Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi Aktsiaseltsi STOFORT vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.02.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aktsiaseltsi STOFORT määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), lepinguline esindaja Olavi Järve Kostja: Aktsiaselts STOFORT (registrikood 10973005), lepinguline esindaja advokaat Liis Könn
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 20.02.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi STOFORT taotlused tõendite väljanõudmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli Swedbank Liising Aktsiaseltsi (hageja) hagi Aktsiaselts STOFORT (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. 11.10.2013 otsusega rahuldas maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.02.2014 otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Riigikohus jättis 04.06.2014 määrusega kostja kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.14.10.2013 esitas hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 05.03.2014 ja 14.07.2013 täpsustas hageja oma avaldust ning palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 8196,79 eurot, millest riigilõivud on summas 5796,79 eurot ja esindaja kulu 40 tunni eest 2400 eurot. Avalduse kohaselt on hagejale osutatud õigusabi hinnaga 60 eurot/tund.
3.Kostja vaidles avaldusele vastu ning palus jätta välja mõistmata riigilõivu 5768,03 eurot ületavas osas ning leidis, et kogu ulatuses on põhjendamatu hageja lepingulise esindaja kulu. Tõendamata on, et hagejal on tekkinud õigusabikulude hüvitamise kohustus. Hagejat esindanud Olavi Järve on hageja või Swedbank AS-i töötaja, kelle kulusid TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei hüvitata, sest esindaja täitis oma tööülesandeid ja seega ei tekkinud hagejal kohtuvaidluse tõttu õigusabikulude tasumise kohustust. Samuti ei olnud õigusabikulude tekkimine kostjale ettenähtav. Kostja taotles, et kohus nõuaks välja hageja esindaja töö- või õigusabilepingu ja kontrolliks, kas õigusabi eest on tasutud või kas hagejal on tasumise kohustus tekkinud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.20.02.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus osaliselt hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 7821,79 eurot, sh riigilõivu 5796,79 eurot ja esindaja kulu 2025 eurot. Menetluskulude avaldus jäi rahuldamata 375 euro osas. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata kostja taotlused tõendite väljanõudmiseks.
5.Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 160 000 krooni ehk 10 225,86 eurot ja hagi tagamiselt 28,76 eurot. Harju Maakohus on 18.10.2013 teinud määruse, millega rahuldati hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks summas 4457,83 eurot. Tasumisele kuuluvaks riigilõivu summaks määrati 5768,03 eurot. Seega on tõendatud riigilõivu tasumine summas 5796,79 eurot, millest 5768,03 eurot on hagiavalduselt ja 28,76 eurot on hagi tagamiselt tasutud riigilõiv.
6.Hageja on lepingulise esindaja volituste tõendamiseks esitanud kohtule Olavi Järve kõrgharidust tõendava diplomi ja volikirja, millest nähtub, et hageja volitab Swedbank AS juristi Olavi Järvet esindama hagejat muuhulgas Eesti Vabariigi kohtutes. Maakohus leidis, et olenemata sellest, kas Swedbank AS ja hageja kuuluvad ühte gruppi ja kas hageja on Swedbank AS-i tütarettevõtte, on nii Swedbank AS kui ka hageja erinevad juriidilised isikud, kellel on oma õigusvõime. Asjaolust, et äriühingud kuuluvad ühte gruppi, ei saa teha järeldust, et nendel ettevõtetel on ühised töötajad. Kostja viitab TsMS § 175 lg-le 2, millest tuleneb, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Kohus nõustus hagejaga, et nimetatud sättes on mainitud ainult menetlusosalise töötajat, mitte temaga ühte gruppi kuuluva või emaettevõtte töötajat. Hageja esindaja
kirjalike ütlustega ning Maksu- ja Tolliameti e-päringuga on tõendatud, et Olavi Järve ei ole hageja töötaja ja hageja ei ole talle väljamakseid teinud, mistõttu käesoleval juhul TsMS § 175 lg 2 ei kohaldu. Eeltoodust tuleneb, et Olavi Järve vastab TsMS § 175 lg 1 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele ning hagejal on õigus lepingulise esindaja kulude hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
7.Maakohus leidis, et hageja ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud (RKTKm nr 3-2-1-65-13, p-d 16 ja 18) ning seega ei ole oluline, kas hageja esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud. Samuti leidis maakohus, et asjakohane ei ole kostja väide, et talle ei olnud hageja õigusabikulude tekkimine ettenähtav. Kohtuvaidluses tekkivad võimalikud menetluskulud on TsMS-is välja toodud ning nende kulude tekkimisega saavad pooled ka arvestada. Tulenevalt TsMS § 176 lg-st 6 ei ole hageja kohustatud menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama, va juhul kui kohus peab seda vajalikuks. Kuna menetluskulude nimekirjas on kõik vajalikud andmed esile toodud ning kohtul ei ole põhjust nendes kahelda, ei pea kohus vajalikuks menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist.
8.Maakohus asus seiskohale, et hageja esindaja tunnihind 60 eurot/tund on mõistlik. Hageja menetluskulude nimekirjas on välja toodud õigusabitoimingud 40 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja 10.06.2013 vastuse koostamisele kulutanud 4 tundi. Kohus, arvestades dokumendi sisu ja mahtu, pidas põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Hageja esindajal on 11.10.2013 maakohtu otsusega tutvumisele kulunud 2 tundi. Kuivõrd hagi rahuldati täielikult, siis hagejal ei olnud vajadust kaaluda apellatsioonikaebuse esitamist, mistõttu kohus pidas toiminguga seotud vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi. Hageja esindajal on 18.12.2013 apellatsioonikaebuse vastuse koostamisele kulunud 16 tundi. Arvestades menetlusdokumendi pikkust ja sisu, pidas kohus põhjendatud ajakuluks 13 tundi. Hageja esindajal on kulunud 26.02.2014 ringkonnakohtu otsusega tutvumisele 1 tund. Arvestades, et maakohtu otsuse lõppjäreldus jäeti muutmata ja seega hageja jaoks on lahend positiivne, peab kohus vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamisele on esindajal kulunud 0,25 tundi. Riigikohus on lahendi 3-2-1-77-14 p 12 asunud seisukohale, et kuna avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ilma lepingulise esindajata, siis ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus jättis eeltoodud põhjendustel menetluskulude nimekirjaga seotud kulu välja mõistmata. Ülejäänud toiminguid ja nendele kulunud aega pidas kohus vajalikuks ning luges põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 33,75 tunni ulatuses summas 2025 (33,75x60) eurot. Määruskaebus
9.Kostja esitas Harju Maakohtu 20.02.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub määruse tühistada osas, milles kohus mõistis hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulud 2025 eurot. Kostja palub teha uue määruse, millega jätta hageja esindaja menetluskulud välja mõistmata.
10.Määruskaebuse kohaselt on tõendamata, et hagejal tekkis käesoleva menetluse tõttu kohustus õigusteenuste eest tasuda. Hageja on enda 14.07.2014 seisukoha p-s 2.3 kinnitanud, et hageja lepingulisel esindajal ei ole hagejaga õigusabilepingut ega muid kokkuleppeid. Hageja esindaja on Swedbank AS-i töötaja ja hagejal on kokkulepped Swedbank AS-iga. Nimetatud „kokkuleppe“ kohta hageja ühtegi tõendit ei esitanud. Hageja nõustub, et kulud ei pea olema reaalselt kantud, kuid õigusabikulude väljamõistmise
eelduseks on kulude tasumise kohustuse tekkimine. Hageja kuulub Swedbank AS-iga ühte gruppi ning kuna mõlemal ettevõttel on kahepeale üks juriidiline osakond, on juristide tööülesandeks hageja ja Swedbank AS-i esindamine, mille eest töötajatele makstakse töötasu, mitte tasu õigusteenuste osutamise eest vastavalt menetluses tehtud toimingutele. Kostja arvates tuleks tuvastada, millised on Olavi Järve tööülesanded ja millised olid tema ülesanded antud menetluses. Isegi, kui Olavi Järve peaks olema Swedbank AS-i töötaja, siis faktiliselt on hageja esindaja täitnud Swedbank AS-i korraldusel enda tööülesandeid ning temaga seotud kulud tuleks lugeda igal juhul TsMS § 175 lg 2 kohaselt töötaja kuludeks, mille hüvitamist ei saa nõuda. TsMS § 175 lg 2 mõttest tulenevalt ei pea esindaja ja menetlusosalise vahel olema sõlmitud kehtivat töölepingut, vaid kulude hüvitamine on välistatud ka juhul, kui esindaja on töölepingu sõlminud menetlusosalise emaettevõttega (või mis tahes teise seotud isikuga) ning tema töölepingust tulenevaks tööülesandeks on ka teiste sidusettevõtete esindamine kohtutes.
