kahju suurus on 52 969,42 eurot, sh elektritööd 6045,08 eurot (ei sisalda üldehitustöid ega lisakaitset), üldehitustööd (köögi aluskapi põhja vahetus 560,40 eurot, ettevalmistus, kolimine ja katmine 590 eurot, 77 m2 põranda lammutamine 924 eurot, betoonitööd 4046 eurot, lava lahti võtmine, uuesti ehitamine ja õlitamine 840 eurot, 165 m 2 seinte lammutamine 1877 eurot, 77 m2 puitripplae lammutus 891 eurot, prahi utiliseerimine 2060 eurot, 24 m2 hüdrod, 77 m2 plaatimistööd 6652 eurot, 242 m2 voodrilaud seina ja lakke 9764,70 eurot, 242 m2 voodrilaua viimistlemine 1956 eurot, puidust uksed 300 eurot, seadmete, trepi, mööbli montaaž 700 eurot, materjali hange, transport, koristustööd 2200 eurot), külmakahjude likvideerimine (veega survestamine, lekkekoha tuvastamine 450 eurot, dušisegistid 480 eurot; köögis veepehmendi 300 eurot, köögi segisti 100 eurot, 2. korruse WC pott 220 eurot, 5 kuulkraani vahetus 65 eurot, elektriboiler 450 eurot, nõudepesumasin 375 eurot, trassil AluPex põlvede, ühenduste vahetus 500 eurot, abimaterjalid, sukelveeautomaat, paisupaak, paisupaagi
2 (4)
2-16-12576 ventiil, roostevaba tross, trossüleminekud, kinnistusvahendid, torumaterjalid 695 eurot, transport jne 800 eurot, muud ettenägematud kulud 300 eurot, millele lisandub 1836 eurot kahe õhk-õhk soojuspumba FUJI Electric ROR09LGC vahetamine ja 1020 eurot ehitustehnilisels ekspertiisiks, millest kostja hüvitas hagejale 21 434,34 eurot. Seega on hageja nõue 34 391,08 eurot. Kuna tegemist on eraisikuga, on kahjusumma suurus arvestatav käibemaksuga.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised: Hoone hilisem (5 kuud pärast pikselööki) külmumine ehk sekundaarne kahju ei ole kindlustusjuhtum. Kindlustusvõtja on rikkunud seadusest ja kindlustuslepingust tulenevat hoolsuskohustust Tasutud kindlustushüvitis katab ka sekundaarse kahju. Vastavalt kindlustustingimuste K100/2013 punktile 10.5 tuleb hoone veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemi tuleb korrapäraselt hooldada ja kaitsta külmumise eest. Kasutusvälisel perioodil ja külmal aastaajal ilma piisava kütteta hoonetes või hoone osades paiknevad veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemid tuleb sulgeda, tühjendada ja tühjana hoida. Hageja ei kaitsenud hoone kommunikatsioone külmumise eest. Tekkinud kahju ei ole hageja poolt väidetud ulatuses ning tasutud kindlustushüvitis ületab tekkinud kahju suurust.
3.Kohus arutas 29.10.2019 pooltega konverentsikõnena menetluse kompromissiga lahendamise võimalusi ja tegi pooltele kohtupoolse kompromissiettepaneku.
4.Pooled esitasid 14.11.2019 kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled avaldasid, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest ning kinnitavad, et puuduvad takistused kompromissi kinnitamiseks. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Avalduses sisaldub riigilõivu osalise tagastamise taotlus.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
6.Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
7.Kompromissi tingimusteks ei ole kohtule esitatud avalduse punktides 3-7 märgitu, vaid need on poolte menetluslikud avaldused, mida kohus kompromissina ei kinnita (vt nt Riigikohtu 17.12.2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-08, p 13, 21.09.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-16, p 10, samuti 12.11.2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-14253, 3 (4)
2-16-12576 p 14). Kohus arvestas kõnealuste menetluslike avaldustega kompromissi kinnitamise otsustamisel.
8.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Kompromissilepingu juures olevates menetluslikes avaldustes ja taotlustes on pooled välja toonud, et nad on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda (vt Riigikohtu 10.09.2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-20988, p 13). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad kõik menetluskulud poolte endi kanda.
9.Hageja on taotlenud poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldada. Hageja tasus riigilõivu kokku 1000 eurot, sellest tagastamisele kuulub 500 eurot.
10.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust ühe päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.