XXX XXXa avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise XXX XXXa nimel tehingu tegemiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XXX XXX (isikukood xxx, xxx; lepinguline esindaja MXXXe Rxxx (e-post [email protected]) Puudutatud isik XXX XXX (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post [email protected]), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Mariann Tusti Kohaliku omavalitsuse asutus Rae Vallavalitsus (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX XXXa avaldus.
2.Anda XXX XXXale nõusolek võõrandada alaealisele XXX XXXale kuuluv 1/3 suurune mõtteline osa kinnistust asukohaga xxx) hinnaga, mis vastab vähemalt keskmisele turuhinnale.
3.Kohustada XXX XXXa ostma esimesel võimalusel määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud kinnistu müügist saadud raha eest XXX XXXa ja XXX XXXa kaasomandisse võrdsetes osades korter.
4.Kohtumääruse resolutsiooni punktides 2 ja 3 märgitud tehingutest üle jääv raha tuleb paigutada XXX XXXa pangakontole tema seadusliku esindaja varast eraldi ning seda raha võib vajadusel kasutada ainult lapse huvides, sh nimetatud tehingute tegemiseks vajalike toimingutega seotud kulutuste katteks, notari tasude ning riigilõivude tasumiseks, samuti elukoha vahetusega vältimatult kaasnevate kulude kandmiseks.
5.Kohustada avaldajat esitama kohtule aruanne lapse raha paigutamise kohta kahe kuu jooksul pärast punktis 3 märgitud tehingu toimumist.
6.Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
7.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. XXX XXX võib käesoleva määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita.
ASJAOLUD
1.XXX XXX esitas 24.06.2018 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks alaealisele XXX XXXale kuuluva varaga tehingu tegemiseks.
2.Avalduse kohaselt andis Harju Maakohus 17.01.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-17532 XXX XXXale nõusoleku alaealise XXX XXXa nimel XXX XXXast jäänud pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks selliselt, et aadressil xxx asuv kinnistu jääb XXX XXXa kaasomandisse 1⁄2 osas ja XXX XXXa kaasomandisse 1⁄2 osas, seejuures kohustuvad eelnimetatud pärijad hüvitama kolmandale pärijale xxx XXXale tema osale vastava osa, s.o 1/3 kaasomandist. Kinnistu ühisomanikeks on XXX XXX, XXX XXX ja XXX XXX. Käesolevaga on selgunud, et XXX XXX ei saa pangalaenu, mistõttu ei ole tal võimalik hüvitada kolmandale pärijale vastavat osa ja ta soovib kinnistu võõrandada. XXX XXX soovib oma pärandi osa eest saada raha. Seetõttu peab avaldaja alaealise XXX XXXa seadusliku esindajana vajalikuks ja otstarbekaks kõnealune kinnistu müüa ja saadava raha paigutada XXX XXXale kuuluvale osale vastavas ulatuses XXX XXXa arvelduskontole. XXX XXXa kontol olevate rahaliste vahenditega soovib avaldaja soetada uue eluaseme kaasomandisse koos XXX XXXaga selliselt, et soetatavast eluasemest 1⁄2 jääb XXX XXXa ja 1⁄2 XXX XXXa kaasomandisse. Seejuures tasub kumbki kaasomanik oma osa eest vastavalt oma omandiosa suurusele. Eluaseme soetamisest allesjäänud raha soovib avaldaja kasutada puudutatud isiku ülalpidamise ja koolituskulude katteks. Avaldaja taotleb alaealise nimel eelnimetatud tehingute tegemiseks kohtu nõusolekut.
3.Kohus algatas esitatud avalduse alusel 29.06.2018 määrusega hagita menetluse, millega määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja, teavitas menetlusest kohaliku omavalitsuse asutust ja kohustas menetlusosalisi esitama kirjalik seisukoht avalduse osas.
4.XXX XXXale riigi õigusabi korras määratud esindaja Mariann Tusti arvamusest nähtuvalt esialgne kavatsus pärandvara jaotamise osas ei realiseeru. XXX XXX soovib oma osa pärandist saada rahalise hüvitusena. Kaasomanikuna on tal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kuna teistel kaasomanikel puudub võimalus tema kaasomandi osa rahas välja maksta, jääb ainsaks võimalikuks kaasomandi lõpetamise viisiks asja müük. Seda on mõistlik teha ilma täiendavate kohtuprotsessideta. Elamule on olemas ostja 175 000 euro eest. Nimetatud summast 1/3 kantakse XXX XXXa arvele, ülejäänud summa kuulub XXX XXXale ja XXX XXXale. Leitud on ka sobiv 3-toaline korter maksumusega 85 000 eurot. Korteri ostukulud kantakse võrdsetes osades XXX XXXa ja XXX XXXa poolt. Ülejäänud raha soovib avaldaja paigutada XXX XXXa arvele ja kulutada selle XXX XXXa huvides. Esindaja leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kaasomandi lõpetamist mingil teisel moel pole objektiivselt
Tsiviilasi nr 2-18-9680 võimalik teha. Kolmanda pärija õigusi asjas pole samuti võimalik ignoreerida. XXX XXX on avalduses toodud asjaoludest teadlik ja sellega nõus.
5.Rae Vallavalitsuse arvamusest nähtuvalt on avaldus põhjendatud. Võõrandatav kinnisasi kuulub kolmele kaasomanikule võrdsetes osades. XXX XXXal puuduvad rahalised vahendid kinnistu enda ainuomandisse jätmiseks. Seega tuleks kaasomand lõpetada ja kinnistu müüa. Pärast kinnistu müümist soovivad vennad XXX XXX ja XXX XXX soetada kaasomandisse korteriomandi selliselt, et 1⁄2 korteriväärtusest tasub XXX XXX ja ülejäänud 1⁄2 XXX XXX. Ülejäänud osa vara võõrandamisest saadavast XXX XXXale kuuluvast rahast soovib avaldaja paigutada XXX XXXa arvelduskontole ja kasutada seda alaealise lapse ülalpidamiseks ning õpingute eest tasumiseks. Avaldaja on ka teada andnud, et XXX XXX saab nimetatud kontole juurdepääsu täisealiseks saamisel. XXX XXX on teada andnud, et avalduse sisu on talle selgitatud ja ta on kavandatava tehinguga nõus. Uus korter on samuti välja vaadatud. See on kõigi mugavustega 3-toaline korter, mis asub ka koolile väga lähedal. Arvelduskontol oleva rahaga soovib XXX XXX tulevikus enda õpingute eest tasuda ja iseseisvat elu alustada. Avaldaja väljatoodud tehingu tegemine ja ülejäänud raha paigutamine lapse arvelduskontole on lapse heaolust lähtuv ning ei kahjusta alaealise lapse huvisid.
6.Kohus kuulas 17.07.2018 XXX XXXa ära telefoni teel. Puudutatud isik selgitas, et on tehingutest teadlik ja nendega nõus. Soov on võõrandada kinnistu, mille osa kuulub ka puudutatud isikule, ja seejärel osta vennaga koos korter kaasomandisse ning ülejäänud raha enda kontole edaspidiste kulude kandmiseks. XXX XXXa sõnul saavad nad vennaga hästi läbi ja soovivad edaspidi korterit jagada. XXX XXXal tuleb koolis käia veel 2 aastat ja korter asub Jüris kooli lähedal, nii et koolis oleks mugav käia.
7.Kohus kuulas 17.07.2018 avaldaja ära telefoni teel. Avaldaja selgitas, et pärast taotletava kinnistu müüki on soov osta XXX XXXa ja XXX XXXa kaasomandisse korter.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2, 5 ja 9 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 järgi peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Vastavalt PKS § 187 p 1 ja 5 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ja anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.
10.Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, kohaliku omavalitsuse asutuse, määratud esindaja seisukohtadega, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isiku ning hinnates neid kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalduse rahuldamist on toetanud ka eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja.
11.Kohus leiab, et avaldaja taotletavad tehingud on kooskõlas alaealise XXX XXXa huvidega. Kinnistusraamatu andmetel kuulub tehingu objektiks olev kinnistu XXX XXXale, XXX XXXale ja XXX XXXale võrdsetes mõttelistes osades. XXX XXX
Tsiviilasi nr 2-18-9680 soovib oma osa pärandist saada rahalise hüvitusena. Kaasomandi osa omanikuna on tal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. XXX XXXal puuduvad rahalised vahendid XXX XXXale kuuluva kaasomandi osa rahaliseks hüvitamiseks. XXX XXXal omakorda puuduvad rahalised vahendid kinnistu ainuomandisse jätmiseks. Kinnistule on olemas ostja 175 000 euro eest. Nimetatud summast 1/3 kantakse XXX XXXa arvele, ülejäänud summa kuulub XXX XXXale ja XXX XXXale. Leitud on ka sobiv 3-toaline korter maksumusega 85 000 eurot, mille soovivad kaasomandisse omandada võrdsetes osades XXX XXX ja XXX XXX. Tehingutest XXX XXXale ülejääv raha tuleb paigutada XXX XXXa arvele, mida võib kulutada XXX XXXa huvides. XXX XXX ise on kinnistu müümise ja uue ostmisega nõus.
12.Tulenevalt PKS § 183 lg-st 1 on alaealise lapse vanematel kohustus lapse vara hea eestkostja hoolsusega valitseda, säilitada ning võimaluse korral suurendada. Kohus peab põhjendatuks avaldaja taotlust nimetatud kinnistu (sh lapsele kuuluva osa) müümiseks. Samuti vastab lapse huvidele ja PKS § 183 lg-le 1 avaldaja kavatsus osta kinnistu müügist saadud raha eest korter, kuivõrd selline tegevus aitab eelduslikult säilitada XXX XXXa vara. Uue korteri soetamine peab toimuma võimalikult samaaegselt kinnistu võõrandamisega, kuna selliselt ei jää laps ka ajutiselt eluasemeta.
13.Kohus leiab, et kohtumääruse resolutsiooni punktides 2 ja 3 märgitud tehingutest üle jääv raha tuleb paigutada XXX XXXa pangakontole tema seadusliku esindaja varast eraldi ning seda raha võib vajadusel kasutada ainult lapse huvides, sh nimetatud tehingute tegemiseks vajalike toimingutega seotud kulutuste katteks, notari tasude ning riigilõivude tasumiseks, samuti elukoha vahetusega vältimatult kaasnevate kulude kandmiseks.
14.Kohus leiab, et avaldajal tuleb esitada kohtule aruanne lapse raha paigutamise kohta kahe kuu jooksul pärast uue kinnisasja soetamise tehingu toimumist.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud riigi õigusabi kulud, mille kohus jätab riigi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
16.TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.