2.Välja mõista XXX ́lt igakuine elatis tütre XXX kasuks summas 180 eurot (ükssada kaheksakümmend eurot) kuus alates 01.02.2018 kuni XXX täisealiseks saamiseni, so 12.10.2029.
3.Elatise maksed tuleb tasuda igakuiselt 15. kuupäevaks XXX arveldusarvele nr XXX AS Swedbank selgitusega “elatis”.
4.Jätta rahuldamata elatise võlgnevuse nõue perioodi eest alates 01.12.201401.02.2018.
5.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Varasem menetlus XXX esitas 14.01.2015 hagi XXXi vastu elatise nõudes. Kohus rahuldas hagi 07.05.2015 tagaseljaotsusega. Kostja esitas 05.03.2018 kaja menetluse taastamiseks. Kohus võttis 18.04.2018 kaja menetlusse ja taastas menetluse käesolevas tsiviilasjas XXX hagi XXX vastu elatise nõudes. Hageja nõue ja selle põhjendused 14.01.2015 esitatud hagis ja 21.01.2015 täpsustatud vastuses palub XXX välja mõista kostjalt igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot alates 01.01.2015 (21.01.2015 e-kiri, toimik lk 6). Hageja põhjenduste kohaselt kostja ei osale aktiivselt lapse elus ega täida oma vanema ülalpidamiskohustust lapse ees.
Kostja vastuväited 05.03.2018 esitatud vastuses (lk 29) võtab kostja hagi osaliselt õigeks ja palub välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise 122 eurot kuus. Kostja selgitab, et kostjal on töövõimetus 100 %
ning kostja palub arvestada elatise väljamõistmisel tema varalist seisundit. Kostja saab toetust 366 eurot kuus, kostjal ei ole vara (kinnistu, auto), mis võimaldaks kostjal ülal pidada ennast ja last ühetaoliselt, kahjustamata kostja enese tavalist ülalpidamist. Kostja peab tasuma kommunaalmakseid, lisaks peab kostja hoolitsema oma haige isa eest. Kohtuotsuse põhjendused
1.Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära menetlusosalised ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 järgi on alates 1. jaanuarist 2018 töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest 1/2 on 250 eurot kuus ühe vanema kohta.
6.Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et hageja XXX on sündinud 12.10.2011. Lapse emana on sünnitunnistusele kantud XXX ja isana XXX. Seega on XXX ja XXX lapse hooldusõiguslikud vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
7.PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas 195 eurot alates 01.01.2015.
8.Kostja vastuväite kohaselt ei ole tal võimalik tasuda elatist miinimummääras, kuna kostja on töövõimetu isik ja tema ainsaks sissetulekuks on pension. Kostja on nõus tasuma elatist 122 eurot kuus.
9.Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras, siis lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid ei tule hagejal tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
10.Lapse elulaad sõltub tema vanemate sissetulekust ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ja seetõttu ka lapse ülalpidamise ulatust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega.
11.Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel, muu hulgas võib selleks olla vanema töövõimetus (PKS § 102 lg 2). Praeguses asjas on kostja tuginenud töövõimetusele.
12.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
13.Kohus leiab, et hageja nõude vähendamiseks on käesoleval juhul põhjendatud. Kostja on esitanud Eesti Töötukassa tõendi (lk 37), mis kinnitab kostja töövõime vähenemise perioodil 10.10.2016 - 09.10.2018. Kohus tegi kostja suhtes 31.05.2018 päringu Eesti Töötukassale ja saadud andmete kohaselt Eesti Töötukassa 24.10.2016 otsusega nr TVT/16/002397 on kostjale määratud töövõimetoetus: toetuse maksmise periood 10.10.2016 – 09.10.2018; toetuse suurus ühe kalendripäeva eest 11.25 eurot. Toetus on kantud XXX (varasem nimi XXX) arvelduskontole nr XXX.
14.11.05.2018 toimunud kohtuistungil kostja ütluste kohaselt on tema sissetulek 366 eurot kuus ja ravimite jaoks saab kostja sotsiaalabi 41 eurot. Hageja palk on 700 eurot ja 50 eurot lapsetoetus, hagejal on korter, mis on ostetud laenuga ja sõiduauto Toyota 2008 a. Kohus küsis kostjalt: kas isa on nõus 200 euroga alates 01.02.2018. Kostja vastab: olen nõus 200 euroga alates 01.02.2018.a. Hageja vastab: Ma olen nõus kohtu poolse kompromissiettepanekuga, elatis 200 eurot alates 01.02.2018.a. Kuigi pooled olid jõudmas kompromissini elatise summas 200 eurot, lõpliku kokkuleppeni pooled siiski ei jõudnud.
15.Tuginedes kostja sissetuleku andmetele ja kostja ütlustele, asub kohus seisukohale, et kostja on võimeline tasuma igakuist elatist summas 180 eurot kuus. Selline summa on kohane, kahjustamata kostja enese ülalpidamisvõimet. Isegi kui arvata maha ravimitekulu 41 eurot (kostja puudest tulenev lisakulu), siis elatise tasumine 180 eurot
ei osutu kohtu hinnangul arvestades kostja igakuist sissetulekut 366 eurot ebamõistlikult koormavaks.
16.PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus leib, et kuivõrd hageja esindaja sissetulek on võrreldes kostja sissetulekuga oluliselt suurem, siis on põhjendatud hageja suurem panus lapse ülalpidamises.
17.Kostja vastuväide, et tema ülalpidamisel on haige isa XXX, märgib kohus, et PKS § 98 lg 1 kohaselt peab eelkõige saama tagatud alaealise lapse ülalpidamine piisavas ja regulaarses ulatuses ja alles seejärel, vastavate vahendite olemasolul võivad saada ülalpidamist ka abivajavad täisealised sugulased. PKS § 98 lg 1 sätestab kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Kohus tegi e-kirjaga 20. mail 2018 päringu Saue vallale ja esitatud vastuse kohaselt saab XXX vanaduspensioni 328,18 eurot ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetust 26,85 eurot, neid maksab talle Sotsiaalkindlustustamet. Kui asuda seisukohale, et kostja peab üleval ka enda isa, siis kohus järeldab, et kostja ülalpidamise võime ei ole nii halb ja seda kinnitab ka asjaolu, et kostjat esindab käesolevas menetluses lepinguline esindaja, kelle jaoks kostjal raha jätkub. Kohtu hinnangul ei käitu kostja heas usus, sest tänase päevani ei ole kostja avalikustanud rahvastikuregistris enda elukoha andmeid, sellest järeldab kohus, et kostja soovib enda elukohta varjata.
18.Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks 180 eurot kuus alates 01. veebruarist 2018.a kuni hageja täisealiseks saamiseni.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise võlgnevuse alates 01.12.2014. (11.05.2018 istungiprotokoll). Arvestades, et hagi on esitatud kohtule 14.01.2015, siis kohus asub seisukohale, et hageja võib nõuda võlgnevust alates 14.01.2014. PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
20.Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-13 p-s 12 asunud seisukohale, et „PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks
kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Arvestades, et kostja on tervisepuudega ja töövõimetu, siis kohtu hinnangul paneks antud juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata tagasiulatuv elatise nõue perioodi eest 01.12.2014 kuni 01.02.2018. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.