lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-134-14

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 03.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-134-14
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
03.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1789
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Taotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-07-15
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-12
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-29
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-13
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 131 lg 1Tehingu tühistamine esindaja kohustuste rikkumise tõttuTMS § 2 lg 1TäitedokumendidTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 5 lg 1Täitemenetluse osalisedTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 162 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
2-25-6505/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.05.20262-23-10924/65Riigikohtu tsiviilkolleegium04.03.20262-20-18571/48Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.08.20222-19-6362/66Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.04.20212-19-6362/57Riigikohtu tsiviilkolleegium17.03.20212-16-5657/14Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja19.12.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Luminor Bank AS11315936(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-2-1-134-14

Määruse kuupäev

Tartu, 3. detsember 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve

Kohtuasi

OK Oil Fuel OÜ hagi AS DNB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-19720

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OK Oil Fuel OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

6000 eurot Hageja OK Oil Fuel OÜ (registrikood 12308602), esindaja vandeadvokaat Andres Simson Kostja Aktsiaselts DNB Pank (registrikood 11315936), esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

Asja läbivaatamise kuupäev

24. november 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-19720.
2.
Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 386 lg 4Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine
TsMS § 688 lg 2Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
2-13-19720/49
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
19.08.2015
Teha uus otsus, millega OK Oil Fuel OÜ hagi rahuldada. Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 034/2012/3432.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest on lõppenud Harju Maakohtu 3. mai 2013. a hagi tagamise määrusega (tsiviilasi nr 2-13-19720) kohaldatud täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 034/2012/3432.
5.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes AS DNB Pank kanda.
6.Tagastada OÜ-le VIRU PLATSI ÕIGUSBÜROO (konto nr EE591010220059342013) kassatsioonkaebuselt 17. juunil 2014 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OK Oil Fuel OÜ (hageja) esitas 30. aprillil 2013 Harju Maakohtule hagi AS DNB Pank (kostja) vastu, milles palus tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjas nr 034/2012/3432.

Hageja väitel allkirjastasid 6. detsembril 2012 hageja, kelle esindajana tegutses juhatuse liikmena äriregistrisse kantud Reimo Piirsoo, ja kostja notariaalselt tõestatud kommertspandi seadmise lepingu (pandileping), millega hageja seadis kostja kasuks kommertspandi kogu oma vallasvarale kostja ja OK Oiltrade OÜ (Oiltrade), Soldina Õlibaas OÜ, Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ ning KingOil OÜ vahel sõlmitud ning tulevikus sõlmitavate võlaõiguslike lepingute tagamiseks. Kommertspant kanti registrisse 10. detsembril 2012. Samal päeval esitas kostja avalduse sundtäitmise korraldamiseks pandilepingu alusel. Sundtäitmine on lubamatu, sest pandileping on tühine. R. Piirsool puudus õigus hagejat esindada, sest hageja 3. detsembri 2012 ainuosaniku otsusega oli R. Piirsoo juhatusest tagasi kutsutud. Pandileping ja sundtäitmisele allutamise kokkulepe on ka vastuolus heade kommetega, kuna need sõlmiti hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Isegi kui R. Piirsool oli esindusõigus, on hageja pandilepingu

24.jaanuaril 2013 kostjale esitatud avaldusega tühistanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 alusel. Kommertspandilepingu sõlmimine oli näilik ja sellega sooviti varjata sundtäitmisele allutamise kokkuleppe sõlmimist täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 18 tähenduses, mistõttu on pandileping tühine. Kostjal puudus õigus Oiltrade'iga sõlmitud arvelduskrediidilepingu ülesütlemiseks, kuivõrd 4. detsembril 2012 ei olnud laenu tagasimakse tähtpäev veel saabunud ning Oiltrade ei rikkunud ka muid kohustusi.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja väitel ei ole pandileping esindusõiguse puudumise tõttu tühine, kuna lepingu sõlmimise ajal,
6.detsembril 2012 oli R. Piirsoo kantud äriregistrisse hageja juhatuse liikmena. Lepingu tühistamine TsÜS § 131 lg 1 alusel on välistatud, kuna äriseadustiku § 181 lg 2 on erisäte, mis välistab juhatuse liikme tehtud tehingu tühistamise. Lisaks ei puuduta tehingu tühistamise alusena esiletoodud asjaolud kommertspandi seadmist (st asjaõiguslikku kokkulepet kommertspandi seadmiseks). Kommertspandiga Oiltrade'i kohustuste täitmise tagamine ei olnud vastuolus hageja huvidega, sest hageja ja Oiltrade kuulusid samasse kontserni. Arvelduskrediidileping Oiltrade'iga on üles öeldud
4.detsembril 2012.
3.Harju Maakohus tagas 3. mail 2013 hageja avalduse alusel hagi ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 034/2012/3432 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
4.Harju Maakohus jättis 20. septembri 2013. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et pandileping ei ole tühine ega tühistatav. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale või R. Piirsoole oli 6. detsembril 2012 teada või pidi teada olema, et R. Piirsoo ei olnud hageja juhatuse liige. Hageja võimaliku sisesuhte rikkumise korral ei ole tal võimalik kostjaga sõlmitud lepingut tühistada. Hageja ei ole tõendanud ka tahteavalduse näilikkust. Kuivõrd hageja ja Oiltrade on samasse kontserni kuuluvad äriühingud ja pandilepingu sõlminud esindajad olid teadlikud asjaolust, et pandileping sõlmitakse vaid Oiltrade'i kohustuste tagamiseks, ei saa äriühingute kohustuste vastastikust tagamist pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks.
5.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada ning jätta

menetluskulud kostja kanda. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. aprilli 2014. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal ja notaril ei olnud alust 6. detsembril 2012 kahelda selles, et R. Piirsoo on hageja juhatuse liige, kellel on õigus hagejat esindada. Kui hageja juhatuse liige sõlmis hagejale kahjuliku lepingu, ei ole see aluseks lepingu tühistamisele. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma hinnangut lepingu headele kommetele mittevastavuse kohta. Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusalune leping ei ole ka näilik tehing. Kommertspandiseaduse § 1 lg 2 järgi ei eelda kommertspant tagatava nõude olemasolu. Seega ei ole asja lahendamisel tähtsust, kas lepingu sõlmimise päeval oli kostja nõue Oiltrade'i vastu sissenõutav. TMS § 2 lg 1 p-s 18 nimetatud täitedokumendi andis kostjale pandilepingu p 4.2.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja väitel leidis ringkonnakohus vääralt, et asja lahendamisel ei ole tähtsust, kas pandilepingu sõlmimisel oli kostja nõue sissenõutav. Seetõttu on kohus ebaõigesti tuvastanud täitedokumendi olemasolu. Kostja nõue Oiltrade'i vastu pandilepingu sõlmimise päeval ei olnud sissenõutavaks muutunud. Ringkonnakohus jättis kõrvaldamata maakohtu otsuses sisalduvad puudused ja jättis pandilepingu heade kommetega vastuolu puudutavatele hageja faktiväidetele vastamata. Pandileping on vastuolus heade kommetega, sest hageja allutas kogu oma ettevõtte vara sundtäitmisele 1 000 000 euro ulatuses olukorras, kus kommertspandi seadmiseks puudus nii hageja kui ka kontserni jaoks majanduslik mõte. Ringkonnakohus on põhjendamatult pidanud tähtsusetuks hageja majanduslikku olukorda pandilepingu sõlmimise ajal. Ringkonnakohus on jätnud analüüsimata hageja väited pandilepingu tühistamise kohta, kuigi hageja vaidlustas selles osas maakohtu põhjendusi. Seetõttu jättis ringkonnakohus ka TsÜS § 131 põhjendamatult kohaldamata.
8.Kostja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata ning kassatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada. Riigikohus teeb TsMS § 691 p 5 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

• 6. detsembril 2012 sõlmisid hageja ja kostja pandilepingu, mille järgi tagati kommertspandiga kostja erinevaid nõudeid kolmandate isikute, mh Oiltrade'i vastu; • 10. detsembril 2012 kanti kommertspant registrisse; • 10. detsembril 2012 esitas kostja kohtutäiturile kommertspandi realiseerimiseks täitemenetluse algatamise avalduse, mille alusel kohtutäitur alustas täitemenetlust nr 034/2012/3432; • kommertspandiga tagatud nõuete pandi alusel realiseerimise kohta ei ole tehtud kostjat sundtäitmist taluma kohustavat kohtulahendit.

11.Kolleegiumi arvates tuleb sundtäitmine vaidlusaluses täiteasjas tunnistada lubamatuks olenemata sellest, kas kommertspandiga tagatud nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole väitnud, et täitemenetlust oleks alustatud hageja kohustuse täitmiseks, st kommertspanti on asutud realiseerima kolmandate isikute kohustuste täitmiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks võimalus realiseerida kommertspant, kuna kommertspandi seadmise leping ei ole ise täitedokumendiks ja puudub ka täitedokument TMS § 2 lg 1 p 18 tähenduses. Asjaolusid asja lahendamiseks täiendavalt tuvastada vaja ei ole. Kolleegium ei ole TsMS § 688 lg 2 järgi seotud kassatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega.
12.Riigikohus on varem leidnud, et kommertspandilepinguga tagatud nõuet ei ole võimalik maksma panna otse kohtutäituri poole pöördudes TMS § 2 lg 1 p 19 alusel, vaid vajalik on saada täitedokument kohtumenetluse kaudu või TMS § 2 lg 1 p-s 18 nimetatud täitedokument (Riigikohtu
12.märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, p-d 13–16). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, kuid täpsustab, et TMS § 2 lg 1 p 18 ei kohaldu, kui pantijaks on muu isik, kui võlgnik, kelle vastu on pandipidajal rahaline nõue. Kuigi TMS § 5 lg 1 järgi saab täitemenetluse osalisena lugeda võlgnikuks ka asjaõigusliku realiseerimisnõude kohustatud subjektiks olevat vara omanikku, peetakse TMS § 2 lg 1 p-s 18 kolleegiumi arvates silmas üksnes rahalise kohustuse isiklikku võlgnikku. TMS § 2 lg 1 p 18 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Täitedokumendid kui formaalse täitemenetluse alustamise eeldused tuleb seaduses selgelt sätestada, need ei saa tekkida laiendava tõlgendamise kaudu (selle kohta vt Riigikohtu 12. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, p 15). Laiendades TMS § 2 lg 1 p 18 subjektide ringi ka pantijale, kes ei ole isiklikuks võlgnikuks, laiendaks kohus sundtäidetavate dokumentide nimistut vastuolus formaalse täitemenetluse nõuetega. Lisaks on notariaalsed lepingud õiguskindluse seisukohalt ka problemaatilised täitedokumendid (vt nt Riigikohtu 20. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, p 14), mis veelgi põhjendab kitsendavat tõlgendust. TMS § 2 lg 1 p 18 eesmärk on anda võimalus korraldada täitemenetlus lihtsamalt, kui ei vaielda võla üle ja võlgnik on valmis võla katteks oma vara realiseerimisega. Seega võimaldab TMS § 2 lg 1 p 18 lepingut sundtäita vaid juhul, kui pantija tagab nõudeid enda vastu. Kui kommertspant on seatud kohustust tagava kolmanda isiku varale, tuleb pandipidajal täitedokumendi saamiseks pöörduda kohtusse.
13.Kolleegium märgib, et isegi kui täitemenetlust oleks kommertspandi realiseerimiseks alustatud

isikliku nõude alusel hageja vastu, pidanuks kommertspandi lepingu täitedokumendiks lugemiseks TMS § 2 lg 1 p 18 mõttes nähtuma sealt täitemenetluse formaliseerituse põhimõtte jaoks selgelt, millised nõuded millises ulatuses on sissenõutavaks muutunud ja milliste nõuete alusel saab täitemenetlust alustada. Notariaalselt tõestatud kokkuleppe TMS § 2 lg 1 p 18 järgi täitedokumendiks lugemiseks vajalik tingimus on mh see, et võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele alles pärast seda, mil tema vastu esitatud nõue on muutunud sissenõutavaks, isegi kui sissenõude pööramine võlgniku varale on poolte kokkuleppel edasi lükatud, nähes ette vabatahtliku täitmise tähtaja (vt Riigikohtu 5. mai 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-09, p-d 11, 13). Vaidlusaluse kommertspandilepingu p 2.2 viitab tagatavate nõuetena erinevatele lepingutele, toomata samas välja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja nende suurust. Kommertspandilepingu p 4.2 sisaldab aga üldist sundtäitmisele allumise kokkulepet, mis kommertspandi puhul on lubamatu (vt käesoleva otsuse p 12).

14.Eelneva tõttu ei olnud kostjal esitatud asjaoludel kehtivat täitedokumenti, mistõttu tuleb sundtäitmine TMS § 221 lg 1 alusel tunnistada lubamatuks. Kohtutäituril ei olnud õigust täitemenetlust alustada.
15.Kolleegium ei pea eelnevat arvestades õigeks vastata hageja sisulistele väidetele tagatud nõuete sissenõutavuse ja pandilepingu kehtivuse kohta. Need väited saab lahendada kostja hagi alusel kommertspandi realiseerimiseks.
16.Kuna hagi ja kassatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 3 esimese lause alusel kostja kanda. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi õigus nõuda asja lahendanud maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.
17.Kolleegium märgib, et kohtud ei ole hagi rahuldamata jättes järginud TsMS § 386 lg 4 esimesest lausest ja § 442 lg 5 esimesest lausest tulenevat kohustust lahendada hagi tagamisega seatud küsimused ja hagi tagamine täitemenetluse peatamise kohta tühistada. Käesoleva otsuse jõustumisest on lõppenud maakohtu 3. mai 2013. a määrusega täitemenetluse peatamine. TMS § 48 lg 1 p 4 või 7 alusel tuleb täitemenetlus asjas lõpetada.
18.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Malle Seppik, Ants Kull, Villu Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.