Svea Finance AS hagi M. R. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
909,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Svea Finance lepinguline esindaja P.P.
AS
(registrikood
11200943),
Kostja: M. R. (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Svea Finance AS hagi M. R. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud Svea Finance AS kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-24-126809 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Svea Finance AS esitas 23.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 768,50 euro saamiseks. Kohus tegi 24.07.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 12.11.2024 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 26.11.2024 (täiendatud 03.12.2024) Harju Maakohtule hagi M. R. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 26.11.2024 (täiendatud 03.12.2024) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Svea Finance AS ja kostja M. R. vahel 27.05.2022 sõlmitud laenulepingust nr 029157327 tulenevat põhivõlgnevust 667,39 eurot, intresse 47,59 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 42,04 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ning viiviseid alates 27.11.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni määraga 15,90% aastas.
4.Laenulepingu nr 029157327 kohaselt sai kostja krediiti kokku 1300 eurot. Lepingus on krediidi kulukuse esialgne määr aastas 28,13%. Vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o 14. kuupäev) krediidi (1300 eurot), tehingutasu (19,90 eurot) ja maksma hagejale nende kasutamise eest intressi (15,90% aastas) ning tasuma haldustasu (2,90 eurot/kuus) igakuiste tagasimaksetena minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot.
5.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, sest jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 18.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 02.07.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 18.06.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 2024 aprill, mai ja juuni osamaksetega – kokku 120,13 eurot. Esialgne võlausaldaja ütles 04.07.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.Kostja on teinud lepingu kehtivuse ajal perioodil 06.08.2022–18.03.2024 tagasimakseid kokku 1027 eurot, millest hageja on arvestanud 652,51 eurot põhiosa katteks, 268,59 intressi katteks, 45 eurot tasuliste meeldetuletuskirja katteks ning 60,90 eurot igakuiste haldustasude katteks. Eelnevast tulenevalt on põhiosa võlgnevus pärast lepingu ülesütlemist 667,39 eurot (1300 + 19,90 - 652,519). Tehingutasu osas selgitab hageja, et pooled leppisid kokku, et tehingutasu on igakordselt 1,50% ostusummast, kuid mitte vähem kui 4,90 eurot. Hageja on vastavalt kokkuleppele arvestanud tehingutasu 27.05.2022 tehingult (1000 eurot) 15 eurot (1000x0,015) ning 09.12.2022 tehingult (300 eurot) 4,90 eurot, seega kokku 19,90 eurot (15 + 4,90).
7.Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale intressi 15,90% aastas. Juhul, kui kostja tähtaegselt intressi ei tasunud, siis lisandus igal järgneval maksetähtpäeval senisele intresside võlgnevusele ka uue perioodi intresside võlgnevus. Lepingu punkti 4.1 kohaselt on pooled kokku leppinud 30-päevases intressivabastuses, mis kestis krediidi 1000 eurot osas 27.05.2022 kuni 26.06.2022 ning 300 eurot osas 09.12.2022 kuni 08.01.2023. Hageja muutis 30.05.2023 saadetud teavitusega alates 01.07.2023 intressimäära ning uueks intressimääraks määrati 19,90%. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal intresse kokku summas 268,59 eurot. Hageja on arvestanud lepingu kehtivuse ajal intresse päevapõhiselt kasutuses olevalt ostulimiidi jäägilt, seejuures perioodil 27.05.2022 (lepingu sõlmimisest) kuni 26.06.2022
2-24-126809 (esimese intressivabastuse perioodi lõpuni) hageja kostjale väljastatud krediidilt intresse ei arvestanud. Hageja arvestas lepingu kehtivuse ajal intresse perioodil 26.06.2022–03.07.2024. Pärast lepingu ülesütlemist on kostjal intressivõlgnevus 47,59 eurot, mis on kujunenud lepingu kehtivuse ajal kogunenud intressist 316,18 eurot maha arvestatud lepingu kestel tasutud intressist 268,59 eurot (316,18 – 268,59 = 47,59).
8.Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuist haldustasu 2,90 eurot. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal haldustasu 21 kuu eest ehk kokku summas 60,90 eurot. Kostja jättis hagejale tasumata nelja kuu haldustasu, millest tulenevalt on kostjal hageja ees haldustasu võlgnevus summas 11,60 eurot, mis tuleneb perioodi aprill 2024 kuni juuli 2024 tasumata haldustasu kohustusest (4x2,90).
9.Sissenõutavaks muutunud viiviseid nõuab hageja 42,04 eurot põhivõlgnevuselt 667,39 eurot alates 05.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 26.11.2024 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras, s.o 15,90% aastas.
10.Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 27.11.2024 lepingujärgses viivisemääras, s.o 15,90% aastas.
11.Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist 15 eurot VÕS § 113 2 lg 1 alusel lepingu kehtivuse ajal saadetud järgmiste meeldetuletuskirjade eest: 28.04.2024, 22.05.2024 ja 18.06.2024. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist 20 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 2 alusel kostjale 12.07.2024 saadetud kirja eest. Seega on hageja sissenõudmiskulude nõue kokku 35 eurot.
