Võlaõigus › Töövõtulepingud

tegemiseni 2197,05 eurot ning viivis 47 452,44 eurolt alates 12.02.2025 kuni nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude ja kahjunõude kogusumma.

eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. 06.02.2025 toimunud kohtuistungile kostjad ei ilmunud. Hageja taotles kostjate suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on esitanud kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja selgitanud nõudega seonduvat. Kohus ei ole tuvastanud TsMS § 413 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kostjad ei teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohtukutse on saadetud e-posti aadressile, mille kostjad on ise kohtule oma vastuses avaldanud. Kostjaid teavitati kohtuistungi toimumise ajast piisava etteteavitusega ning talle selgitati kohtuistungilt puudumise tagajärgi. Kostjad ei teavitanud, et nad oleks nõus kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega nende osavõtuta. Kohus peab otstarbekaks kostjatele selgitada, et juhul kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist ja muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei arvestata TsMS § 413 lg 1 järgi hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja vastuses esitatud vastuväiteid (vt Riigikohtu 02.11.2010 lahend nr 3-2-1-91-10, p 21, 29.01.2008 lahend nr 3-2-1-143-07, p 15). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega ning hageja selgitustega istungil, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud hagi esemes toodud nõuete osas. 3(5)

Kohus mõistab MIRO Ehitus OÜ-lt ja A Rlt solidaarselt OÜ MPa Ehitus kasuks välja OÜ MPa Ehitus ja MIRO Ehitus OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenev täitmata kohustuse 46 732,44, kahjuhüvitise 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 8 189,08 eurot, viivise 47 452,44 eurolt alates hagi esitamisest, so 23.09.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 2197,05 eurot (arvestatud viivisekalkulaatori alusel) ja viivise 47 452,44 eurolt alates 12.02.2025 kuni nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude ja kahjunõude kogusumma. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud hagis ja täiendavalt peale kohtuistungit menetluskulude nimekirja, mille alusel taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 3 340 eurot (ilma käibemaksuta) järgmiselt: riigilõiv 1 540 eurot; tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine, summa 900 eurot, õigusteenuse maht 5 tundi, tunnitasu määr 180 eurot + km; kostja vastuse analüüs, 09.12.2024 seisukoha koostamine tsiviilasjas nr 2-24-14345, summa 405 eurot, õigusteenuse maht 2,25 tundi, tunnitasu määr 180 eurot + km; ettevalmistus ja osalemine Viru Maakohtu 06.02.2025 istungil, menetluskulude nimekirja koostamine tsiviilasjas nr 2-2414345, summa 495 eurot, õigusteenuse maht 2,25 tundi, tunnitasu määr 180 eurot + km. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 kinnitab hageja, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu palub hageja mõista menetluskulud kostjalt välja ilma käibemaksuta. Tulenevalt TsMS § 176 lg-st 6 kinnitab hageja, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesolevas tsiviilasjas toimunud menetlusega. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud summas 3340 eurot (sh riigilõiv 1540 eurot ja õigusabikulu 1800 eurot, käibemaksuta). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjatel tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude 4(5)

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.