lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-7946/6

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-7946/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
861
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht

Dina Sõritsa 16. august 2018 Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-7946

Tsiviilasi

D A hagi C N vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja D A (isikukood xxxx, elukoht xxxx; tel xxxx, epost xxxx) Kostja C N (isikukood xxxx, elukoht xxxx; tel xxxx, epost xxxx)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

26.07.2018

1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Lahutada D A (isikukood xxxx) ja C N (isikukood xxxx) abielu, mis on registreeritud 13.11.2013 India Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr xxxx.
3.Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
1.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
D A esitas 22.05.2018 Harju Maakohtule hagi C N vastu abielu lahutamise nõudes. Hagist nähtuvalt on poolte abielulised suhted lõppenud alates augustist 2016. Abikaasade kooselust on sündinud kaks last, kes elavad hageja juures. Ühisvara abikaasad ei oma. Kostja tarvitab alkoholi, on kasutanud mitmeid kordi abikaasa suhtes vägivalda. Abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik.
2.Kostja teatas kohtule 20.06.2018 e-kirjas, et ei soovi perekonna purunemist. Kostja ei saa ilmuda kohtuistungile 26.07.2018, kuna asub tööle välismaale. 03.07.2018 ärakuulamisel telefoni teel kostja pidas võimalikuks abikaasaga leppimist, lihtsalt on vaja aega. Varasemalt on olnud suhtes probleeme kostja töötuse tõttu, aga nüüd ta töötab ja on paremad võimalused.
3.26.07.2018 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja jäi nõude juurde abielu lahutada ja ei pidanud leppimist võimalikuks. Abikaasad on küll elanud alates 2016. aasta augustist edasi ühes korteris, kuid igaüks elas oma elu.
4.15.08.2018 telefoni teel kostja kinnitas, et jätkuvalt soovib abielu säilitada ja abikaasaga leppida ning palub peatada menetluse kuni detsembrini, kui ta naaseb Eestisse. Möönis, et 2016. aastal olid abikaasadel tülid, kuid nad elasid ühes korteris abikaasadena edasi. 15.08.2018 hageja kinnitas, et on veendunud soovis abielu lahutada. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Kohus kuulas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg-st 2 tulenevalt hageja 26.07.2018 kohtus isiklikult ära. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde ja leppimist võimalikuks ei pidanud. Kostja 26.07.2018 toimunud kohtuistungile ei ilmunud, olles eelnevalt teatanud, et välismaale töötama asumise tõttu ta istungile tulla ei saa. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja pikemaajalist välismaal töötamist, on tal TsMS § 346 lg 2 kohaselt kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kostja on kohtule nii kirjalikult kui ka suuliselt telefoni teel ärakuulamisel teatanud, et abielu lahutusega ta ei nõustu, vaid soovib abielu ja perekonda säilitada ning abikaasaga ära leppida.
7.Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik asja lahendada ka ilma kostjat isiklikult kohtuistungil ära kuulamata. Kostja on oma seisukoha avaldanud kirjalikult 20.06.2018 ja kohtu poolt telefoni teel ärakuulamisel 20.06.2018, 03.07.2018 ja 15.08.2018.
8.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 3 kohaselt, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Käesoleval juhul on hageja Venemaa kodanik ja kostja India kodanik, kellel on siiani olnud ühine elukoht Eesti Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt tuleb määrata abielu üldised õiguslikud tagajärjed Eesti Vabariigi õigusega, kuna Eesti Vabariigis oli poolte viimane ühine elukoht ning Eesti Vabariigis on mõlema poole elukoht ka käesoleval ajal. Seega kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi perekonnaseadus.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 66 punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
10.Kohus asub seisukohale, et abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava tahteta. TsMS § 357 lg 1 kohaselt peatab kohus abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud

eraldi ja kumbki neist menetluse peatamisega ei nõustu. Kuna käesoleval juhul ei ole hageja nõus menetluse peatamisega ega soovi kostjaga leppimist, ei peata kohus menetlust.

11.Kuna vähemalt üks pooltest ei soovi abielu jätkata, tuleb abielu lahutada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik.
12.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.09.20262-26-13086/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-12506/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja