OK Oil Fuel OÜ hagi Aktsiaseltsi DNB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.01.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aktsiaselts DNB Pank määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OK Oil Fuel OÜ (registrikood 12308602), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Kostja: Aktsiaselts DNB Pank (registrikood 11315936), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.01.2015 määrus osas, milles Aktsiaseltsilt DNB Pank mõisteti OK Oil Fuel OÜ kasuks välja menetluskulud 3807,67 eurot ületavas osas. Jätta selles osas OK Oil Fuel OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Rahuldada OK Oil Fuel OÜ avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. 3.2 Välja mõista Aktsiaseltsilt DNB Pank OK Oil Fuel OÜ menetluskuluna 3807,67 eurot, sh 3057,67 eurot õigusabikulu ja 750 eurot riigilõiv. 3.3 Aktsiaseltsil DNB Pank tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda OK Oil Fuel OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli OK Oil Fuel OÜ (hageja) hagi Aktsiaseltsi DNB Pank (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2012/3432. Harju Maakohus jättis 20.09.2013 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.04.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tegi 03.12.2014 otsuse nr 3-21-134-14, millega tühistas ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega rahuldas hagi. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäid kostja kanda.
2.31.12.2014 esitas hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 6092,83 eurot, millest 750 eurot oli menetlustes tasutud riigilõiv ja kulud õigusabile 5342,83 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palus hageja välja mõista viivise. Hageja esitas avaldusele spetsifikatsiooni, milles on kirjeldatud õigusabitoiminguid ja nendeks kulunud aega.
3.Kostja vaidles avalduse vastu. Kostja leidis, et hagejalt tuleks nõuda kuludokumente, eelkõige arveid. Maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulusid ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks, kuna hageja suhtes algatatud sundtäitmine tunnistati Riigikohtu poolt lubamatuks põhjusel, millele hageja ise ei olnud maakohtus ega ringkonnakohtus tuginenud. Vajalikud ja põhjendatud kohtumenetluse kulud kõrgema astme kohtus ei saa reeglina olla suuremad, kui olid kulud madalamas astmes. Samuti ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada hageja poolt oma lepingulisele esindajale kassatsioonimenetluses makstud tunnitasu suurust (150 eurot/tund ilma käibemaksuta). Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 29.01.2015 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 5835,33 eurot, sh 5085,33 eurot õigusabikulu ja 750 eurot riigilõiv. Lisaks mõistis kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt.
5.Maakohtu määruse kohaselt tasus hageja riigilõivu hagilt 350 eurot, hagi tagamise avalduselt 50 eurot ja apellatsioonkaebuselt 350 eurot, kõik kokku 750 eurot, mis on tõendatud toimikus olevate maksekorraldustega. Kuivõrd riigilõiv on menetluskulu, tuleb see summa kostjal hagejale hüvitada. Kuna hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Hageja
esitas kohtule aruande õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Aruandes on välja toodud menetlustoimingud mida esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegi ja kui palju tal kulus aega nende tegemiseks. Maakohus leiab, et aurandes kajastatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning nendeks kulunud aeg mõistlik.
6.Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, mille kohaselt ei saa maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulusid pidada vajalikuks ja põhjendatuks, kuna hageja suhtes algatatud sundtäitmine tunnistati Riigikohtu poolt lubamatuks põhjusel, millele hageja ise ei olnud maakohtus ega ringkonnakohtus tuginenud. Ringkonnakohtu 15.04.2014 istungi protokollist (II kd lk 38) nähtub, et hageja esindaja on juhtinud tähelepanu Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-1-14 avaldatud seisukohale, et kommertspandi näol ei ole tegemist täitedokumendiga. Sellel põhjendusel rahuldas Riigikohus ka käesolevas tsiviilasjas hagi (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-134-14 punkt 12).