11.Õigusabikulude tekkimine ei olnud kostjale ettenähtav. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (nt asja nr 3-2-1-87-09 p-s 15 ja 3-2-1-154-09 p-s 9). Kuna hagejat esindas kogu menetluse vältel hageja või temaga ühte gruppi kuuluva struktuuriüksuse töötaja, ei pidanud kostja eeldama, et kohtuvaidluse kaotamise korral on hagejal tekkinud menetluskulud, mille kostja peab hüvitama.
12.Kostja jääb enda seisukoha juurde, et välja tuleb nõuda Olavi Järve ja Swedbank AS-i või hageja vahel sõlmitud tööleping või mis tahes kokkulepe, mille alusel Olavi Järve menetluses osales. Lepingute esitamine on oluline, et veenduda, kas hagejal on tekkinud õigusabikulude tasumise kohustus ning kas Olavi Järve on menetluses täitnud enda tööülesandeid. Vastustest sõltub, kas hageja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele, sest kui Olavi Järve on hageja töötaja, ei kuulu kulud automaatselt hüvitamisele TsMS § 175 lg 2 kohaselt ning kui Olavi Järve ei ole hageja töötaja, kuid tema tööülesannete hulka kuulub hageja esindamine kohtumenetlustes, ei ole tegemist lepingulise esindaja kuludega, mille hüvitamist hageja saaks kostjalt nõuda. Samadel põhjustel taotleb kostja andmete väljanõudmist Maksu- ja Tolliametilt (välja arvatud andmeid selle kohta, kas hageja on teostanud Olavi Järvele makse summas 2400 eurot). Vastus määruskaebusele
13.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata.
16.Toimikus olevast volikirjast (III kd lk 149) nähtuvalt on hageja andnud volituse Swedbank AS-i juristile Olavi Järvele. Seega esindas käesolevas menetluses hagejat Swedbank AS-i
töötaja, mitte hageja töötaja. Maakohus on Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes tuvastanud, et Olavi Järve ei ole hageja töötaja. 20.03.2015 määruskaebusele esitatud vastuses on hageja märkinud, et hagejal on Swedbank AS-iga õigusabikokkulepe. Samuti selgitas hageja, et teda kohtumenetluses esindanud Olavi Järve on töösuhtes Swedbank ASiga, tema tööülesannete hulka kuulub ka hageja esindamine ning ta saab töölepingu alusel töötasu Swedbank AS-ilt.
