Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. 9.2 Menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu summas 200 eurot. Lepingulise esindaja kulu ei ole kohus menetluskuluna arvestanud, kuivõrd hageja põhitegevusalaks äriregistri andmetel on muud juriidilised toimingud, mistõttu puudus kohtu hinnangul vajadus õigusabiks esindaja võtmiseks. 9.3 TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 9.4 Riigikohtu praktika (s.h RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. 9.5 Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). 9.6 TsMS § 448 lg 41 kohaselt ei pea apellatsioonkaebuse esitamise soovi põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 9.7 TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 9.8 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 9.9 Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega ja uusi andmeid kostja elukoha kohta pole ilmnenud, siis tuleb ka tagaseljaotsus toimetada kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, juhindudes TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5 sätetest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1, lg 2 ja lg 41 alusel)

kasutas AS Tele2 Eesti poolt pakutavaid kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes pooltevahelist lepingut. Nõue on loovutatud esmalt Plus Plus Baltic OÜ-le ning seejärel hagejale. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlana 576,74 eurot, millele lisanduvad viivised vastavalt sõlmitud lepingu tüüptingimuste p-le 7.3 määras 0,15% võlgnetavalt summalt päevas hageja poolt põhinõude suuruseni vähendatud summalt s.o 576,74 eurolt. Lisaks nõuab hageja kostjalt menetluskuludena tasutud riigilõivu summas 200 eurot ning õigusabikulusid summas 288 eurot. Hagi õigusliku alusena viitab hageja VÕS § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS § 108 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS §-le 94.

kostja on selle siis allkirjastatult hagejale tagasi saatnud. Seega puudus hagejal võimalus selle tingimuse sisu mõjutada. VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kostja oli lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 mõttes ning kohus leiab, et pooltevahelises lepingus sisalduv viivis määraga 0,15% põhivõlalt päevas on ebamõistlikult kõrge ning kostjat kahjustav, mistõttu tuleb lepingutingimust viivise kohta pidada tühiseks. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt põhinõudelt 456,28 eurolt viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras, s.o alates 19. oktoober 2011 kuni 05.03.2015 sissenõutavaks muutununa summas 125,26 eurot. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud poolte vahel jaotada võrdselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõivust 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt samuti välja menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg s 1 sätestatud määras. Sealjuures tuleb määrata tasumata menetluskuludelt viivise arvestus lõpetatuks ja sissenõutavus lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 100 euroga. Lepingulise esindaja kulu kohus menetluskuluna ei arvesta, kuna hageja põhitegevusalaks äriregistri andmetel kohtuotsuse tegemise ajal on muud juriidilised toimingud, mistõttu puudus kohtu hinnangul vastava suunitlusega äriühingul vajadus õigusabiks esindaja võtmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.