12.Kostja M. R.le on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 21.12.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole. Hageja 07.01.2025 nõude täiendus on kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 24.01.2025, kostja ei ole kohtule vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
14.Kohus tuvastab, et kostja M. R. ja hageja Svea Finance AS sõlmisid 27.05.2022 krediidilepingu nr 029157327 (dtl 51 jj), mille alusel väljastas hageja kostjale krediiti kokku 1300 eurot (dtl 61-63). Kostja ja Svea Finance AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping.
15.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
2-24-126809
16.Vastavalt 26.11.2024 (täiendatud 03.12.2024) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Svea Finance AS ja kostja M. R. vahel 27.05.2022 sõlmitud laenulepingust nr 029157327 tulenevat põhivõlgnevust 667,39 eurot, intresse 47,59 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 42,04 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ning viiviseid alates 27.11.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni määraga 15,90% aastas.
17.Kohus kohustas 05.12.2024 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust ning kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik).
18.Hageja oma 20.12.2024 vastuses kohtunõudele täiendavaid selgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas ei esitanud. Hageja on oma hagiavalduses ja 07.01.2025 seisukohas välja toonud, et krediidiandja on 27.05.2022 sõlmitud laenulepingu nr 029157327 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses ja avalikes andmebaasides (pensioniregister, maksehäireregister jms) avaldatud andmetest. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 1200 eurot ja kohustusteks 50 eurot. Hageja tegi järelpärimise ka ASi Pensionikeskus, mille kohaselt oli kostja igakuine regulaarne sissetulek 1535 eurot. Hageja lähtus laenuanalüüsi läbiviimisel siiski kostja enda poolt esitatud madalamast sissetulekust 1200 eurot. Hageja lähtus põhimõttest, et laenutaotlejale, kelle netosissetulek on üle 1000 euro kuus, arvestatakse kohustuste osakaalu maksimaalseks lubatud määraks 45%. Kostja poolt taotletud limiit summas 1015 eurot jäi laenuanalüüsiga lubatud piiridesse (lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt minimaalselt 3% kasutuses olevast ostulimiidist, millele lisandub intress ning igakuine haldustasu ehk ca 47 eurot kuus). Hageja teostas lisaks kontrolli maksehäireregistris, mille kohaselt ei olnud kostjal taotluse esitamise ajal avaldatud kehtivaid maksehäireid, samuti puudusid tal maksehäireid, mis olid lõpetatud vähem kui kuue kuu jooksul. Hageja kasutas laenuanalüüsi tegemisel lisaks Creditinfo Eesti AS poolt genereeritud skoorimudelit, mis näitab võlgade tekkimise tõenäosust aasta jooksul krediidiandjate sektoris, kostja krediidiskoor oli 10, mis tähendab, et esineb 10%- iline võimalus, et isik jääb järgneva 12 kuu jooksul lepingust tulenevate kohustuste tasumisega võlgu rohkem kui 30 päeva. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 47 eurot.
19.Kohus asus 20.12.2024 kohtunõudes esialgsele seisukohale, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud, kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud piisavaid andmeid veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitas, et üksnes kostja laenutaotluses ja pensioniregistris esitatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Krediidiandja pole kogunud kostja pangakonto väljavõtet. Kohus selgitas, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 403 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
20.VÕS § 403 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
2-24-126809
21.Kohus kohustas 20.12.2025 kohtunõudega hagejat täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 lg 7 sätestatuga 07.01.2024.
22.Hageja esitas 07.01.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitab, et kostja sai krediiti 1300 eurot ja tegi perioodil 06.08.2022 kuni 18.03.2024 tagasimakseid kokku 1027 eurot, mille hageja arvestab põhisosa katteks, seega on kostja võlgnevus 273 eurot. Hageja ei nõua kostjalt seadusjärgset intressi. Hageja märgib, et vaatamata ümberarvestusele on leping siiski kehtivalt üles öeldud. Kostjal oli kohustus igakuiselt tasuda minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast, kuid kostjal oli alati õigus tagastada kasutusel olevad vahendid ka suuremas mahus ning sellisel juhul ei ole tegemist ei ettemaksuga ega nõutust suurema tasumisega, vaid tavapärase lepingule vastava käitumisega. Arvestades, et alates 18.03.2024 ei ole kostja tasunud hagejale mitte ühtegi osamakset ehk ta on enam kui kolme osamaksega võlas ning hageja andis kostjale 18.06.2024 täiendava kahenädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks (vt hagiavalduse lisa 8), siis oli hagejal õigus 04.07.2024 ülesütlemisavaldusega leping üles öelda.
23.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
24.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
25.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
26.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
27.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole
2-24-126809 tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
28.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on lähtunud kostja laenutaotluses ja pensioniregistris esitatud andmetest ning kontrollinud maksehäireregistrit, mida ei saa pidada piisavaks. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.
29.Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
30.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
31.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
32.Kohus tuvastas, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 20.12.2024 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 07.01.2025. Hageja esitas 07.01.2025 ebaselge ümberarvutuse ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
33.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
34.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 20.12.2024 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
2-24-126809 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
36.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
37.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.12.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.