7.Hagejale on kassatsioonimenetluses osutatud õigusabi 8 h 35m ulatuses. Kostja ei ole selgitanud, milliseid toiminguid peab ta kassatsioonimenetluses ebavajalikeks või milleks on kulunud põhjendamatult palju aega ning mis oleks kostja hinnangul mõistlik aeg. Maakohus leiab, et teostatud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud ja nendele ei ole kulunud ülemääraselt aega. Maakohus nõustus kostjaga selles, et põhjendatuks ei saa pidada hageja poolt oma lepingulisele esindajale kassatsioonimenetluses makstud tunnitasu suurust (150 eurot/tund ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Praegusel juhul on hageja poolt kassatsioonimenetluses oma lepingulisele esindajale makstud tasu oluliselt suurem. Võttes arvesse, et hagejale osutati kassatsioonimenetluses põhjendatud ja vajalikku õigusabi 8 h ja 35 min ulatuses, tuleb kostjal hagejale hüvitada õigusabikulud kassatsioonimenetluses summas 1030 eurot (arvestusega 120 eurot/tund).
8.Maakohus märkis, et kuivõrd kohtul ei tekkinud menetluskulude kandmise kohta kahtlust, ning esitatud menetluskulude nimekiri on selge, ei pidanud maakohus kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 5 vajalikuks nõuda hagejalt kuludokumente (arveid). TsMS § 174 lg 5 teise lause järgi ei pea kohtu nõudmiseta kuludokumente esitama. Kohtul puudub alus eeldada, et hagejale on osutatud õigusabi tasuta. See on kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga asjas nr 3-2-1-98-13 (p 13). Määruskaebus
9.16.02.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 29.01.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 4055,34 eurot (sh kulud õigusabile esimese astme kohtus summas 2924,17 eurot ja apellatsioonimenetluses summas 1131,17 eurot). Kostja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega mõisteti kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 1780 eurot (sh riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud kassatsioonimenetluses summas 1030 eurot). Samuti ei vaidlusta kostja maakohtu määrust osas, millega jäeti kostjalt välja mõistmata hageja õigusabikulud kassatsioonimenetluses 1 030 eurot ületavas osas, so summas 257,50 eurot.
10.Kostja on seisukohal, et hageja maakohtus ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulusid ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks, kuna hagi rahuldati Riigikohtu 03.12.2014 otsusega sellisel põhjusel, millele hageja ise ei olnud maakohtus ega ringkonnakohtus tuginenud.
Need asjaolud, millele hageja nii maakohtus kui apellatsioonimenetluses tugines ja mille kohta tõendeid esitas, ei omanud käesoleva asja lahendamisel mingit õiguslikku tähendust. Maakohus pidas eeltoodud vastuväidet põhjendamatuks seetõttu, et hageja esindaja juhtis ringkonnakohtu istungil tähelepanu Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-2-1-1-14, mille kohaselt ei ole kommertspandi seadmise leping käsitletav täitedokumendina. Maakohus viitas, et just selle põhjendusega on Riigikohus käesolevas asjas esitatud hagi rahuldanud. Kostja hinnangul on maakohtu selline seisukoht ekslik. Isegi, kui lähtuda maakohtu seisukohast, et Riigikohus rahuldas käesolevas asjas esitatud hagi põhjusel, millele hageja esindaja viitas ringkonnakohtu 15.04.2014 istungil, ei anna see alust pidada hageja õigusabikulusid maakohtus ja apellatsioonimenetluses vajalikeks ja põhjendatuks. Tulenevalt maakohtu määrusest ei saa olla vaidlust, et hageja ei tuginenud hagi rahuldamisele viinud asjaolule maakohtus ega ka varasemas apellatsioonimenetluses. See, et hageja tugines vastavale asjaolule (esmakordselt) ringkonnakohtu 15.04.2014 a istungil, ei anna kostja arvates alust lugeda hageja varasemaid õigusabikulusid vajalikeks ja põhjendatuks. Sellist käsitlust toetab vähemalt kaudselt ka TsMS § 171 lg 2, mille kohaselt võib kohus jätta apellatsioonkaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt apellandi kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui viimane võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba maakohtus.
11.Kostja selgitas, et asja läbivaatamisel maakohtus pidas hageja tema suhtes algatatud sundtäitmist lubamatuks seetõttu, et täitedokument (06.12.2012 a kommertspandi seadmise leping) on tühine hageja nimel lepingu sõlminud isiku esindusõiguse puudumise tõttu. Alternatiivselt tugines hageja asjaolule, et ta on ülalviidatud lepingu tühistanud TsÜS § 131 lg 1 alusel oma esindaja kohustuste rikkumise tõttu. Hageja poolt maakohtus esitatud menetlusdokumendid ja tõendid käsitlesid üksnes eelnimetatud asjaolusid. Ka apellatsioonkaebuses tugines hageja endiselt sellele, et ta on 06.12.2012 a lepingu kehtivalt tühistanud oma esindaja kohustuste rikkumise tõttu, lisaks tugines hageja 06.12.2012 a lepingu vastuolule heade kommetega, samuti asjaolule, et nimetatud lepingu alusel kommertspandiga tagatud kostja nõuded hageja vastu ei olnud muutunud 06.12.2012 a lepingu sõlmimise hetkeks sissenõutavateks. Riigikohus rahuldas aga 03.12.2014 otsusega hagi ja tunnistas hageja suhtes algatatud sundtäitmise lubamatuks põhjendusega, et kommertspandi seadmise leping, millega seatakse võlgniku kohustuste tagamiseks kommertspant kolmanda isiku varale, ei ole täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 18 järgi. Vastus määruskaebusele
12.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 3807,67 eurot ületavas osas (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2).
15.Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, mis puudutab kostjalt hageja kasuks välja mõistetud maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud õigusabikulusid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
16.Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses oli õigusabikulu vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Määruskaebuse kohaselt on maakohus kostjalt ebaõigesti välja mõistnud hageja maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud õigusabikulud, kuna hagi rahuldati Riigikohtus põhjusel, millele hageja ise ei olnud varasemas menetluses tuginenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja poolt viidatud põhjusel pidada hageja maa- ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulusid põhjendamatuks ja ebavajalikuks kogu ulatuses. Hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingud ei piirdunud üksnes õiguslike väidete esitamisega. Hageja esindaja on esile toonud faktilised asjaolud, esitanud neid kinnitavaid tõendeid ja esitanud vastuväiteid kostja väidetele. Samas nõustub ringkonnakohus kostjaga selles, et hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, et hageja õigusabikulud on olulises mahus seotud selliste õiguslike põhjenduste koostamisega, mis hagi rahuldamisel tähtsust ei omanud.
17.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepingulise esindaja ajakulu maa- ja ringkonnakohtus 36 h 52 m (sh maakohtus 26 h 35 m ja ringkonnakohtus 10 h 17 m) ning kulutused õigusabile kokku 4055,34 eurot. Hageja esindaja töötunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta) on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Võttes arvesse, et hageja menetlustoimingud- ja dokumendid ei ole seotud üksnes õiguslike väidete esitamisega, vaid sisaldavad ka faktilisi asjaolusid, tõendite esitamist ning vastuväiteid kostja seisukohtadele, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vähendada hageja esindaja ajakulu maa- ja ringkonnakohtus 50% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maa- ja ringkonnakohtus tuleb lugeda 18 h ja 26 minutit ning väljamõistetava menetluskulu suurus on seega 2027,67 eurot. Maakohus on kassatsiooniastme menetluskulud kindlaks määranud 1030 euro ulatuses ning välja mõistnud riigilõivu 750 eurot. Kostja ei ole neid kulusid vaidlustanud. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub seega rahuldamisele 3807,67 (2027,67+1030+750) euro ulatuses.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.