17.Kostja on seisukohal, et hageja õigusabikulud ei kuulu käesoleval juhul TsMS § 175 lg 2 alusel hüvitamisele, kuna hagejat esindas menetluses hageja või Swedbank AS-i töötaja, kes täitis oma tööülesandeid. Eelnimetatud sätte kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt on TsMS § 175 lg 2 järgi lepingulise esindaja kulude hüvitamine välistatud ka juhul, kui esindaja on töölepingu sõlminud menetlusosalise emaettevõttega. Kuigi Swedbank AS-ile kuulub 100% hageja aktsiatest, on tegemist iseseisvate juriidiliste isikutega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa TsMS § 175 lg-s 2 sätestatud menetlusosalise töötaja mõistet laiendada hageja emaettevõtte töötajale. Maakohus on käesoleval juhul leidnud õigesti, et asjaolust, et hageja on Swedbank AS-i tütarettevõte ning nad kuuluvad ühte gruppi, ei saa järeldada, et nendel on ühised töötajad. Käesoleval juhul esindas hagejat menetluses Swedbank AS-i töötaja, mitte hageja töötaja, ning järelikult on TsMS § 175 lg 2 kohaselt õigusabikulude hüvitamine lubatud.
18.Vastusena määruskaebuse väitele, mille kohaselt on hagejal õigusabikulude tekkimine tõendamata, märgib ringkonnakohus, et hageja on käesoleval juhul usutavalt selgitanud, et hageja ja Swedbank AS-i vahel on õigusabikokkulepe ning on esitanud kohtule nõuetekohase menetluskulude nimekirja, millelt nähtuvad osutatud õigusabitoimingud ja nende maht. Seega ei ole põhjust eeldada, et hagejal ei ole õigusabikulude tasumise kohustust tekkinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane ka määruskaebuse väide, mille kohaselt ei olnud kostjale hageja lepingulise esindaja kulu ettenähtav. Hageja poolt esitatud volikirjast nähtub üheselt, et hagejat on menetluses esindanud Swedbank AS-i töötaja, mitte hageja töötaja. Kostjal ei saanud menetluses tekkida põhjendatud ootust, et vastaspoolel lepingulise esindaja kulusid ei teki.
19.Kostja on määruskaebuses leidnud, et maakohus on ebaõigesti jätnud välja nõudmata lepingu, mille alusel Olavi Järve õigusteenuseid osutas; Swedbank AS-i ja Olavi Järve vahelise töölepingu ning Maksu- ja Tolliametilt teabe, kas Swedbank AS või Swedbank Liising Aktsiaselts on 2013.a ja 2014.a teinud Olavi Järvele makseid, millelt on kinni peetud seadusest tulenevaid makse. Ühtlasi palus kostja ringkonnakohtul välja nõuda lepingud, mille alusel Olavi Järve hagejat esindas ning Maksu- ja Tolliametilt teabe, kas Swedbank AS või hageja on 2013. a ja 2014. a teinud Olavi Järvele maksustamisele kuuluvaid väljamakseid.
20.Ringkonnakohtus leiab, et maakohus ei ole rikkunud protsessinorme kostja taotluse rahuldamata jätmisel. Samuti ei ole põhjendatud ringkonnakohtule esitatud kostja taotlus tõendite väljanõudmiseks. Hageja lepinguline esindaja Olavi Järve on Swedbank AS-i töötaja ning osales käesolevas menetluses volikirja alusel. Hageja on selgitanud, et hageja ja Swedbank AS-i vahel on õigusabikokkulepe ning seega ei pidanudki hageja tegema väljamakseid Olavi Järvele, kes saab oma töötasu töölepingu alusel Swedbank AS-ilt. Maakohus on Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes tuvastanud, et Olavi Järve ei ole hageja töötaja. Lisaks on Riigikohus määruse nr 3-2-1-65-13 p-s 18 leidnud, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et
menetlusosaline on need kulud kandnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kulude hüvitamise eelduseks kuludokumentide esitamine ning kostja taotlused dokumentide väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata.
21.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulud kuuluvad hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei ole määruskaebuses hageja esindaja ajakulu vaidlustanud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.
22.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 10.02.2016 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-1143960 osas, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu määrus kostjalt hageja kasuks õigusabikuluna 2025 euro väljamõistmise kohta. Saata asi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Ülejäänud osas (millega on koostoimes maakohtu määruse muutmata jätmisega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud riigilõiv 5796 eurot 79 senti ning jäetud välja mõistmata õigusabikulu 375 eurot) on ringkonnakohtu määrus jõustunud.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.