Perekonnaõigus › Abielulahutus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.08.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-9860

Tsiviilasi

S T hagi M U J vastu abielu lahutamiseks 3500 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja S T (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx, e-post: xxx) Hageja lepinguline esindaja I V (e-post: xxx) Kostja M U J (sündinud xxx, elukoht xxx e-post: xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

Lahutada S T ja M U J abielu, mis sõlmiti 08.01.2014 Registreerimisasutuses, Cavan Gate Lodge Lisdarn Cavan Cavani maakond Iirimaa, registreerimisnumber 2092329.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 27.06.2018 kohtule esitatud hagiavalduses palus S T (hageja) lahutada sõlmitud abielu M U J (kostja) (koos nimetatuna pooled). Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abiellusid 08.01.2014.a. Perekonnaseisuametis Dublin Iirimaal. Pooled peale abiellumist elasid koos mingi aeg Eestis. Seejärel lendas kostja Iirimaale. Pooled plaanisid elada Eestis edasi, kuid kostja ei tulnud Iirimaalt Eestisse ning 2017.a. poolte

perekonnasuhted halvenesid ning on pöördumatult lõppenud. Hagi esitamise ajal on hagejal olemas juba uus perekond (sh ka laps) ning hageja elab oma perekonnaga koos Eestis. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kuna pooled elavad erinevates riikides, siis anda pooltele lepitamisaega ei ole mõistlik. Hageja on seisukohal, et poolte kooselu ei taastu ja palub kohtul abielu lahutada. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Hageja palus asja sisuliselt lahendada kostja osavõtuta kirjalikus menetluses. Kostja kirjalikus vastuses oli nõus hagiga ja nõustus sellega, et abielu lahutatakse Eesti kohtus. Kostjal ei ole püsivat elukohta tulenevalt tema töökohast (xxx) ja sellest tulenevalt ei ole tal majanduslikult võimalik Eestisse tulla. Kostja palus kohtul abielu lahutada. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 1 p 1 sätestab, et abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. TsMS § 102 lg 2 p 1 sätestab, et Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. TsMS § 102 lg 2 p 3 sätestab, et Eesti kohus võib abieluasja lahendada kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui, kui tehtavat otsust ei tunnustataks üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik ning tema elukoht on Eestis. Seega on Harju Maakohus pädev antud tsiviilasja lahendama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele. Menetluskulude jaotamine Tulenevalt TsMS § 164 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik