Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Menetlusosaliste ärakuulamiseta
OÜ Aktiva Finants hagi Xxxvastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Xxxpõhinõue 320,02 (kolmsada kakskümmend eurot ja 2 senti) eurot ja viivis 319,97 (kolmsada üheksateist eurot ja 97 senti) eurot OÜ Aktiva Finants kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista Xxxmenetluskulud 412,60 (nelisada kaksteist eurot ja 60 senti) eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxtasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lgs 1 sätestatud määras OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise
2-14-38728 õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.AS Xxxja kostja sõlmisid 06.12.2002 liitumislepingu nr xxx, 28.12.2005 liitumislepingu nr xxx, 21.09.2006 liitumislepingu nr xxx, 24.11.2010 järelmaksulepingu nr xxx ja 01.05.2011 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel AS Xxx kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja järelmaksulepingu alusel üle andma seadme HTC Desire ja seadme LG GS 290. Kostja kohustus saadud teenuse ja kauba eest esitatud arvete alusel tasuma (tl 40-51). Lepingutele kohaldati AS-i Xxx üldtingimusi (tl 62-71).
2.AS Xxx esitas kostjale 01.10.2011 arve nr 32358070 summas 43,36 eurot (tl 52-53), 01.11.2011 arve nr 32634600 summas 58,26 eurot (tl 54-55), 01.12.2011 arve nr 32921883 summas 146,58 eurot (tl 56-57), 01.01.2012 arve nr 33206931 summas 71,30 eurot (tl 58-59) ja 01.02.2012 arve nr 33488830 summas 84,35 eurot (tl 60-61).
3.27.05.2014 loovutas AS Xxxkostja vastase nõude hagejale, mille kohta saadeti 28.05.2014 teatis kostjale (tl 39).
4.12.12.2014 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 639,99 euro saamiseks. 30.03.2015 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
5.17.04.2015 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 07.05.2015 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub vastavalt hagile ja selle täpsustusele (tl 82-83) kostjalt välja mõista põhinõude 320,02 eurot, viivise 319,97 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1.
7.Hageja märgib, et: • kostja kasutas AS-i Xxx teenuseid nende eest tasumata; • kostjal on tasumata arved summas 320,02 eurot; • AS Xxx loovutas kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda mh viivist ja muid kõrvalnõudeid. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja märgib, et: • kostja tunnistab oma võlga AS-i Xxx ees summas 320,02 eurot, kuid ei tunnista võlga hageja ees, kuna tal ei ole lepingut hagejaga, vaid AS-iga Tele2 Eesti; • hagejal on õigus nõuda üksnes viiviseid summas 3,83 eurot, tulenevalt nõude loovutamise lepingust;
2-14-38728 • hageja ja AS-i Xxx vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingus on AS Xxx loovutanud viivisenõude üksnes 3,83 euro ulatuses, mistõttu puudub hagejal õigus suuremas ulatuses viiviseid nõuda; • kuna hageja nõuab viiviseid rohkem, kui AS-i Xxxja OÜ Aktiva Finants nõude loovutamise lepingus kirjas, tuleb see leping lugeda kehtetuks. Kohtu põhjendused
10.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
11.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
14.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
2-14-38728
15.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et AS Xxx ja kostja sõlmisid 06.12.2002 liitumislepingu nr xxx, 28.12.2005 liitumislepingu nr xxx, 21.09.2006 liitumislepingu nr xxx, 24.11.2010 järelmaksulepingu nr xxx ja 01.05.2011 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel AS Xxx kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja järelmaksulepingu alusel üle andma seadme HTC Desire ja seadme LG GS 290. Kostja kohustus saadud teenuse ja kauba eest esitatud arvete alusel tasuma (tl 40-51). Lepingutele kohaldati AS-i Xxx üldtingimusi (tl 62-71). AS Xxx esitas kostjale 01.10.2011 arve nr 32358070 summas 43,36 eurot (tl 52-53), 01.11.2011 arve nr 32634600 summas 58,26 eurot (tl 54-55), 01.12.2011 arve nr 32921883 summas 146,58 eurot (tl 56-57), 01.01.2012 arve nr 33206931 summas 71,30 eurot (tl 58-59) ja 01.02.2012 arve nr 33488830 summas 84,35 eurot (tl 60-61). 27.05.2014 loovutas AS Xxx kostja vastase nõude hagejale, mille kohta saadeti 28.05.2014 teatis kostjale (tl 39).
16.Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas põhjendatud ja tõendatud. Esialgne võlausaldaja on loovutanud eelnevalt nimetatud liitumislepingutest ja järelmaksulepingutest tulenevad nõuded hagejale, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt võla tasumist hagejale tulenevalt VÕS § 164 lg-st
2.Kostja ei ole teenuse ja kauba saamise kohta vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta oleks eelnevalt nimetatud arved nõuetekohaselt tasunud. Lisaks on kostja põhinõude suurust tunnistanud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 320,02 eurot.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingutes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas alates viimase arve maksetähtpäevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni summas 492,99 eurot (tl 27) ja vähendanud seda 319,97 euroni. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist ja hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt ei ole hagejal õigus nõuda viiviseid 319,97 euro ulatuses, kuna nõude loovutamise lepingus on viiviste suuruseks märgitud 3,38 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. 28.05.2014 on kostjale edastatud teatis nõude loovutamise kohta, millega AS Xxx teavitas kostjat, et on loovutanud 27.04.2014 nõude loovutamise lepinguga hagejale nõude kostja vastu põhisummas 320,02 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (tl 39). Hageja ja AS-i Xxx vahel 27.05.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingu punkti 2.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et AS Xxx on loovutanud lepingu punktis 1.1 ja 1.2 nimetatud nõuded lepingu lisaks nr 1 olevas nimekirjas fikseeritud isikute vastu koos kõigi võimalike tagatiste ja kõrvalkohustustega (tl 101). Nimetatud lepingu lisast nr 1 nähtub, et kostjal oli nõude loovutamise lepingu ajaks tekkinud viivis summas 3,83 eurot (tl 105). Kohus leiab, et nii nõude loovutamise lepingust kui ka kostjale 28.05.2014 edastatud teatisest tuleneb, et AS Xxx loovutas hagejale viivisenõude, mis tulenes põhikohustuse täitmisega viivitamisest, st ka viivise, mis ei olnud nõude loovutamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Vastavat seisukohta toetab ka VÕS § 164 lg 2, mille kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Puudub vaidlus, et kostja on olnud senini põhinõude tasumisega viivituses, mistõttu on hageja õigustatult arvestanud viivist kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Seega on hageja viivisenõue summas 319,97 eurot põhjendatud ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus märgib, et asjakohatu on kostja väide, mille kohaselt tuleb nõude loovutamise leping lugeda kehtetuks.
18.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 320,02 eurot ja viivis 319,97 eurot. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
2-14-38728
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulud 287,60 eurot (tl 75). Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 2 ja tl 77). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on lisaks hagiavaldusele esitanud täiendavalt 12.06.2015 üheleheküljelise seisukoha (tl 9798) kostja pooleleheküljelisele vastusele (tl 93). Käesoleva vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Hagiavaldusele ei ole lisatud mahukaid dokumente. Seega arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning selles esitatud menetlusdokumente, on kohus seisukohal, et käesolevas asjas saab pidada põhjendatud õigusabikuluks 287,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 412,60 eurot, so 125 + 287,60.
21.Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.