Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. TsMS § 431 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega. Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. TsMS § 432 kohaselt juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 429 lg 3 teatas kostja 06.08.2015 kohtule, et tal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele, ühtlasi kinnitas hageja nõude täitmist. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagist loobumine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Arvestades, et kostja on hageja nõude täitnud, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasjas nr 2-15-5253 menetluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud avalduse hagist loobumiseks põhjusel, et kostja täitis hageja nõude peale hagiavalduse esitamist s.o 28.07.2015, seega tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja on kohtule 28.07.2015 kinnitanud, et kostja on m.h hagejale tasunud pool tsiviilasja menetluses tasutud riigilõivust s.o 112,50 eurot ning hageja muud menetluskulud summas 1768,12 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2, mille kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 225 eurot, mis oli vastavuses hagi esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 (hagilt hinnaga kuni 2000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 225 eurot). Riigilõiv on hageja poolt tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 07.04.2015 summas 225 eurot. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2 ja TsMS § 150 lg 4 sätestatust peab kohus põhjendatuks tagastada hagejale riigilõivu 112,50 eurot arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank, selgituseks märkida XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.