Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 21.10.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt on S H (hageja) sünnitõenditesse kantud isana H H (kostja). Hagiavalduse kohaselt tasub kostja lapsele elatist üldjuhul seadusega kehtestatud miinimummääras, kuid see ei vasta lapse huvidele ja tegelikule vajadusele. Lapse isa ei ole nõus suuremas elatuses elatist lapse ülalpidamiseks tasuma. Kostja rikub oma ülalpidamiskohustust. Hageja on vähidiagnoosiga ja sellega kaasuvate probleemidega, kelle igakuised kulutused on järgnevad: toidukulu 253 eurot, ravimid 15 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, mänguasjad 10 eurot, kodu ja majapidamiskulud 10 eurot, kasutuseelis 249,50 eurot, eluasemekulud 51,28 eurot, kindlustusmaksed 1,96 eurot, elektriarved 11 eurot, telekommunikatsioonikulud 5,4 eurot, telefoniarved 2 eurot, transpordikulu 12,60 eurot, vaba aeg ja kultuur 15 eurot, huviringid 87,5 eurot, lemmiklooma kulud 68 eurot. Kokku on hageja igakuised kulutused 931 eurot. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist summas 460,60 eurot. 23.04.2018 menetlusdokumendis on hageja suurendanud hageja igakuiseid kulutusi ning hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist summas 571 eurot. Hageja lisab, et kostja igakuine sissetulek on hageja seadusliku esindaja omast 855 euro võrra suurem. Hageja leiab, et sellest lähtuvalt on kostjapoolne hageja ülalpidamiskohustus proportsionaalselt ka suurem. Hagejale vajalikust ülalpidamissummast tuleb kostjal tasuda seega 62%.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 571 eurot. Samuti palus hageja määrata, et elatis ei või olla väiksem kui poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja koefitsiendi 2,284 korrutis. Kostja vastus Kostja tema vastu esitatud nõudeid ei tunnusta. Hageja diagnoos ei põhjusta talle lisakulusid. Kostja on lisaks hageja vahetule ülalpidamisele tasunud elatist keskmiselt 309,50 eurot kuus. Elatise tasumine on olnud regulaarne ning kordagi ei ole kostjal tekkinud võlgnevust. Kostja vaidlustab osaliselt hagiavalduses toodud hageja kulude suuruse. Hageja seaduslik esindaja saab riigilt lapsetoetust 50 eurot kuus, mis tuleks arvestada hageja ülalpidamiseks mõeldud vahendite hulka. Hageja toidukulud on ülepaisutatud, kostja peab mõistlikuks toidukuluks 110,26 eurot. Riiete ja jalanõude keskmine kulu on 30 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud kasutuseelise väärtust. Hageja kasutuses oleva eluruumi kasutusväärtus on kostja hinnangul 229,50 eurot. Kostja ei pea põhjendatud hageja transpordikulu, hageja perearst ei pea asuma Kehras. Kostjal on samuti sõiduk, millega saab vajadusel hagejat transportida. Lemmiklooma kulud on põhjendatud 34 euro ulatuses. Kostja töötab Soome Vabariigis, mistõttu kahes riigis elamisega kaasnevad paratamatult ka keskmisest kõrgemad kulud. xxx on omandanud kinke teel, alalise isikliku kasutusõiguse alusel. Korteriomand xxx on soetatud eluasemelaenuga ja kostja tasub igakuiselt ligikaudu 172 eurot. Hageja seaduslik esindaja liisib ise uut sõidukit, mille liisingumakse on üsna kõrge. Kostja vahetas enda liisinglepingu alusel enda kasutuses oleva sõiduki odavama vastu kuna liisingumaksed võtsid kostjalt olulise osa tema igakuisest sissetulekust. Samuti leiab kostja, et elatise väljamõistmisel minimaalsest määrast suuremas summas ei ole võimalik siduda elatis e suurust kuupalga alammäära muutumisega. Kohtu põhjendused

kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 oli töötasu alammääraks 470 eurot, millest 1⁄2 on 235 eurot. Alates 01.01.2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest 1⁄2 on 250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).

(kd I tl 133-135; 138-140; 160-161) ning samuti nähtub, et kostja veedab hagejaga aega kultuurisündmustel ning väljas (kd I tl 137,143, 158, 163). Kostja on menetluses ka väitnud, et on hagejale ostnud riideid ja jalanõusid (kd I tl 123 pöördel, kd I lk 157, 159). Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hageja igapäevased vajadused ja kulud on aga suuremad ning kostja annab seega lapsele ebapiisavalt ülalpidamist. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab täiendavalt, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju ja tasuda teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga.

tervisliku toitumise põhimõtetega, mis võib tuua omakorda kaasa täiendava kulu. Samas leiab kohus, et kohtule esitatud toitumisnõustaja toitumiskava ja toidupäeva keskmise maksumuse arvutus ei tõenda, et hageja nimetatud kava järgi ka toituks või et hageja tervislikuks toitumiseks vajalik rahakulu just väljatoodud suuruses oleks (toitumiskava kd I lk 185-197). Nimetatud soovitus on kohtu hinnangul üks paljudest võimalustest, millist toitu ja mis hinnaga hagejale anda. Tulenevalt eeltoodust peab kohus hageja mõistlikuks toidukuluks 120 eurot (s.o ajal, mil hageja viibib oma ema juures). Kohus arvestab nimetatud summa kujunemisel ka sellega, et hageja sööb nii kodus, kui ka lasteaias. 7.2 Hageja poolt väljatoodud kulutusi seoses lasteaia ning ravimitega ei ole kostja oma esialgses vastuses vaidlustanud. Ka pärast hagejapoolset nõude korrigeerimist (s.o kd II lk 92) ei ole kostjal nimetatud kulude suuruse osas vastuväiteid olnud. Seega puudub kohtul vajadus eraldi hinnata nimetatud kulude suurust ja esitatud tõendeid (s.o x arved ja kohatasu suuruse muutus kd I lk 50-58, 178-180, 182-184; Sinustrongi hinnainfo ning retsepti kd I lk 175-177; arsti soovitus Sinustrongi osas kd II lk 116; retsept ja ravimi tšekk kd II lk 117-118). Kohus peab üksnes vajalikuks märkida, et loeb m.h ka üldtuntuks asjaolu, et ravimid ning vitamiinid on lapsele vajadusel vajalikud. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lasteaia tasu summas 58,42 eurot ning ravimikulu summas 35,72 eurot (s.o vastavalt hageja kulude arvestuse tabelile, kd II lk 92). 7.3 Riiete ja jalanõude kulutuste osas on kohus seisukohal, et kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased riiete ja jalanõude ostud teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohus asub seisukohale, et üldtuntud on asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kuna hageja on kasvueas laps, siis on tema sage garderoobi uuendamine ka vajalik. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka sellega, et osad riided tuleb osta mitmes komplektis, kuna lapse riided võivad määrduda tihemini ning kuluvad kergemini. Lisaks peavad lapsel olema kodused riided ning riided, millega laps saab olla lasteaias siseruumides. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, st et kulud riietele võivad olla hooajaliselt suuremad. Hageja on esitanud kohtule vajalike riiete ja jalanõude nimekirja (kd II lk 2), mille kohaselt on hageja kulud riietele igakuiselt 79,45 eurot. Kulude tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtted e-poodidest (s.o HUPPA, Kribin-Krabin, Kaubamaja) riiete ja jalanõude võimalikust maksumusest (kd II lk 3-14). Samuti on esitatud täiendavalt Prisma Peremarketi ja Laste Maailma tšekid ostetud riiete kohta (kd II lk 104). Kohtu hinnangul ei näita nimetatud e-poodide väljavõtted võimalikku keskmist kulu ning teadaolevalt on näiteks Kaubamajas hinnad keskmiselt kallimad võrreldes mõne muu kauplusega. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja poolt viidatud hageja ülekaalulisus ei tähenda tingimata valiku puudumist. Arvestades väljatoodud asjaoludega ning esitatud tõenditega leiab kohus, et põhjendatud kulu riiete ning jalanõude peale on 50 eurot kuus. 7.4 Kohus ei pea vajalikuks hinnata eraldi hageja poolt välja toodud kulusid ega tõendeid hügieenitarvetele (s.o 10 eurot) , mänguasjadele (s.o 10 eurot), majapidamisele (s.o 10

eurot), mobiiltelefonile (s.o 2 eurot), internetile (s.o 5,40 eurot) ega ka vabale ajale ja kultuurile (s.o 15 eurot) (hageja esitanud nimetatud kulude osas tõenditena Elisa Eesti AS arved kd I lk 22-25, AS Starmani arved kd I lk 86-96; Telia Eesti AS arve kd I lk 97). Nimetatud kuludele ei ole kostja menetluses vastuväiteid esitanud. Samuti on pooled 22.03.2018 eelistungil kinnitanud, et nende osas vaidlus pooltel puudub (kd II lk 73 pöördel, 74 pöördel). Kohus märgib üksnes, et hageja nimetatud kulude suurused on kohtu hinnangul mõistlikud ning lapsele suures osas ka vajalikud. Kohtu hinnangul on ka mõistlik lugeda vaba aja kulutused elatise hulka, vaatamata sellele, et viibides kostjaga tasub vaba aja kulutused hageja eest kostja. 7.5 Eluasemekuludena on hageja kulude koondtabelis (kd II lk 92) välja toonud kommunaalkulud, elektrikulud ning samuti eluaseme kindlustuse ja kasutuseelise, kokku 316,46 eurot. 7.5.1 Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja ema soetanud endale korteriomandi (kd I lk 33) eluasemelaenuga ning tasub igakuiselt eluasemelaenumakseid summas ca 238,56 eurot (leping kd I lk 49; eluasemelaenu graafik kd I lk 26). Puudub vaidlus selles, et hageja kasutab eluaset koos oma emaga ning seega on see nende ühiskasutuses. 7.5.2 Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjb see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt selles osas ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-169-13). Seega tuleb kasutuseelise väärtuse arvestamisel lähtuda asja ühiskasutuse põhimõttest ja terve korteriomandi pinnast ning hageja osaks lugeda sellest 1⁄2 osa. Kohtu hinnangul ei ole kostja viited tubade suurusele käesoleval juhul asjakohased. Kohus lähtub siiski sellest, et eluaset kasutavad hageja ja tema ema koos ning on usutav, et hageja kasutab tervet eluruumi, mitte ainult teatud ruume korterist. Kohtu hinnangul saab kasutuseelise suuruseks lugeda käesoleval juhul 10 eurot korteriomandi ruutmeetri kohta arvestades hageja poolt kohtule esitatud kinnisvara kuulutustest saadavast keskmisest üürihinnast (kd I lk 34-37). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt väljatoodud keskmisele üürihinnale ega ka tõendeid, et keskmine üürihind võiks olla teistsugune. Tulenevalt

hageja emale kuuluva korteriomandi suurusest (s.o 49,9 m2) tuleb seega antud juhul kasutuseelise arvutamiseks määrata hagejale langevaks osaks pool korteri suurusest ehk 24,95 m2 ja seega igakuiseks kasutuseelise väärtuseks 249,50 eurot. 7.5.3 Kohtu hinnangul on ka muud kulutused eluasemele (s.o kommunaalkulud, elektrikulud, kindlustus) vajalikud ja tõendatud vastavate kuluarvetega (Eesti Energia arved kd I lk 10-21; If P&C Incuranse AS poliis kd I lk 31-32, korterühistu arved kd I lk 38-48). Kostja ei ole viidatud kulutustele vastuväiteid esitanud. Kohus selgitab, et kuna korteris elavad hageja ja tema ema kahekesi, siis saab lugeda antud kulude osaliselt ka hageja ülalpidamiskulude hulka. Kindlustuse kohta märgib kohus, et see on üheks eelduseks eluasemelaenu saamiseks ning kindlustusjuhtumi korral on võimalik tagada hagejale elamiskõlbulik eluase. Seega saab lugeda ka kindlustusmakseid elatise üheks osaks. 7.5.4 Samas ei nähtu hageja poolt esitatud materjalidest ega kulude arvestusest, et hageja oleks arvestanud eluasemekulude arvutamisel, et hageja viibib mõned päevad kuus kostja juures. Kohtu hinnangul tuleb eluasemekulude jaotumisel sellega aga arvestada. Tsiviilasjas nr 2-17-12137 (H H avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks) on Harju Maakohus kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel kinnitanud 09.10.2017 kompromissi, mille kohaselt viibib hageja kostja juures igal teisel nädalavahetusel alates reedest kuni esmaspäevani ehk ca 4 päeva kuus (suhtluskorra määruse p 1.1) ning 14 päeva puhkuse ajal (suhtluskorra kohtumääruse p 1.12). On eluliselt usutav, et sel ajal, mil hageja viibib kostja juures, peab kostja hagejat ka vahetult ülal ning seda tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-35-17 leidnud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevase vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Samuti on Riigikohus samas lahendis märkinud, et vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majmiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-165-13, 3-2-1-56-15). Kuna hageja viibib kostjaga üldjuhul ca 4 päeva kuus ning suvel 14 päeva (lisaks suhtluskorra kohaselt ka kostja ja temapoolsete vanavanemate sünnipäevade ajal, isadepäeva ajal ja ka muudel pühadel), siis saab kohtu hinnangul elatise nõude

lahendamisel arvestada, et terve aasta peale viibib hageja kostja juures keskmiselt 6 päeva kuus. Kohus saab nimetatut arvestada toidukulude ning eluasemekulude põhjendatuse hindamisel. Muud hageja poolt väljatoodud kulud on kohtu hinnangul sellised, mis ei olene hageja viibimiskohast. Hageja esitatud seisukohast nähtub, et hageja viibimiskohaga on arvestatud üksnes toidukulude arvestuse juures (kd I lk 167 pöördel). Hageja esindaja on kinnitanud, et kostja juures viibitud päevade eest hageja toiduraha ei nõua. Kohus on toidukulu arvestamisel nimetatud asjaoluga ka arvestanud ning seega ei ole põhjendatud toiduraha kulutusi veelgi vähendada. Samas ei nähtu hageja arvutustest, et hageja oleks arvestanud eluasemekulude juures ka asjaoluga, et hageja ei viibi ema juures mitte terve kuu, vaid ca 24 päeva kuus. Seega on põhjendatud eluasemekulude suuruse vähendamine summani 253,57 euroni (316,96/30 * 24). 7.5.5 Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhjendatud eluasemekulu kokku on 253,57 eurot kuus. 7.6 Transpordi kulude all on hageja toonud välja kulud kütusele ja parkimisele 25,93 eurot, kindlustusele 13,28 eurot ning sõiduki tehnilisele korrashoiule 7 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja emale sõiduauto Toyota RAV4 (kd I lk 9). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et nimetatud sõiduautot kasutatakse ka hageja huvides (lasteaeda minek/tulek, arsti visiidid, vaba aeg). Hageja on esitanud selle kohta ka tõendina ambulatoorsete epikriiside väljavõtted, millest nähtub hageja arstil käimise sagedus (kd I lk 27; kd I lk 16-53) Samuti on usutav, et seoses sõitmisega kantakse ka parkimise kulusid (kd I lk 84). Kohtu hinnangul ei saa ka eeldada, et kõik vajalikud liikumised peab hageja tegema ilma sõiduvahendita (nt ühistranspordiga arsti juures, trennis). Nimetatu võib olla hagejale koormav arvestades ka ühistranspordiga liikumisele kuluvat ajafaktorit. Arvestades hageja vajadusega sõiduauto kasutamiseks ning hageja poolt väljatoodud tihemini läbitavate vahemaadega (kd II lk 55-58), asub kohus seisukohale, et põhjendatud on hageja transpordikulu (s.o kütuse ning parkimisekulu) summas 20 eurot. Hageja on kinnitanud, et peale Sinustrongi võtmist, ei ole hageja enam nii tihti haigestunud (kd I lk 167 p 2.1.1), seega eeldab kohus, et arstivisiidid ei ole nii tihedad kui varasemalt. Kohtu hinnangul ei ole aga asjakohane kostja vastuväide selle kohta, et hageja perearst ei tohiks asuda Kehras suure vahemaa tõttu, vaid Tallinnas. Kohus märgib, et käesoleval juhul on vanematel ühine hooldusõigus ning elatise nõude lahendamisel ei saa kohus otsustada perearsti asukoha sobivuse üle. Seega tuleb kohtul arvestada asjaoluga, et hageja perearst asub Kehras. Kohtu hinnangul on kooskõlas lapse vajaduste ja huvidega ka see, et laps sõidaks tehniliselt korras ja kindlustatud sõidukis. Hageja seaduslik esindaja on nimetatud kulude tõendamiseks esitanud Tondi Autoteeninduse arved ning KPS Auto OÜ rehvivahetuse hinnakirja (kd I lk 30; 99-101), Mustakivi Auto AS arve summas 180 eurot korraliste hooldetööde kohta (kd II lk 106), Tamrex Ohutuse OÜ arve tulekustuti kontrollimise kohta (kd II lk 107) ning samuti Swedbank P &C Insurance AS arved kindlustusmaksetest (kd II

lk 59-60). Arvestades esitatud tõenditega on kohtu hinnangul mõistlik arvestada elatise hulka 7 eurot kuus sõiduki tehnilise seisukorra tagamise eest ning kindlustuse eest 13,28 eurot. Seega on transpordikulud kohtu hinnangul põhjendatud kokku summas 40,28 eurot kuus. 7.7 Hagimaterjalide kohaselt kuulub hageja kulude hulka ka lemmiklooma kulu summas 75 eurot. Kohus on seisukohal, et lemmiklooma kulu ei ole selliseks kuluks, mida saaks lugeda lapse igakuiste kulude alla, kuna lemmiklooma ülalpidamise kulud ei ole võrdsustatavad hageja ülalpidamiskuludega. Seega ei ole oluline, kes kellele lemmiklooma soetas või mis põhjustel seda tehti. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata ka hageja poolt esitatud tõendeid lemmiklooma ning tema kulude kohta (s.o haiguslugu kd I lk 74, kd II lk 109110, arved kd I lk 75-82, kd II lk 108, kassiliiva ja toidu maksumus kd I lk 83, 84, 85) ega ka kostja tõendeid lemmikloomale tehtud kulutuste kohta (kd I lk 127-132). 7.8 Kohtu hinnangul on igasugune huvitegevus (hobid, trennid) lastele kasulik ning arendav. Hageja on esitanud kohtule huvitegevusega tegelemise tõendamiseks MTÜ x registreerimislehe (kd I lk 28), MTÜ x huvikooli lepingu (kd I lk 60), MTÜ x arve (kd II lk 96) ning spordiklubi lepingu (kd I lk 60 pöördel). Kuigi kostja ei ole menetluses nimetatud kuludele otseselt vastuväiteid esitanud, siis on kostja oma lõplikes seisukohtades juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et hageja huviringide teenuslepingud olid sõlmitud käesoleva aasta maikuuni ning ei ole tõendatud, kas ja millistes huviringides hakkab hageja käima käesoleva aasta septembrikuust ning kas sellega kaasnevad kulud ja kui suured need on (kd II lk 12 pöördel). Kohus selgitab, et peab arvestama lahendi tegemisel, et menetluse jooksul on hageja huvitegevusega tegelenud (hagi esitati 21.10.2017, s.o ajal, mil teenuselepingud kehtisid). Kohtu hinnangul saab elatise väljamõistmisel arvestada ka asjaoluga, et nimetatud kulu võib lapsele ka tulevikus vajalik olla ning kohtul puudub alus kahelda, et hageja ei võiks huvitegevusega ning spordiga ka tulevikus jätkata. Samas peab kohus asjaolusid arvestades põhjendatuks hageja poolt märgitud huvitegevuse kulu vähendada, kuna tõendina esitanud lepingud hetkel enam ei kehti ja ei ole täpselt teada, milliste huvitegevuste või trennidega hageja jätkab ning milline kulu sellest tekib. Seega loeb kohus huvitegevuse põhjendatud kuluks 50 eurot. 7.9 Kokku on eeltoodust tulenevalt hageja ülalpidamiskulu ühe kuu kohta vähemalt 660,39 eurot. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja ülalpidamiskulud on suuremad, kui seadusjärgne alammäär.

lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Kohtu hinnangul saab seega hageja igakuised vajadused lugeda osaliselt kaetuks ka riikliku toetusega (PHS § 17) vähendades selle võrra väljamõistetava igakuise elatise suurust. Kohus arvestab siinjuures ka sellega, et hageja viibib mõned päevad kuus ka kostjaga. Kohtu hinnangul saab viimati nimetatut lugeda asjaoluks, mida saab lastetoetuste elatisest mahavõtmisel arvesse võtta.

kindlustusmaksed (If kindlustus) ca 47 eurot kuus; laenu tagasimaksekohustus J L vanematele (L L antud laen toimetulekuks J Lile perioodil 24.04.2017 kuni 08.02.2018) summas 4881,40 eurot; J L igapäevaseks toimetulekuks kulutab enda toidule ca 250 eur kuus; J L kulu enda hügieenile (pesemisvahendid, juuksur), vitamiinidele/ravimitele 30 eur kuus; J L kulu igakuiselt majapidamisele (puhastusvahendid, voodipesu, kardinad jne) on ca 15 eurot kuus; J L kulu enda riietusele ja jalanõudele kuus on ca 20 eurot; kütusekulu J L endaga seotud sõitude (isiklikud sõidud, tööasjade ajamine) tarbeks 30 eur kuus; J L lemmiklooma koer L ülalpidamiskulu (söök, veterinaaria kulud) 50 eur; sõiduki tehnilise korrashoiukulu (iga-aastane tavapärane hooldus – õlivahetus, filtrid, kuludetailide vahetus; kevadel-sügisel sõiduki rehvivahetus) on hageja emal aastas kokku ca 200 eurot (lisaks on vajalik sõidukit aegajalt remontida ja/või vahetada kuluosasid), hageja emale sõiduki korralisele hooldusele kulunud 2018 184,15 eurot, mis teeb hoolduskuluks kokku 15,34 eurot (summale lisanduvad veel sõidukiga seotud remondikulu ning iga-aastane rehvivahetuskulu kevadel ja talvel; Lisaks kannab J L kulud, mis seonduvad hageja S H ülalpidamisega; samuti toetab J L võimaluste piires ja vajadusel ka oma täiskasvanud kuid õppivat poega D A temale vajalike kulude kandmisel ja ostude tegemisel. 22.03.2018 toimunud eelistungil on kostja avaldanud, et tema igakuiseks netosissetulekuks on 2200 eurot ning 23.07.2018 dokumendis märkinud, et keskmiseks sissetulekuks on 2301,81 eurot. Kostja on välja toonud, et teenib oma sissetuleku töötades Soome Vabariigis ning kahes riigis elamisega kaasnevad ka keskmisest kõrgemad kulud. Kostjale kuulub elamumaa x vallas, mille kostja on omandanud kostja väitel kinke teel oma onult ning kostja onu elab seal kasutusõiguse alusel elu lõpuni (kd II lk 121). Kostjale kuuluv korteriomand Tallinnas (kostja elukoht, kd II lk 122-123) on soetatud eluasemelaenuga ning laenumakseid tasub kostja igakuiselt ligikaudu 172 eurot, laenuleping lõpeb 16.10.2021 (kd II lk 82-83). Samuti on kostja avaldanud, et talle kuulub sõiduauto Peugeot. Kohus on teinud ise päringud Eesti Vabariigis tegutsevatele pankadele hageja seadusliku esindaja ja kostja pangakontode, s.h väärtpaberikontode olemasolu kohta (kd II lk 146). Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest (kd II lk 164-169) ega ka kostja pangakontode väljavõtetest (kd II lk 170-184) ei nähtu selliseid igakuiseid tulusid ega kulusid, mida pooled ei oleks kohtule esitanud või millega kohtul tuleks eraldi elatise nõude lahendamisel arvestada. Tuginedes poolte poolt esitatud andmetele ja tõenditele ning kohtu poolt kogutud tõenditele, leiab kohus, et hageja vanemate sissetulekud ja varaline seis ei ole käesoleval juhul võrdväärsed. Kostja sissetulek on ca 1000 eurot hageja seadusliku esindaja omast suurem ning vara on kostjal rohkem. Arvestades hageja vanemate sissetulekutega, leiab kohus, et hagejale vajalikust ülalpidamissummast tuleb kostjal tasuda seega 62%.

Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.